Rubriigiarhiiv: beebiootus

Kambavaim on üks ütlemata mõnus vaim. Kui palju on neid, kes mõtlevad, et ahh mis ma nüüd hakkan sinna pildistama minema, aga kui keegi ikka utsitab, et lähme koos, siis – lähme koos. Nii ma siis pildistasingi 2 jaanuari pühapäeva koos. Kirju ja lõbus seltskond, kes võib-olla ennem polnudki kohtunud, sai nüüd kõhtusid võrreldes sammukese üksteisele lähemale ja ütlemata mõnus on olla tutika beebiga ema kui sul suur kamp sinuga täpselt samas paadis on. Ma ju ise tean, see Kärdu esimene aasta kolmapäevaste jututubadega möödus ikka vägagi lõbusalt :)

Aga tagasi kõhtude juurde… pildistatud ühelt poolt ja teiselt poolt ja suuremalt ning väiksemalt… Esimesed jänkud on tänaseks päevaks juba sündinud…

Rääkigu inimesed, mis nad tahavad, aga kui keegi tahab omale beebit, siis muutub see väga kiiresti suurimaks sooviks elus. Pärast kolme last julgen ma küll öelda, et see on ka minu elu üks ilusamaid ja õnnelikumaid soove olnud. Ja mis on ühele soovile veel parem kui selle täitumine ning kui see veel on kahe inimese ühine soov…siis näete isegi…

Igatahes oli see nii lahe kuidas me stuudiosse pakkimise mõnusalt koduse õhkkonna lahti ja ma väga loodan, et pildid tulid ka just nende moodi. Eriti arvetsades seda, et just pool tunnikest enne neid lõppes suur kangastega lehvitamine :). Kui palju räägitakse fotograafi käekirjast, siis mina olen väga selle poolt, et kui keegi tuleb ainult oma perega fotograafi juurde, siis võiksid pildid olla just selle pere moodi :)

Palun jah tähelepanu tulevasele voodikarusellile. Ni lahedad mehikesed. Ma juba kujutan ette kuidas väikese fantaasia kunagi käima läheb ja ta räägib kuidas ta pisikesena teisel planeedil elas, kus olid suurte silmadega rohelise ja punased mehikesed, sest ta nii hästi mäletab neid :)

Väga armas kohtumine ja beebita tahaks küll väga näha :)

Kui ma praegu ütlen, et ma sellel 2011 aastal  juba olen pildistanud vähemalt 22 beebiootajat, siis ma üldse ei liialda. Ja nagu ikka sellistel puhkudel tuleb neid järjest juurde :) Oi see võib nakkav olla.

Eks ma näitan neid teisi ka, aga alustuseks üks kiire töö. Nimelt sai see armas beebiootaja umbes tunnikese enne sessiooni teada, et ta järgmisel päeval peaks hoopis sünnitama minema ja otsis kiirelt kõhu jäädvustamise võimalusi. Täitsa juhuslikult olin mina stuudios ja täitsa juhuslikult oli mul graafikus üks vaba 30 minutit. Kasutasime võimaluse ära ja imeilus ootaja sai jäädvustatud!

Minu arust on praegu ütlemata mõnus oodata. Ma ju tean, millest ma räägin, mul ju omal 2 päkapikku. Samas ootama ei pea ju beebit, vaid ka päkapikud sobivad väga hästi.

Huumorinurga kõrvalpõige – Kalle nägi telekast reklaami ja hüüdis, et oi kui täpne ajastus, nüüd mul ongi sulle jõulukingimure murtub. Telekast reklaamis Toomas Anni uut jõuluplaati. Ma väga vabandan kõigi tema fännide ees, aga mul pole õrna aimugi, kes on Toomas Anni, aga selle reklaami sihtgrupp ei olnud kohe kindlasti mina.

Aga tagasi ootamise juurde. See armas pere tuli üks pühapäev uksest sisse ja ma arvan, et üks kolmas lause kindlasti oli see, et minul ja Sirlil on ühel päeval sünnipäev. Sellega oli kohe kõik selge ja ma usun, et mõlemad teadsid mida ja kuidas täpselt edasi teha. Peale selle ütles Sirli, et nii väga kui talle ka need hüppavad ootajad ei meeldi, siis nemad ei ole selline pere kahjuks.

Mina jälle ütlen, et hüppajatele vahelduseks oleks jälle väga armas teha ilusaid pilte. Kui mina pildistama lähen, siis mina ju ka ei ole hüppaja ja ma just ootan selliseid ilusaid nunnutajaid :)

Oi nad olid siis armsad- musitasid ja kallistasid…

ja minu päev on suure plussi saanud kui ma pere laste südamed olen võitnud. Tähendab see seda, et lapsed teevad just seda, mida sa neilt ootad ja nad ise on nii õnnelikud, et üks suur inimene neist vaimustatud on.

Kuigi ma ei ole suur kõhtude suuruse asjatundja, siis ikkagi on mõnikord on aru saada, kas on väike või suur. See poiss seal kõhus igatahes laiutas kohe mõnuga ja Sirli ütles kah, et on mitu korda küsitud, et kas ta on kindel, et tal seal kaksikuid ei ole. Me nüüd kõigi edaspidiste küsimuste vältimiseks tegime pildi, et kõik saaks aru, et tegelikult on neid tibusid tal üldse kolm kõhus :)

Mul on nii, et kui mul tuleb mõte ja idee, siis ma proovin seda erinevates variatsioonides mitu korda kuni täiuslikkuseni :). Organza kangast on juba päris mitu meest pidanud lennutama, sest mul on tunne, et lennutamine on tema jaoks parim lahendus ;)

Kui eestalne on tagasihoidlik inimene ja ega naljalt kiitma kedagi ei kipu, siis Sirli saatis mulle isegi 2 meili, sest nagu ta ise ütles – kiitust ja tänu pole kunagi liiga palju :)

Ma ütlen ausalt, et nende pikikarva paide nimel tasub nii ennast kui teisi õnnelikuks teha…

Üks kõrvalepõige veel … Kui mujal maailmas on fotblogis lihtsad ja sõnatud. Kui siis väike sissejuhatus postituse alguses, siis mulle endale väga meeldib meenutada erinevaid asju ja seiku ja mõtteid, mis ühe või teise pildiga tekkisid. Seda, et nüüd kohe päris mitu teist blogijat samamoodi teevad, vot ma ei tea, kas olla uhke või see teine tunne, mida ma hetkel ei oska õige sõnaga väljendada…. ;)