Rubriigiarhiiv: klõpsutaja

Lill

elu maal

Pika kaalumise järel ostsin endale ka sellise objektiivi, millega pisikesi asju pildistada saab. Ühel hommikul, pärast pulma kusjuures, läksin vaatama, mis imet sellega siis teha saab. No ma ei ole üldse osav, aga just nagu minu jaoks oli terve õu ämblikuvõrke täis. No ikka nii täis, et lõpuks ilma võrguta kohta oli päris raske leida.

Ja loomulikult oli kastepiisku ka rohkem kui rubla eest. Ja oleks mind keegi näinud. Mul oli seljas hommikumantel ja selle peal talvejope. Jalas olid talvesaapad ja niimoodi ma siis mööda aeda jalutasingi :)

seda sama kõrrekest ma siis pildistasin nii alt kui ülevalt kui ka vahepealt. Lihtsalt ajaloo huvides, et need siis mu esimesed makrod.

ühe pildi majast tegin ka :) Kuna tegemist oli 50 mm objega, siis selleks, et maja tervenisti pildi jääks, oleks ma pidanud oi kui kaugele minema. Kusjuures meie maja pildistamiseks ma nii kaugele pole veel kunagi läinud…

aga näete jah..oleks nagu juba olemas, aga ei ole ka…natuke siit ja natuke sealt ja varsti ikka peaks tellingud maha saama.

Lehekesi otsisin ka…

Kusjuures ma nüüd ei teagi, kas päriselt ka markomehel läbi objektiivi näevad ja on kindlad, et pilt terav jäi. Äkki oli viga mu hommikuses silmas, aga susises teravustada küll, aga sellise lahtise ava juures nagu ma kasutasin, olidki ainult need augud teravad :) Ja minuarust mingi putuka pildistamiseks ei ole ta ikka piisavalt makro. Lugege jah…mul pole ikka õrna aimugi asjast :)

meie aia lill ka…

ja tegu ei ole mingi suure karikakra õiega…see on ikka päris väike õis-ausõna!

Rubriigid: klõpsutaja | 6 kommentaari
Lill

Minu moodi teraapia

Kui ma täna hommikul kell 6.30 üles ärkasin. No saate aru, ma ei raatsi kauem magada, kui ma tean, et mul on võimalus täiesti rahus ja vaikuses teha natuke tööd. Teine asi, mis mind üles ajas on ikka maja. Noh, et kuidas edasi teha, et ma ei peaks pooleni tehtud asjade pärast koguaeg närvi minema. Mulle ei meeldi sellised vastused, et ahh küll me pärast teeme ja saab küll, aga homme. See hommikune vara ja üksi oli niiii lühike, et kui lapsed lasteaeda viidud said oli mul ikka veel aega Kallele ja nendele, kes msn-is  natuke tortsuda ja portsuda. Kalle võttis siis Kärdu kaasa ja jättis mind töötlema…

Ahjaa, kuna ma juba nii kirjaosav olen, siis ma kirjutan nii nagu mõte tuleb ehk siis mitte kuskile eelmise lõigu vahel, vaid järjest. Kolmas põhjus oli tortsumiseks veel. Me käisime söö-plaveta-puhka-maga-ärateemidagi filmi vaatamas.

Võib ju olla väga teraapiline, aga mina ei saa seda teha, sest 4 inimest vähemalt saaks hingelise trauma, mille pärast nad 20 aasta pärast samasuguse reisi ette peaks võtma, et mõista, miks ema/naine rahu vajas. Ja kui siis kodus komistad mänguasjade, puhaste/mustade lasteriiete ja pesemata nõude otsa, no tuleb ju torts-ports kergesti…

Ühesõnaga tegin siis oma kausta lahti ja leidsin plaadi hunnikust “mixed tape”‘i (väljend filmist, mida ei tohi kõva häälega öelda).. ma usun, et ma ise olen selle kunagi kõrvetanud. Natuke sajandivahetuse poppi ja minu 80ndate lemmiklugusid BillyIdolilt ja teistelt sarnastelt meestelt. No ikka nii, et ma kolm korda käisin makki kõvemaks keeramas ja kui siis töödelda on midagi sellist…. siis see oligi minu teraapia. Andke mulle aga beebisid!

Pisike Sebastian oli stuudios lihtsalt minu päevale kirja pandud ja nii me temaga ühel hommikul kohtusimegi.

Kuna ma väga tahtsin nunnusid beebipilte saada, siis ma olin selline väga otsekohene fotograafitädi, kes kõlas umbes niimoodi, et kes nüüd lapse üles ajab, saab peksa.

(Kes meie pere huumorit ei tea, siis päriselt kõlab selline lause meie peres iga päev :)

Ema-isa võisid ainult vaikselt turvahälli ümber jalutada. Uskuge või mitte, me suutsime magava Sebastiani turvahällist välja võtta, riidest lahti ja veel ligi pool tundi temaga pilti teha. Vahepeal tegi korra silma lahti, aga ma “karmi häälega” käskisin tal kohe edasi magada :)

need olid ainult väiksed hetked, kus ta silmad lahti tegi…ja siis edasi magas

nagu näiteks siin… siinkohal võiks ära mäkida, et pisike Sebastian sündis kodus. Mis ei ole küll magamiseks määrav, aga nagu näha paha ka ei tee :)

kui ikka kõik riided ära võeti, siis ärkas üles ka

minumoodi klassika :)…kusjuures stuudios, ütlen ausalt, on neid pilte palju, palju mõnusam ja lihtsam teha ;)

ema-isa tellimus. Meie stuudio teise fotograafi Anno poolt idee

millest elu ise tegi ühe minu lemmikpildi…

ja kui on tunne, et varbapildi ideed on otsas, tuleb uus kohe jälle asemele…

Oi kuidas mulle meeldib, kui pisikeste vanemad mind usaldavad ja usuvad.

Ja see ei olnud üldse vihje, vaid täitsa otse öeldud :)

Rubriigid: beebi, klõpsutaja | 11 kommentaari
Lill

Ave ja Margus

Mõne pruutpaariga läheb enne pulmi väga lihtsalt… Meie ei tea midagi, me abiellume esimest korda, tulge tehke meist ilusad pildid :) ja kui siis päevaplaani mahub piisavalt aega ilu jaoks ning minu ülesanne lõpeb peale registreerimist ja sõprade pildistamist, ongi ideaalne variant olemas.

Ave ja Margusega kohtusin esimest korda siis kui ma nende pulmapäeval nende kodu uksest sisse astusin, et teha kiirelt mõned klõpsud sellest kuidas Margus kleiti selga aitab :). See on ka just see õige hetk arutamiseks, et kuhu ja mida ja kuidas me pilte teeme. Tõe huvides olgu ka öeldud, et minu “vastutulematus” pikalt enne pulmi täpselt kohti planeerida, on mulle ka ükskord ühed kliendid maksma läinud, aga meil siin ei saa nii väga midagi suurt planeerida. Ma ikka tahaks enne näha, mis ilm päriselt ka on ja milline pruutpaar on. Milline kleit ja milline elu :).

Positiivsust asjale lisab näiteks see, kui pruut oma teises ja viimases meilis mulle hea koguse netist leitud lemmikpilte saadab

Ave oli ka nii tubli ja  kingaklõpse kinnitades saime plaani kiirelt paika :)

kodune ettevalmistus

Mojito, keda pulma kaasa ei võetud.

Nagu näha, siis ega ta väga minu silma all ei tahtnud ollagi

aja kokkuhoiu mõttes saatsime peigmehe pruudikimbu ja autokaunistuste järele

pruut jäi igatsevalt ootama. Kusjuures tal tuli see ülihästi välja :)

Ave kiituseks ütlen veel seda, et ta teadis täpselt kuidas ta kõige ilusam pildi on…

mina ainult klõpsutasin

eks see kadrioru park ole selline, et kuigi jalgratast siin leiutada on suht raske, leidub ikka mõni, kes seda oskab.

Oi kus ma tahaks öelda, et see on minu idee, aga ei… mina leidsin selle idee Diana Unt’i pulmapiltide hulgast

Loomulikult tahtsin ma siis endale ka sellist.

ning mööda alleed jalutamisest on vist pruutpaaril üks pilt :)

kui juba klassikaks läks, siis pruutpaari soovil tegime pilti ka kadrioru lossihoovis.

Pean küll ausalt tunnistama, et mina olin seal esimest korda, aga näiteks see postituse esimene pilt on üks mu lemmikutest sellest seeriast.

see pilt on üks mu lemmikuid ja julgen ausalt öelda, et fotosõpradest valijatel ei pääsenud see kellegil top 10 hulka.

järeldus – ikka ei saa alati liiga palju delete nuppu kasutada, sest võib juhtuda, et ma just need pruutpaari lemmikud kustutan ära ja enda omad jätan alles :)

ikka kadriorg. Kusjuures mitu inimest on öelnud, et ahh mis me sinna lähme, see ni ära leierdatud koht.

Ei ole! ikka ja alati leian ma nii enda jaoks kui ka teiste fotograafide piltide hulgast üllatavaid uusi nurki

Männiarule sattusin ma sellel suvel kolm korda. Ma saan aru, miks pruutpaaridele see koht meeldib.

Minu mätta otsast on see koht ikka kuskil 10ondal kohal kui mitte kaugemal :)))

Ilusat pilti seal sees saada on ikka peaaegu võimatu.Samas õues…tee aga!

Õnneks ma kahel korral pääsesin sees pildistamisest :)

Pikk ja aus postitus tuli ja ma nüüd kohe ei teagi kust need mõtted kõik tulid,

sest päev koos Ave ja Margusega oli ilus, rahulik ja armastusega!!!!

PALJU, PALJU ÕNNE

Rubriigid: klõpsutaja, pulmad | 3 kommentaari
Lill

Merit ja Mihkel

Mis te arvate, et ma magan…oh ei… tegelikult magaks küll kui aega oleks :). Aga ma nüüd võtsin ennast kokku ja lubasin jälle fotofännidel oma pulmapiltide hulgast lemmikuid valida. Omat poolt panin mõned juurde ja nüüd tuleb pool suve pulmapilte…

Alustame Meritist ja Mihklist. Nendega ma olen kohtunud juba mitu-mitu-mitu korda ja arvatavasti oleme me ka kunagi rahvastepalli üksteise vastu mänginud. Ütlemata armas on ju kui üks töö järgneb teisele ja igakorraga õpid ju inimesi paremini tundma ja saab rohkem nende moodi pilte teha. Mis Nende juures tähendas seda, et ma sain teha täpselt ja ainult  selliseid pilte nagu mulle endale meeldib :).

Nagu meie laiuskraadile kohane, siis iga pruutpaar soovib, et oleks ilus ilm. Tänavusel suvel kui juba 2 kuud päike oli paistnud, hakkas lõpuks hirm, et kas nüüd saab siis läbi…aga ei. Tuli välja, et see päev oli see, mis oli kõige-kõige kuumem… aga mis…

appi kui lahe … kui ma nägin, et tervele perele oli jalanõudeks tennised valitud. Milline oivaline valik :)))) … ma juba ütlesin, et minu moodi jah.

Triinu Marta on ka Kärdu moodi. Kalle ütles, et ta on nagu inglike, sest tal on sellised lokid…

Pulmas oli mul abiks Mari ja kui pruutpaar läks enne ilusaid pilte dushi alla, siis meie lubasime Triinu Martat valvata.

Niimoodi see valvamine käibki ;) Panime peenikesele aknalauale istuma ja mina tegin pilti ;)

Pruudikleit oli SUPER! Poest ostetud ja sisse oli kirjutatud sportswear :)

Meie peres käivad ka asjad täpselt niimoodi

väike valvur…

Kohe kui me pildistama hakkasime ütles Merit, et teeme ainult lahedaid asju…,

minu lemmik

assistenti on vahel ka vaja näiteks selleks, et ta pruudiga arutleks homöopaatia või muudel nõiduslikel ravimeetodite teemal.

Minu hea loomulikke pilte klõpsutada..

perepilt

jalutuskäik registreerimisele..

võõras viljapõld..aga nüüdsest armastust täis…maitseb palju paremini

minu ja peaaegu kõigi valijate lemmik…

külalised saabuvad

õnnelik pruutpaar ka saabus. Plaan oli selline, et inimesed mõnusalt külitavad mäeveerul ja vaatavad kuidas allpool paari pannakse.

Tegelikkuses püüdsid kõik kuuma päikese käes ellu jääda ja imetlesid millised osavusega lapsed süles sõrmuseid ja musisid vahetati

õnnitlejate järjekord oli pikk…

üks armas külaline, kes imepisikesena mu kaamera ees juba käinud on ja nüüd vahepeal nii kiiresti ja nii suureks oli kasvanud.

Loomulikult pidlistasin ma üles peaaegu kõik ülejäänud pulmas olnud lapsed.

nagu väiksed seenemikud puude all vaju otsimas…milline kingavalik. Plusspunktid!

grupipilt :)

Kokkuvõte – kõik oli väga minu maitse…samas kuidas muidu ma sinna pulma siis olekski sattunud.

Merit oma pulmast valis pildid NII

Palju, palju õnne kallikesed…ja tehke veel lapsi :)

Rubriigid: klõpsutaja, pulmad | 9 kommentaari
Lill

natuke palju meie pere moodi…

Ükskord meil seal foorumis oli teemaks, et milliseid pilte keegi kliendile teeb. Kas selliseid, mis endale meeldivad või selliseid, mis kliendile meeldivad. Ma olen ikka ja alati teinud selliseid pilte, mis mulle meeldivad, aga ma vahel olen dilemma ees, et kui enam ei tee selliseid nagu vanasti ja see klient valis mind just nende vanade piltide järgi, et mis ma nüüd siis teen. Selle imearmsa perega vahetasime meile ja arutlesime, et kas peaks kõhtu ka pildistama või peaks ootama beebi. Mina suur beebide armastaja andsin oma hääle beebile ja lubasin tal rahulikult kõhus oodata. Kohtusime silmast silma aga hoopis ühes pulmas ja kiirelt leppisime aja järgmiseks nädalaks. Nimelt leidsime kohe mitu ühist tuttavat ja üks kauge külaline tahtis kindlasti kaasa tulla ja nii me siis ühel päikeselisel pärastlõunal külla sõitsimegi.

Suure juutustamisega sõitsime  muidugi mitu korda mitmest õigest teeotsast mööda. Me nimelt jagasime just mehi kahte kategooriasse. Ühes olid need, kellele peab igal õhtul töölt koju jõudes õhtusöögi tegema ja teises loomulikult need, kellele ei pea. Meil, st minul ja Maril on teise kategooriasse kuuluvad mehed ja kohe selgus ka, et selles peres samuti. Kohe said kõik pereliikmed plusspunktid kirja. Ja kodu…no kodu oli nagu meie oma. Või siis meie kodu nagu nende oma. Kadri ütles ka, et tal mu blogi lugedes oli tihti dejavu tunne. Kusjuures osad asjad, mis me polegi veel kuhugi pannud, on täpselt samasugused. Isegi samasugused nagid leidsin, voodist rääkimata :).

Kui nüüd kaks lõiku kokku viia, siis ma tegin just täpselt selliseid pilte nagu ma oma perest tahaks :)

need kolm tüdrukut minu lühiajalise vaatluse põhjal olid täpselt samasugused nagu minu omad. Kõige vanem teadis täpselt kuidas asjad käima peavad. Keskmine oskas olla vaikne inglike nagu meie omagi. Meie Liisul on ka kärtsum pool, mida vahel harva ka näha ja kuulda on. Äkki selle pere keskmisel ka. Pisike on veel nii pisike, et ega meie Kärdu ju kah alles hakkab iseloomu näitama… ja pereisa polnud üldse kindel, et see preili neil viimaseks jääb.

Kusjuures koduga oli nii, et ma igati püüdsin kodu võimalilikult palju pildile jätta. Minu maitse ju :)

nigu inglike

perepilt ;). Mina ei öelnud küll, et vaadake mujale…või ütlesin :)

Edasi puhas tshill õuemurul. Vaieldamult üks mu selle suve lemmikumaid beebi-isaga pilte.

me just samas hommikul olime Kallega arutlenud, et milline trepp maja ette tuleb ja minu vaimusilmas just täpselt selline. Mis kõik sellele trepile mahtus…

supermodellid. Kui ma õigesti mäletan, siis see kleit oli ema lapsepõlvest pärit.

lilleneiud. Vastupidiselt minule mõni kolme lapse ema jõuab aias natuke rohkem :). Ok, ok… lilled pidavat olema vanaema hoole all ja kõik, mis süüa sünnib, ema. Aga ikkagi, meil on kõik hetkel saatuse hoole all :)

aiakaunistus….kadedaks tegevalt lahe

väikesele preilil läks kõht tühjaks ma leidsin suuremad tüdrukud maailma õppimas

ma loodan, et Kadri ei pahanda, aga ma kohe ei suutnud kõigepealt jätta pildistamata ja nüüd jagamata. Nii mõnusalt kodune ja meie moodi. Pildi peal on Mari ;)

ja vannituba. Ma kohe annaks auhinna sellisele vannitoale. Ma kujutan ette kui mõnus seal õhtuti lapsi vannitada on. Vannitavad ennast ise ja valvur saab mõnusalt diivani peal raamatut lugeda. Tõske käsi, kes ei taha endale sellist vannituba.

kuigi beebi oli hetkel kõige tähtsam, said teised vaat et rohkegi tähelepanu.

Korviga beebit üritasime ka põõsa alla ja päikese kätte panna, aga talle ei meeldinud.

Nagu ma seal külas ka ütlesin, ma oleks seal kümme korda rohkem  õhanud ja ohkinud, et kui lahe ja ilus jne, kui mul endal samasugust kodu poleks. Aitäh kutsumast!

Rubriigid: beebi, klõpsutaja, lapsed, pered | 15 kommentaari