Rubriigiarhiiv: beebiootus

Lill

neljakesi

kaks õde ja kaks venda ja kaks beebit…noh oleks ju siis põnevuse mõttes olla kohe neli beebit, aga on üks poiss ja tüdruk :). Aga põnev on ikkagi ja ma olen nagu käsn, kes kogub inimeste elulugisd ja lahedaid seiklusi. Üks õde abiellub ühe vennaga ja siis pulmas kohtuvad esimest korda teine õde ja teine vend, kuigi esimesed olid juba aastaid koos :) ja sobisid nii hästi :). Kui ma väike olin ja reede õhtuti nuiasin Dallast vaadata, siis ma ikka vahel vaatasin oma vanemaid kahtlase pilguga, et noh nüüd kohe ütlevad mulle, et tegelikult on kuskil mul vanem vend või mu kaksikõde varastati ära või midagi muud põnevat. Aga ei…ma siis niisama vaatan kadedusega neid, kellel on õde :)…näiteks oma lapsi :)

Aga….ehitusest rääkisime ka ;) ja ma nüüd panen beebiootuse pildid ja lähen teen üleval korra remondipildid ja näitan neid ka…

Rubriigid: beebiootus, kodus | 2 kommentaari
Lill

ootus

Kui minu lemmikud kaamera ees on lapsed, siis kohe-kohe nende järel on need, kes beebit ootavad. Neis on kohe midagi, mis on hoopis midagi muud kui kogu ülejäänud elu. Selline õnnelik rahulolu ja ootusärevus. Olgu see siis esimest, teist või kolmandat korda…Sellel suvel käisime kohe mitmel ja mitmel ja mitmel jne jalutuskäigul ja nii tahaks näidata…

Nendel vedas, nemad said kohe kaks korraga ja neil imepisikestel vendadel on mul kah juba külas käidud…

Nemad polnud ainukesed, kes kohe kaks korraga said ja mõlemad paarid tundsid ennast üllatavalt rahulikult ja muretult. Täitsa rahulikult valisime aega ja meil läks väga hästi. Need pisikesed poisid sündisid vist 3 päeva peale pildistamist…

Rubriigid: beebiootus | 1 kommentaar
Lill

Ootusest…

Ma kuidagi ebaõiglaselt harva kirjutan beebiootusest, kuigi tundub, et neid pilte teen vist kõige rohkem. Eks see selline kahe inimese omavaheline salaarmastuse lugu on ja tunded on tavaliselt laes nii minul kui neil ja tundub, et kui kohe sellel hetkel postitust ei tee, siis on juba beebi kah käes ja ärapildistatud ja mul siin kodus lastekarja sees on neid beebipostitusi kuidagi lihtsam teha.  Aga nüüd lappasin natuke kausta ja jäi silma… ;) …. ja üle väga-väga pika aja olen üksinda kodus

Ükspäev kui ma mõtlesin, et kuidas mul ikka klientidega veab, et kuidagi sobib väga hästi, siis selgitus ongi ju väga lihtne. Nad tulevad ja loevad, saavad minu pere ja mõtetega tuttavaks ja kui me mätshime ;), küll siis ükskord elu meid kokku viib.  Samamoodi ka Maris mulle kirjutas. Kui algul sobivat aega otsides valisime tema elu esimese emadepäeva õhtu, siis asjad ei tahtnud niimoodi minna. Ma nimelt rentisin stuudiot ja stuudioomanikud otsustasid päris äkki, et nad panevad stuudio hoopis suveks kinni. Ühest küljest langes kivi südamelt, sest eks mul endal oli ka plaan suvel stuudiosse mitte eriti sattuda ja niimoodi oligi kõigile lihtsam. Teisest küljest tuli aga juba kokkulepitud klientidele uusi aegu ja kohti otsima hakata. Asusimegi Marisega graafikuid klapitama ja no kuidagi ei tahtnud sobida kui lõpuks leidsime vist parima aja. Nemad said minu sealse stuudio kõige viimasteks klientideks. Mul endal oli tunne nagu beebiootajal. Kohe homme pole enam seda turvalist tuba ning samas ootavad ees vägagi põnevad ning emotsioonirikkad kuud.

Küsisin luba, et teha kõike seda, mida just see koht lubas, viimast korda ning ma usun, et me veetsime täiusliku tunnikese ja natuke veel peale… isegi muusikavalikuga olin ma enda teadmata täppi pannud.

Rubriigid: beebiootus, stuudios | 1 kommentaar
Lill

ootavad

Kõik ootavad midagi. Ma usun, et igaüks leiab omale midagi, mida just praegu oodata. Nemad ootavad oma esimest päris päkapikku, suhteliselt kärsitult juba, ma usun :)

Rubriigid: beebiootus | Kommenteeri
Lill

Kristi ootas :)

Kõige suurem küsimärk minu töö juures on see, et millal ma puhkama peaks. Suvel ju ei saa, sest millal siis veel. Kevadel tahaks juba nii õue ja siis ei tule puhkus pähegi. Sügisel? Ma nüüd püüdsin, aga praegu mõtlen, et küll need sügisevärvid olid ikka imelised ja järgmine aasta ma küll ei raatsi siis puhata. Ahh eks ma siis järgmiseks aastaks mõtlen välja, millal puhata.

Aga ikkagi jalutasin septembris nii mõnelgi nädalavahetusel õues fotokaga ringi ja näed kohtasin neid. Kui imeline on vahelduseks pildistada kahte täiskasvanud inimest, kes esiteks on ilusad, teiseks on lahedad ja kolmandaks on päriselt ka armunud. Eesmärk oli pildistada neid kahekesi ja no kui kõht ette jääb, siis saab tema oma osa ka :)

Tervitused siinkohal juba vähemalt ühekuusele Robinile…äkki on juba kahe kuune, sest tal on ikka vedanud. Isa on tal Eesti parim kabetaja. Alati kui mulle kaamera ette satub keegi, kes milleski on väga osav, siis ma võin piinlikuseni temalt kõike sellega seonduvat küsida. Väga hea võimalus – tema peab poseerima ja mis tal üle jääb kui mulle vastata. Aga kui pisike Robin ükskord natuke suuremaks kasvab ja ta ema ikka veel meie kandis lastelaagreid teeb, siis minu tüdrukud on seal küll kohe kirjas!

Rubriigid: beebiootus, õues | 4 kommentaari