Selle aasta detsembrist võtsin ikka viimase. Jagasin oma pühendumused ära ehk siis töö ja pere peavad saama võrdselt ja natuke endale ka. Mõned numbrilised näidud kah.
2 sünnipäeva – Keit Liis 5 ja Ketlin 7
2 piparkoogiküpsetamise üritust – üks Liisu rühmale ja teine Ketlini rühmale
7 laste jõulupidu – Liisu ja Ketlinil lasteaias, Kärdu koduste laste pidu, Ketlini lauluringi ja tantsuringi pidu, pühapäevakooli pidu ning Liisu sõprade pidu.
3 esinemist Ketlinil – laulis nii üksinda kui ka kooris
3 kontserti – WAF-i kontserdil käisime ilma Kärduta ja suuremad lapsed olid super. Sama koosseisuga käisime ka Birgiti ja Oti jõulukontserdil ning Ketliniga kahekesi Rapla laulukooride kontserdil.
1 teatriskäik – käisime kogu perega Karlssoni etendust vaatamas.
1 tsirkus – käisime terve perega ja lõpp hea ning kõik hea, sest udupeade perele oleks ääre pealt ära jäänud ja õnneks läks tänu väga tublile koostööle piletimüügiesindajaga.
18 kinopiletit – kahel korral käisime kaks korda päevas kinos. Üks seanss koos lastega ja teine ilma. Filme, mida vaadata tahaks on veel…
Üks sünnipäev kuhu Ketlin kutsuti lükku sedasi ( ja ohh õudust, nüüd kui ma seda kirjutan, tuli mul meelde, et see lükati eilse peale) ning Liisu käis ühel sünnipäeval.
Kõigele lisaks sai tehtud kõvasti tööd ja jõuluvana käis meie perel ka. Ühe päeva veetsime kodus ilma elektrita ning kõigele sellele krooniks oli aastavahetusepidu.
Järgisime traditsioone ehk siis vanad sõbrad ja meie kodu. Natuke menüü arutlemist msn-is, kus me jõudsime ära käia nii külma heeringa laua kui ka hiinkana servas ning lõpuks leppisime kokku, et ma võtan ennast siiski nii palju kokku, et külalised saavad kohe tulles laua äärde istuda ning soe söök kantakse lauale. Umbes nii oligi, vähemalt viimastele saabujatele, kus pereliikmete koostöö oli nõnda jaotatud, et kui pereisa teise käigu praadi maitsestas jagas pereema lastele esimese käiguna kapsast juba laiali. Minu õlul oli poest ostetud kana :)..noh see toores, aga juba pakitud ning ahjukartulid-porgandid. Mõttega, et lastel kõht täis ja suured inimesed saaks nautlema hakata. Natumiseks oli siga, kes ei paistnud sea moodi välja :))) ning valik ahjuköögivilju, mille peale suured inimesed naudingust mõmisesid, aga lapsed nina kirtsutasid. Kõrvale juustu-pasteeti ja peenikeseks tegevat veinijooki, kust oli vist kogu alkohol välja võetud. Mehed jõid pisikestest pitsidest viina ning kõik meelelahutussaated võtsime linti, et neid nautida meile sobival ajal.
Südaöine paugutamine möödus pisarate vabalt ning oli mõnus tunnistada, et lapsed on pea kõik juba väga õiges vanuses. Enamus lapsi jäigi meist maha õue ning ainult jääs sõrmed ajasid nad lõpuks tuppa. Esimene allaandja oli väike Katariina ning temale järgnes ka suur ;). Kuskil pärast kahte andsid alla veel Ketlin ja Leena, kes oma jutu järgi pidid olema need kõige viimased. Kuskil poole nelja ajal kustusid Kärdukas ja Karl ning natuke enne viit ajasime magama Liisu ja Liisa. No need kaks vist olekski üles jäänud :)
Hommikul näitasid ennast parimast küljest Marise lapsed, kes paar tundi suutsid olla üleval nii, et keegi teine ei ärganud ning Kalle, kes tegi ära suuremad koristustööd. Jagasime sõbralikult viimase kootüki ning tublimad tegid muna ja peekonit ning “värske” salati riismed kadusid ka tänulikku kõhtu. Õhtust alles jäänud juustutaldrik oli Kassi poolt läikivaks lakutud ning laste kõhtu kadus pakk krõbinaid ja 2 liitrit piima :)
Väike idülliline jalutuskäik metsrägastikus ning metssigade rännumaal ning veel üks kana ning köögiviljad. Igaüks leidis veel endale mõnusa pesa kus teleka taustal tukkuda ning asjad pakiti kokku alles pimedas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui see terve aasta mööduks nii nagu ta algas, siis oleks ta üks parimaid!
Esimesel detsembril oli mul ainult üks soov, et lapsed püsiks terved. Väike nohu vist küll korra kimbutas Liisut ning Ketlinil oli ükspäev hääl ära, aga muidu oli kõik super, super ma ütlen. Kui ma siis teise jaanuari õhtul kergendatult ohkasin, köhisid Liisu ja Kärdukas kohe mõnuga pool ööd. Minu edukas ignoreerimise ja positiivse mõtlemise ravimeetod on õnneks juba tänaseks päevaks köha peaaegu minema viinud.
Ei tea kas peaks midagi lubama ka uueks aastaks…mmmmmm….. ma mõtlen selle peale :)
Vot näete jah, vana-aastaõhtul tegin ma just täpselt nii mitu pilti ning esimest jaanuari nautisin oma silmade läbi.
HEAD UUT AASTAT KÕIGILE!
