Lill

Beebi Lukas

Just avastasin, et blogimaailmas on levimas kopipeist jutt, kuidas pildistada beebit :). See on puhas minu õnn, et ma nii ei pildista, muidu peakski sama jutu kirjutama :). Igaüks võtab oma mätta otsast. Mul on selline mätas, et kui juba, siis juba. Kui ikka perega fotograafi tulekuks lipsud sirgeks sätitakse, siis tuleb ikka terve pere ka üles võtta. Olgu see tutikas kui vana tahes. Kõiki kõigiga ja ilma kõigita ja kui on selline põõsastik nagu alljärgnevalt, siis pole midagi teha, tuleb igas põõsas ka pilti teha.

Alustame algusest. Kadi kirjutas mulle juba vähemalt aasta tagasi, et peaks oma pere minu kaamera ette rivistama. Kusjuures see oli pärast seda, kui mina tema kui sisekujundaja olin avastanud ja leidnud, et kellegil on täpselt sama maitse. No ja veel palju enne seda olin ükskord ajakirjas tema imelist maakodu imetlenud. Täitsa juhuslikult sattusin ka ükskord tema õuele pidupilte tegema ja sai siis pereema ka korra pildile. St, et suurem pereülesvõte jäi seekord tegemata. Üllatuslik läheb aga aeg ülikiirelt ja ups…oligi uus pisike olemas. Nüüd tegime ikka tõsised plaanid, et ma sõidan naabervalda neile õhtul külla ja teeme beebist päris pilte. Teel oli juba nats hirm, sest minek jäi ikka päris õhtule.

Kõigepealt sai kenasti teksadesse sätitud poisid perepildile…ja ma nüüd hoiatan ette, et neid pilte tuleb palju, sest ma ei suuda ju valida…

Selle pildi kohta peab igaksjuhuks ütlema, et suur vend Glen naerab siin ebaeestlaslikult südamest ja kõva häälega. Tema naer on selline ülinakkav ja neil ikka veab, et neil selline naerupall kodus on.

Noh ja kui niimoodi oli vaikselt juba peaaegu tunnike möödunud, siis olgem ausad, plaan oli ju ikkagi Lukasest tutikaid pilte teha. Sai siis teine kenasti umbes 10 minutiga tissi otsas unele suigutatud ja asusime sättima.

vahepeal möödaminnes tegime vennast ka…

ja tagasi Lukase juurde

sinna rätiku peale on kirjutatud head ööd, aga siit pildilt ei paista see välja ;)

Arvasime, et piisab ja nüüd pakkisime kõik auto peale ja läksime päikesele järele…

ja läkski ära

Väga ahvatlev väljavaade ;)

Kokkuvõttes – alati ei lähe nii, et beebi magama jääb, alati ei paista päike ja see, et Kadi oli iga kunagi ostnud kodukujundusse laheda kohvri ja sõela, mis kapiotsast alla tuli võtta, oli suur pluss, lisaks lilledele ja külmkappi peidetud maasikatele

Ma ei oska pildistada ainult beebit ja ammugi mitte kustutada 25 pildini. Raha küsivat ma ka liiga vähe ja ma väga loodan, et mu armsad kliendid andestavad mulle tänaseks ligi kuuajaseks veninud piltide kättesaamise ootejärjekorra…

Rubriigid: beebid, õues. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

6 kommentaari postitusele Beebi Lukas

  1. Yxkv kirjutab:

    Ilusad, helged ja õnnelikud pildid. Peale sinu pilte tundub maailm ilusamana ning inimesed paremana. Tänan ilusate hetkede eest!

  2. Sille kirjutab:

    Oehhhh! Imeline!
    ps: ma olen kogu aeg mõelnud et Sul nii head lapsed, et kui külla tuled, võta kaasa! :P

  3. Maarja kirjutab:

    Nii ilus, et kommentaari kirjutamiseks jääb sõnadest puudu:))) Siiralt.

  4. Kertu kirjutab:

    ahhh…nii ilusad pildid :)

  5. Liina kirjutab:

    Superilusad pildid!!!

  6. Mae kirjutab:

    Sinu pilte vaadates käib mul peast alati läbi kolm varianti:
    a) kaamera ette satuvad kuidagi (juhuslikult?) ainult ilusad inimesed;
    b) kõik inimesed ongi ilusad ja head;
    c) fotograaf oskab ise igast inimesest selle ilusa ja hea teha….
    Iga jumala kord ma murran pead selle üle, et kuidas see ikkagi võimalik on, et kaamera ette oleks jäänud just kui musterperekonnad, täiuslikud, üdini armsad, ilusad ja head inimesed, tited on roosad ja rõõmsad, magavad ja naeratavad nagu tellimise peale, isegi nutavad just nagu “õigel hetkel ja õiges kohas” :)
    Tõsiselt ilus silmale vaadata :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.