Rubriigiarhiiv: käsitöö

Lill

lammakesed

_mg_9743

Igal pool kirjutatakse ja räägitakse, et lasteaedades on järjekorrad. Kohti pole ja kuidagi väga kitsas on. No ja eriti siin meil Nõmmel. Meil on siianikuidagi lihtsalt läinud. Ketlin sai koha juba meie lemmiksõime ja sealt lasteaeda minek oli lihtne, sest ma panin ta sündides järjekorda nii, et kohta tahtsime alles tema neljanda sünnipäeva eel.

Liisu tuli järjekorda panna nii, et Ketlin polnud veel päevagi lasteaias käinud. Nii ei olnud mul ka mingit ettekujutust, mida ja kuhu ma teda panna tahan. Küll aga oli mul mingi kummaline kinnisidee, et kahte last ma eraldi lasteaeda viima küll ei hakka.  Nii me siis panimegi Liisu samasse lasteaeda, kus Ketlin praegu käib.

Nüüd sügisel, kui Ketlin siis oma armsast kahe rühmaga sõimest suurde-suurde lasteaeda läks, hakkasin ma järsku teistmoodi arvama. Kui ma siis ükskord nägin kah, kuidas selle lasteaia kõige pisemad käivad nöör vahel, et keegi kaduma ei läheks, siis oli see tunne veel kummalisem.

Kah juhtus meil nii, et kui me Liisut järjekorda panin, siis küsisin, et kas seda võib meili teel ka teha. Lubati, aga kummalisel kombel ei läinud meil kohale ja mina taipasin seda ka alles kuid hiljem kontrollida. Noh nii igaks juhuks, et sellega ikka on kõik korras ja laps järjekorras. Siis tuligi välja, et ei olnud.

_mg_97341

Nüüd on ta küll seal järjekorras, aga vahepeal olen ma jälle kõik ümber mõelnud, et ikka oleks ju nii armas, kui Liisu saaks ka selles pisikeses lastesõimes alustada ja panime ta sinna ka järjekorda.. Eriti veel sellepärast, et meie armas Katre,  kes meil siin tüdrukutega vahel mängimas käib, oleks tema kasvataja seal. Meie lootus sinna saada on küll väga-väga õhkõrn ja ainuke niit, mis mu lootust hoiab, on juhataja ütlus, et neile sama pere lapsed meeldivad ;)

See oli sissejuhatus

_mg_9738

Samas ….külapeal räägitakse ka seda, et alati tuleb kasuks, kui olla kuidagi kasulik ;).  Ükskõik kuhu lasteaeda ta siis ka ei saaks. Niimoodi ma siis panin ennast aktiivse vabatahtlikuna kirja Ketlini rühmale lambakostüümi õmblemisel :)))

Nimelt pidi iga rühm tooma lasteaeda ühe täiskasvanule sobiva loomakostüümi ja ma mäletan, et minuarust oli mul peale lamba veel valida kuke ja mõne muu väga keerulise kostüümi vahel :). Entusiasmi lisas ka sellel hetkel mägede taga tunduv tähtaeg :)….mis see minul koduperenaisel siis 5 kuuga üks lammas valmis teha pole.

_mg_9754

Küll aga nagu ikka sellistel puhkudel, möödub aeg kuidagi lennates. Viimaks ikka saabub see aeg, kui pole enam kuhugi midagi lükata.  Oma armsa sõbranna käest sain Burda, kus olid jänesekostüümilõiked sees, aga pole ju ka suurt vahet neil kahel loomal ;). Kanga poest sain lahke müüja abil suure kotitäie lambariiet, mis mulle kergel käel 50% allahindlusega anti…kuna keset riiet oli väike defekt ;) ja nii ma siis asusingi lammast tegema.

_mg_9758

Juba lõiget võttes, käis Ketlin kõrval ja rääkis, kuidas talle samasugune lammas tuleb teha. Õnneks oli seal samas ajakirjas ja täiesti sobivates mõõtudes jänesekostüüm olemas. Nii et juurdelõikusel pidin juba jälgima, et teinegi lammas tuleks.

Kui esimene lammas valmis sai, siis olid Liisu ja Ketlin lahkelt valmis modellideks hakkama ja andma endast parima, et minu suur õmblustöö, mis viimastel aastatel küll väga kokkukuivanud on, ikka vääriliselt jäädvustatud saaks.

_mg_9777

Järgmine päev viidi see suure kilekoti sees lasteaeda ja mina hakkasin tegema väikest lammast. Oh ikka hea, et need lapsed nii väiksed on. Isegi kui peale vaadates on tunne, et sellest riidest ikka kuidagi ei jätku, selgub, et jätkub ja jääb natuke ülegi ;).

Sellest lambast mul pilti pole, aga see tuleb meil pärast tänast pidu ilusti lasteaiast koju tagasi ja isegi Liisu saab sellega loodetavasti vähemalt kahel korral peole minna ;)

Täitsa mõnus on vahel kasulik olla ;)

_mg_9761

Rubriigid: käsitöö, Keit Liis, Ketlin | 8 kommentaari
Lill

puperlid

img_8402.jpg 

Hoolimata sellest, et meil peres kaks preilit kasvab, ei ole meil eriti ehteid. Keegi neid eriti nõudnud ei ole kah. Ok väike parandus…. kui Ketlin veel koos Leenaga kukupais käis, siis ta tahtis endale ka selliseid pärleid nagu Leenal ja Leena ema Maris siis tegigi talle.  Nende pärlitega oli nii, et kui ma Ketlinile pakkusin, et tahad neid kaela panna, siis ta alati tahtis, aga ise ei tule ta kunagi selle peale.

Nüüd aga hakkasid mulle igasugu kaelakeed meeldima ja ma isegi ostsin endale paar tükki. Mis aga omakorda tähendas, et mõlemad tüdrukud mul järel käisid ja neid endale nõudsid. Järelikult eeskujul on ikka väga suur mõju :)

Ükspäev kui me siis sattusime Ketliniga kunstipoodi ja seal suur ämbritäit puupärleid nägime, otsustasime, et me hakkame nüüd pärleid tegema. Leidsime ka peenemat ja jämedamat kummi, millele pärlikeed teha ning terve õhtu meisterdasime erinevaid keesid teha. No olgem ausad, mina meisterdasin ja lapsed segasid :) Nende põhitegevus oli pärleid segamani ajad ja Keidil oli veel omaette võistlus – kui kiiresti ema märkab, et mul pärl suus on ja kas ta oskab ära arvata, mitu korraga mul suus on. :)

Nüüd on meil siis igaks elujuhtumisk pärlikeed olemas. :)))) 

Rubriigid: käsitöö | 6 kommentaari
Lill

minu käsitöö

img_7456.jpg 

Kõik inimesed, kes käsitööd teevad peavad ju oma blogis nendega eputama. Oli kuskil niimoodi kirjas ju. Igatahes kõik seda teevad ja mina ei saa ka kehvem olla.

Natuke aega tagasi kui ma mõltesin, et mida ma veel ei oska, siis jõudsin järjega kangakudumise juurde. Mitte et ma ülikoolis just nimelt seda õppinud ei oleks :))). Aga seal õppides nägin ainult seda kuidas ühe minutiga paar sokke kooti, nii et käsitööst oli asi väga kaugel.

Sügisesele algajate kursusele lisaks avaldasime soovi jätkata kevadel ja nii saimegi rahvaülikoolis jätkukursusele, kus sama rahvas koos käib. Seltskond on kirju ja ma arvan, et ma olen seal üks nooremaid :)… ja igal ühel meist on seal oma ülesanne. Mina olen tempotegija ja kui asi laadaks läheb siis “tulen teema juurde tagasi” :))).

Igatahes esimene kord tegime tavalise vaiba, sellise, millist kõik inimesed kaltsuvaiba nime all tunnevad ja koti, mis mul on kahjuks lõpetamata, aga ta ongi rohkem selline suvine.

Sellel kursusel oleme me omaarust juba tegijad ja võtsime juba suuremad ja keerulisemad tööd ette. Tegime mustriga vaipa ja järgmisena teeme linase liniku ja siis veel villase õlasalli…. :)

Vaiba kudumise järjekord jõudis minuni eelmine nädal. Selleks tuli enne käia Türil materjali ostmas. Mõelda ja kaaluda mida teha :)) Kusjuures poole töö peal, oleks tahtnud kõik üles harutada ja hoopis teistsuguse teha. Aga pooleteise päevaga tegin ma meie uude magamistuppa peaaegu nelja meetrise vaiba….

Natuke on veel lõpetustöid teha, aga ütleme nii, et arenguruumi on veel kõvasti. Endal aga on hea tunne, et juba hakkan aru saama, kuidas see asi käib :))))

Ja asja all ma mõtlen  seda, et kuidas mingi muster tuleb ja kui mul on mingi sidus teljel olemas ja samas oskan selle sinna panna kah :), et millised võimalused mul siis on…. jne…

Rubriigid: käsitöö | 12 kommentaari