Rubriigiarhiiv: KODU

Lill

teine korrus

Täna hommikul kui ma enne teisi ües ärkasin, läksin ja piilusin koos fotokaga, et kaugele me siis jõudnud oleme. Alustame siis tepist. Pika vaidluse ja kaalumise järel ja minu nõudmisel tuli trepiauguümbris selline, mis läbi ei paista :). Tellisime selle nö kohalike puutömeeste käest. Nimelt lastre lasteaeda minekul jääb üks puutöökoja reklaam silme ette ja sealt siis mehed tulidki mõõtma ja tegema. Jõulude ja uue aasta vahel on ju just õige aeg, kus selline pisike töö ära teha. Ükskord on värvitud ka ja Kalle peab nüüd teist korda ka värvima.

Materjaliks said jälle liivapritsiga üle tehtud vanad põrandalauad. Esialgu saab ruumi eesmärgiks laste mängutuba ja kui algul oli plaan ka sina üks riiul tellida, siis mõõtmise järel selgus, et olemasolev ikea riiul mahub sinna just täpselt!

Aastavahetuse peol suuremad lapsed juba natuke harjutasid, et kuidas seal mängida on :). Kuna siin trepihallis oli enne 3 erinevat ruumi, siis ühe ruumi põrand oli täpselt ühe põrandalaua jagu madalam. Sinna pandi uued lauad. Lagi tahab veel ühe korra ülevärvimist ja samuti seinad ning osad palgid on ka vaja veel õlitada.

meie magamistoas otsustasime ühe seina esialgu jätta nii nagu ta oli. 2 kihti mingit kinnitit sai katteks ja kui ei meeldi saab alati üle värvida. Seinad ja laudis on kõik värvitud.

ja nüüd ongi jäänud veel talad õlitada ja põrandad värvida. Elektitöid kah natsake teha. Seal kus need radikad hunnikus seisavad, sinna peaks tulema garderoob. Kangas ette nii, et see jääb voodi taha. Ohh kui mõnus kui tööde lõpp on juba peaaegu näha…

Ketlini tuba on ka peaaegu valmis. Ahi on valgeks värvitud ja näeb minuarust väga ilus välja!. Kalle just praegu värvib viimast korda laudist ja siis on veel põrand värvida ja liistud panna. Noh uksega tuleb ka midagi teha :)

Kuna Kalle on värvimistööde käigus omandanud juba nii suure osavuse ja tulemus on kohati vaat et paremgi kui siin ehitajate oma, siis ma utsitan teda ise ka põrandaid värvima.

Rubriigid: KODU, minu kodu | 3 kommentaari
Lill

teine korrus pooleli

Teate ju küll kuidas alati ei lähe asjad nii kiirelt kui tahaks. Meie ülioptimistlik plaan oli laste sünnipäevaks valmis saada. Optimistlik plaan jõuludeks, aga näib, et sellel aastal ikka ei saa. Ehitajatele pole mul hetkel midagi ette heita ja just sellel põhjusel on nad hetkel kuskil mujal tööl. Meie oma soovidega saime nad ju teiste tööde vahele, aga nende juba antud lubadused peavad kõik mujal selle aasta piiridesse mahtuma. Nii me siis kannatlikult ootame kuni keegi neist järjega jälle meie juurde jõuab :)

trepihallis on krohvimistööd lõpetatud. Järgmiseks sammuks tuleb täna üks puusepp vaatama kuidas meie eluohtlik olukord lõpetada ja mingi äära teha. Lauad on liivapritsiga puhastatud, vaja ainult valmis teha. Krohvi hakkab Kalle värvima, aga muud värvimised jäävad õppinud meestele.

Ketlinile tema tuba praegu ei meeldi, sest lubati valgeid seinu ja üldse on seal liiga must :)

Meie magamistoas praegu Kalle mässab ja tahab ikka lähipäevil värvima hakata. Kuigi need hallid seinad tunduvad kah väga ilusad ja me polegi enam niiiiii kindlad, et me neid ära värvida tahame. Äkki oleksi ilusam. Värvida saab ju alati :)

Kusjuures eriti meeldivad mulle aknalauad. Need värviti ükskord enne panemist ära, aga savikrohv mis sinna peale kukkus ja mille Kalle nüüd maha pesi, on andnud neile sellise mõnusa vana väljanägemise. Kiusatus need jsut selliseks jätta on ikka väga suur. Meie pere 6 liige, ei jää meist sammugi maha ja hetkel magab ta mul selja taga. Meil on terve pere kleepekaid, aga see pole see jutt.

Rubriigid: KODU, minu kodu | 4 kommentaari
Lill

vanniga tuba

Juba meie vanas kodus oli nii, et kui me seda tegema hakkasime, küsisin, et kui väga neid glasuurplaate ikka vaja on. Kas sinna peab panema ja kas ilma ikka kuidagi ei saaks. See oli siis 10 aastat tagasi. Nüüd uut kodu tegema hakates teadsime küll, et üldse pole vaja :), aga mõnd kohta ikka sai pandud. Kui ma aga sellel suvel ühte vanniga tuba nägin, kus isegi diivan oli, siis oli küll natuke kahju, et ma ikka rohkem ei mõelnud. Nüüd ma ju pean laste vannisoleku ajal raamatut vetsupoti peal istudes lugema :)

Üks õhtu kui lapsed vannis olid ja ma istusin fotokas käes vetsu poti peal nin  mõtlesin, kas minna kaarte arvutisse tõmbama või mitte, kui otsustasin, ahh las ta siis olla ja tegin mõned pildid meie poolikust ja täis elu vannitoast. Eks ma siis pärast saan panna need kategrooiasse enne. Minu nägemus meie vannitoast on hetke olukorrast ikka veel vägagi kaugel.

Kuna mul statiiv oli autos, siis selle järele ma küll minna ei viitsinud ja nii tulid pildid võimalike nurkade alt ja hästi laialt ;)

Ükskord paar kuud tagasi kui tekkis hetke, et keegi ei pannud mind tähele, korjasin maja pealt künnlad kokku ja tegin endale sellise vanniskäigu nagu filmis. Umbes poole tunni pärast kui lapsed mu kadumise avastasid, ohkisid nad suurema eeskujul ukse vahel, et ohh kui romantiline ja ohh kui romantiline.Küünlajalad on olnud kõik hinnaüllatusega ostud ühest Tallinna sisustuspoest. Mingil kummalisel põhjusel on näiteks need küünlajalad olnud seal poes 3 korda odavama kui kõrvalpoes ning see laes rippuv küünlajalg maksis ainult 139.- :)

Pärast seda nõuavadki tüdrukutud, et aknatäis küünlaid on täiesti kohustuslik vannis käimise juures. Ükskord on Liisu ka täiesti omaalgatuslikult ja üksinda niimoodi vanni läinud.

Peale selle, et vannitoas peab olema suur aken, peavad seal olema ka päris lilled. Hetkel on neid seal küll liiga palju, nad on ehituse eest peidus, aga eks siis paista kui tuba kunagi valmis saab :)

Rubriigid: KODU, minu kodu | 9 kommentaari
Lill

Teine korrus muudkui valmib.

Eile hommikul oli mul siis au minna värvipoodi roosat värvi ostma, millest pidi tulema Ketlini tuppa laudis. Valisin siis kohe selle kõige roosama heleroosa ja natuke tumedama ka, sest üks laud tuleb vähamelt roosaks värvida. Kui ma natuke ääri-veeri küsisin, et kas näiteks kollane sobiks ka, siis ütles, et sobib küll, hästi väikesed kollased lilled võivad küll kuskil olla :).

Tema jälle küsis, et äkki ikka võib sein ka roosa olla – ei seda on liiga palju, sein tuleb ikka valge :)

Praegu käsin vaatasin, pooled lauad on juba seina pandud, aga noh…pilt sellest tuleb järgmine kord…

Ahi tuleb ka valgeks värvida. Vaatame kas õnnestub

Kõige aeganõudvam töö on seal selle seina krohvieelne ettevalmistus. Nii palju aknaid tuleb matitada ja võrgutada :)

Päike näitas ka ennast korra. Kuna lastetoad tulevad kõik üles, siis esialgne plaan on, et siia tuleb siis nö mänguruum ja mitte üks mänguasi ei lähe trepist alla. Mina tahaks sinna võrkkiike, aga see mõte pole veel Kallele edukalt maha müüdud :)

Magamistoa laudist sai lõpuks nii palju, et paremale sai juppidest laudis ja vasakul pool on näha, et ikka jäid mõned lauad veel üle.

Eile õhtul mõõtsime voodiga toa suurust ja ütleks, et pole seal midagi palju ruumi. Väiksem ei saaks tuba ollagi.

Natukle kahju sellest, et peaaegu kogu selle laudise pikkuses tulevad radiaatorid. Praegu on teisel korrusel küll nii soe, et radikaid küll vaja ei ole, aga talv ikka tuleb vist ka :)

Täna on tulnud nii vihma kui päikest …ja kui ma ei peaks toas tööd tegema, siis ma oleks tahtnud õues olla :)

Et meil kõik ikka väga roosa ei tuleks, siis sellise sinise täppidega ämbri ma ikka paigutan ka kuhugi laste tuppa.

Rubriigid: KODU, minu kodu | 12 kommentaari
Lill

Elu maal

Ma lugesin paar päeva tagasi ühte sisustajablogi, kus kirjutaja oli juba ette väga elevil, sest nende kodust pidi mingis järgmises numbris lugu ilmuma. Reklaamis juba kõigile nii ajakirja kui ka ajaleheputkat, kust siis tema kodu teiste sadade ajakirjade seas on ka kenasti näha :) Ütles veel, et tal tunne nagu jõuluvana oodates :)

Tagasihoidlik eestlane kõige pealt punastatab ja ütleb, ohh mis nüüd mina, kui temaga lugu tahetakse teha. Ja kui lugu ilmub, siis ei ütle ka kellegile, sest selline uhkustamine oleks ju häbiasi ja ei ole viisakas. Kui ma oleks tagasihoidlik inimene, siis ma ju üldse sellist blogi ei peaks.

Tadaaaa… ükskord üks armas ajakirjanik, küsis mu käest, et kas ma võiks arvata maal elamise kohta midagi. Saatis kenasti küsimused ja mina pidin vastama. Natuke raske oli vastata, sest nagu ajakirjast lugedes selgus, oli tegu probleemi lahendamise rubriigiga, aga meil probleemi polnud.

Kas ja kui raske on ikka otsus, maale elama minna, millised takistused ja probleemid meil teel ees ootasid jne jne… kehitasin siin ainult õlgu ja kirjutasin lihtsalt kui ilus ja kerge see kõik on.

No näiteks, kui on võimalus lihtsalt tagasi anda miljoni kroonine laen, kujundada oma nägemise järgi mitte ühte, vaid 12 ruumi majas…kujutate ette 12 erinevat ruumi :)))) rajada oma unistuste aed, et ma saaks kunagi terve aasta ringi kõik oma kliendid siia pildistama kutsuda. Kus ma enam ei pea kunagi maksma veearvet ja elektriarve peaks tulema sama suur kui linnapoole väiksemas majas…ning lastest ja nende kulutustest ei hakka rääkimagi…

Ühesõnaga, positiivses võtmes ja nii ta ka ajakirja jõudis. Teine asi oli pildid. Natuke aega tagasi, oli ka üks pisike nupuke ühes teises ajakirjas, hästi koleda pildiga minust ja nüüd ma tahtsin, et kui ma ikka ise ei või endast pilti teha, siis võiks see olla ilusam. Tuligi järgmine fotograaf meile koju ja klõpsutas siit ja sealt ja meil oli lõbus tunnike paar. Selgus aga, et need pildid ei olnud päris see, mis oodati ja mul tuleb lastega ise pilte teha. Tõin nad siis järgmisel päeval enne lõunat lasteaiast koju ja käskisin maaelulisi tegevusi teha ;). Unise protestimise ja suurte lubadustega sai ühtteist tehtud ja nüüd siis võivad kõik minna ja osta omale Nipiraamatu ja meie peret seal imetleda :)

Kusjuures ma ise polnud seda ajakirja mitte kunagi ennem lugenud ja ei osanud kuidagi arvata, et meie lugu nii suurelt ja laialt ja pikalt seal see võiks olla. Igatahes väga armas ja noh nüüd siis tevre küla teab, kes me oleme ja kust me tuleme ;)

Rubriigid: KODU, minu kodu, muu | 13 kommentaari