Rubriigiarhiiv: KODU

Lill

Vanniga tuba…

Vannituba on minu objektiivi eest kõrvale jäänud juba esimesest päevast alates. Me umbes nagu teadsime, mida tahtsime, aga kuna see oli ikkagi üks esimesi asju, mis meil majas valmis sai, siis ei saaks öelda, et ma kolme tite kõrvalt ja üldse kogu ehituse sees väga põhjalikult mõelnud oleks. Midagi nagu eriti puusse ei pannud, aga asi nagu ei toiminud ka. Enne ikka enne pildid ehk et kunagi 5 aastat tagasi ma olen kirjutanud NII.

Ühe 2 aastat tagasi tehtud pildi leidsin ka :)

ja see vasakpoolne pilt oli üks põhilisi põhjuseid, miks see vannituba mulle ei meeldinud :) Kolme lapsega nägi ta pidevalt selline välja :) Ühtegi riiet kahte korda selga ei kannatanud panna, diivanikatteid ja 5 inimese voodipesu tuli pidevalt pesta jne jne… noh ja muidu oli kah selline….poolik.

Lõpuks tegime jälle seda testi, mis eelmises koduski. Kui keegi aasta jooksul saunas ei käi, viime masinad sauna ja vannituba saab olema ikka vannitoa moodi :). Aasta läks kiiresti ja ei läinudki enam väga palju aega kui ehitusmehed pidid tulema. Kraanikauss läks masinate asemele. Selleks pidi läbi sauna seina tooma ka sooja vee. Kuna meil neid pisitikupesad ikka kõlksusid eluohtlikult seal lubjakrohvi sees ja osad ei toiminud, siis kõige lihtsam lahendus oli laudis. Kuna ta selline säästukas oli, siis vanniümbrusplaat lihviti uuesti puhtaks ka peitsiti-lakiti uut tooni ning Kalle värvis seinad uuesti lubjavärviga üle. Redel oli meil juba ammu magamistoas sihtotstarbetult ootamas ja praktiliselt ainuke väljaminek oli uus kraanikauss. Kraanikausi aluse idee leidsin instagramist ja Kalle ütles, et tal on just selline uks olemas, mis sobiks. Rätikupuuks uksehingede vahele sobis tavaline raudkang. Riiulilauad leidis ka kuskilt ja kuna postid olid natuke liiga lühiksed, siis rattad sobisid väga hästi. Juhuks kui vesi peaks maha minema, siis on veel eriti hea. Peegli võtsime suure toa seina pealt :) ja nüüd on meil esimest korda majas normaalne peegel, normaalsel kõrgusel ja normaalset pidi,  kust näeb ennast ka natuke rohkem kui ainult nägu ;)  Kuigi ma tahtsin uusi segisteid ka, aga kuna ma oleks pidanud nende eest ise maksma, siis …. ahh käivad need vanad ka :) Kraanikausi ja lambi ostsime Ikeast ja vaiba-rätikud Hemtexist. Keegi ei ole mulle reklaamijutu eest maksnud :)))

Rubriigid: KODU, minu kodu | 7 kommentaari
Lill

Kodu tumedamaks…

Hakkasin postitust tegema ja kaalule jäid kohe mitu teemat. Üks väga ilus pulm, ühes minu lemmikkohas, mis just valmis sai, üks väga lahe lemmikpere, keda ma olen juba mitu korda pildistanud ja noh sai ka just valmis, siis tahaks kirjutada oma tublidest lastest, kes oma selle aasta esimesed tunnistused said, 6 aastasest Kärdukast pole ka veel jõudnud kirjutada ja siis veel trennipositust nendest kõikvõimalikest testidest ja mõõtmistest, mis ma olen siin vahepeal teinud….aga lõpuks ikkagi pesin põranda ära ja tõmbasin teki voodis sirgeks ja tegin paar kodupilti hoopis :)

Meil on kodus hunnikute viisi koduraamatuid. Ega ma enam ei mäleta, kust ja millal mõned neist ostetud on, aga ma vahel ikka võtan omale hunniku voodi kõrvale ja vaatan. Seda raamatut ei mäleta ma kohe üldse, aga ju siis oli just nüüd see õige hetk, et see mulle kätte satuks ja see tundus nii õige. Tegemist on mingi jaapani sisustusstiiliga ja mina seda küll ei teaks, kui ma seda sealt raamatust välja lugenud ei oleks. Mulle väga meeldib ja minuarust sobib selline meile väga hästi :)… Alustasime vannitoast ja tänu sellele sai esialgne idee pea peale pööratud, aga ütleme nii, et seda uut ideed on Kallele kordades lihtsam maha müüa kui ninnu-nännu valget…. ai ei…valge jääb ikka alles, aga lihtsalt seda valget ei ole nii palju. Me isegi ostsime juba uued diiavanikatted ära 50€ eest, sest ühel päeval võiks ju need ära vahetada. Plekid plekkideks, aga ma olen lihtsalt niiiiii tugev, et ma neid peale pannes olen suutnud mõnest kohast katki tõmmata ;)

Minu arusaamist mööda läheb kaubaks kõik vana ja võimalikult naturaalsel kujul ja tihti mitte sihtotstarbeliselt. Materjalid on ausad ja ehedad…

Pärast esimest ööd linaste linade vahel, ei saa ma enam üldse aru, kuidas saab mingit muude linadega magada :) Ja seda vaimustust ei jaga siin majas mitte ainult mina. Ükskord pesuvahetuse ajal istusime Ketliniga ja vaidlesime kumba peaks saama linased… ja siis ei jäänudki muud üle, kui osta talle ka. Te ikka saate aru, et need maksavad poes 3 korda nii palju kui mingid puuvillased :)

Ja see pilt, mis värvi poolest sobib siia ideaalselt on ka ühe teise postituse jaoks, millest ma oleks pidanud juba vähemalt üleeile kirjutama :)

Rubriigid: KODU, minu kodu | 3 kommentaari
Lill

Suvetuba

Minuga koos ei suudaks elada mitte keegi, kes arvaks, et kui midagi saab valmis, siis nii on ja nii jääb. Samas kõik peab koguaeg valmis saama ja iga asi õiges kohas olema. Eee õige koht on aga täna siin ja homme seal…. Kuigi Kalle siin puksib vahepeal vastu, siis olen ma kasvatunud kodus häälteenamuse, kes iga asja peale kooris jaaaaa karjuvad. Täna hommikul ka, rivistasin nad kolmekesi ritta ja rääkisime Kallele plaanist. Ühe diivani viime verandale ja sealt selle kusheti toome suveks elutuppa. Miks? Sest laste puhkus tähendab seda, et magama ei pea minema ja siis on ju mõnus õhtuti teleka ees kaisus suurte inimeste filme vaadata. Miks? Ei!…. hüüdja hääl, samal ajal kui meie juba  diivaneid tassisime ja seda enne hommikusööki. Nõrku naisi meie majas ei ole :)

Ja väga siniseks kisub asi meie majas. Kõigi lemmikvärv, eriti minu ja kuna mina ostan riideid kõigile, siis olemegi kõik nagu samast lastekodust. Nüüd veel maja ka. Üldse ei imesta kui ühel päeval peab maja väljast ka siniseks värvima ;) või siis peab mere äärde kolima. Selles osas veel häälteenamus puudub :)

Rubriigid: KODU, minu kodu | 1 kommentaar
Lill

üks pilt

täna on 15. aprill ja hommikul aknast välja vaadates avanes just selline pilt. Kolm tundi hiljem paistab päike ja peaaegu kogu lumi on sulanud…aga just see on see, mida mina oma lapsepõlvest oma sünnipäeva ootusest mäletan. Õhtul on iga päev kauem valge ja selllised ootamatud hommikused lumed, mis sulasid päikesega koos silmnähtavalt vastavalt sellele, kuidas vari suure kortermaja ees järjest väiksemaks jäi….

Rubriigid: KODU, Krista, muu | 1 kommentaar
Lill

meie kodu

mul on mingi kaugele vaatamise kiiks. Äkki see on kõigil arvutiga liiga palju tööd tegevatel inimestel, et iga natukese aja tagant on vaja hästi kaugele vaadata ja mida kaugemale näed seda parem. Noh et poleks seina ega metsa ees. Kalle just ükspäev küsis, et kas ta võib need järgmiseltormilkukkuvad kuused ennetavalt maha võtta ja imestas siis, et see nii kergelt käis. Aga peale selle, et nad ähvardavad liini peale kukkuda, on koledad, on nad ka päikesetõusul ees :) Muidu ma olen väga suurte puud maha võtmise vastu, aga see pole see jutt. Ühesõnaga kodus peavad kõik uksed koguaeg lahti olema ja nii et ikka kohe läbi mitme ruumi saab vaadata ja lõpuks veel aknast välja ka.

Üks hommik ka vaatasin kodus, et kuidas ma tegelikult iga päev näen. Ei käi ju silmad lainurgana pärani nagu tavaliselt toast pilti teen ja aga need on just need vaated, mida ma vaatan, aga kunagi enne pole pildistanud :)

Rubriigid: KODU | Kommenteeri