Rubriigiarhiiv: KODU

Lill

reklaamimine

Inimesed, kes reklaamipause edasi ei keri, näevad, mis toimub selle 5 minuti jooksul. Saad targemaks igal juhul ja mõnel päeval kui pea poes riiulite vahel tühi on, siis tuleb miskit mingil kummalisel põhjusel tuttav ette :). Ja jaaa….kõik teavad, kuidas ja miks see mõjub ja ikka lähed õnge, kõik lähevad kuskil ja millalgi. Meil on jälle olnud hea meel kaasa aidata. Ühel hommikul teed ukse lahti, sada inimest (ok nats liialdan) tuleb uksest sisse, terve päev on hoopis teistsugune pidu ja eriti huvitav on see laste jaoks ning õhtul koristatakse kõik jälle kokku ja ütleme nii, et kõik on pärast veel puhtam kui enne :) ja ühel ilusal päeval kerivad lapsed reklaamipause edasi-tagasi…vaataaaaaaa meie kodu….vaaataaa…meie kodu….ei päriselt on…sa ei saa aru, vaata onjuu meie aken :)

Ma olen nüüd vahel teisigi reklaame vaadanud, kes mõni kodu tuleb veel tuttav ette…üks kord on tulnud, aga siis ma ikkagi kerisin ka kaks korda tagasi, et kindel olla, kas see ikka on see kodu :) …. et siis reklaami peab 10 korda nägema, enne kui miski muu ka silma hakkab kui see, mida ja kes reklaamib :)

See selleks, mis siis juhtub kui need 100 inimesest siin meil külas on. Igaüks teab, mis ta tegema peab ja kõik sujub väga vaikselt, töiselt, rahulikult ja näiteks selle reklaami juures ma ikka siiralt imetlesin seda väikest osatäitjat. Tundide viisi tegi ta täpselt seda, mis talle öeldi ja ma ütlen ausalt, et ma ei kujuta praegu kohe ettegi ühtegi teist nii väikest ja nii tubli…aga nüüd siis 1 pilt ka ;)

Rubriigid: KODU, muu | 2 kommentaari
Lill

köök

Just nagu oleks kõik juba valmis ja teiselt poolt on kõik veel poolik. Ma usun, et meie kodu ei saagi mitte iialgi niimoodi valmis, er kuskil midagi ümber tõsta-teha-ehitada ei tahaks. Eile jõudsid uued köögi vaibad meile koju ja kui ma korra vaatan mööda sahvriuksest, siis tundub, et nii ju võiks sobida küll. Süüa nüüd ei või seal mitu päeva keegi teha, sest muidu läheb kõik sassi ja mina ei tea, kus Ketlin neid vastlakukleid täna teeb :). Igatahes….tadadadaaaaa….meie ilus köök :)

Rubriigid: KODU, minu kodu | 6 kommentaari
Lill

tavaline :)

Kui nüüd see aasta lõppema hakkab, siis tahaks jubedalt nagu midagi kokku võtta. Käin ringi ja muudkui norin kõigi käest, et noh  kuda siis oli, oli ikka hea ja mis see kõige parem oli. Keegi ei aita mind. Kõik on hea ja läheb edasi veel paremini ja pole ju midagi viga :). Ketlin ütles, et selle aasta parim päev on veel ees ja see võib olla näiteks homme. Ma küsisin tema käest päev enne tema sünnipäevapidu ;). …. aga kõik ongi hästi. Lihtsalt tahaks nüüd plaane.

Kalle käest ei saa küsida, tema tahab kasvuhoonet või dushinurka. Minus ei ole veel mingit tomatikasvatajat ja üks täiesti toimiv dush on meil maja olemas ja vann ka, nii et ma ei tunne kuskilt otsast, et ma tahaks panustada.Samas vannitoas kukkus ühest kohast krohv seina küljest ära ja üllatus-üllatus, sauna lubas Kalle välja kolida. Meeste loogika.  Meil eelmises majas oli saun. Tegime diili, et kui ta aasta aega saunas ei käi, siis ma võin sinna garderoobi ehitada. Ehitasimegi. Selles majas on meil nüüd ju jälle saun ja jälle ei käi seal mitte keegi. Mina tahaks pesumasina sinna panna ja nüüd vist pole vaja isegi mitte aastat oodata.

Ma tahaks pidevalt midagi muud … teise maailma otsa aastaks elama minna ka nagu praegu enam ei julge, sest koduõpetajaks olen ma ikka liiga kärsitu…kuigi see ikka kripeldab kõige rohkem. Lapsed võidaks sellest igatahes. Pärast 10 aastast kogemust on mul tunne, et laste jaoks kõige tähtsam on kohal olla. Midagi tegema ei pea, rääkima ei pea, õpetama ammugi mitte, lihtsalt lasta neil oma kõrval olla. Küsimus nüüd ainult, et kus neid jalgu kõlgutada siis nendega koos :). Kalle arvas, et oma kodu peab olema selline, kust ei taha ära minna ja äkki me sellepärast siis olemegi veel siin

Smas ükspäev juba vaatasime, et hakkaks jälle otsast peale ja koliks kuskile mujale. Kui kaugele maale ei lähe, siis võiks ju jälle keset remonti ja segadust elada. Aga äkki ikka veel pole õige aeg ja tuleb neil uutel unistuste kodu mõtetel veel settida lasta. Ma saan aru küll, et täitsa imelikud, ei saa nüüd rahulikult olla, aga näed ei saagi :)

Töö on ka mõnus ja kuna ma nüüd ikka päris julgelt teen ainult seda, mis mulle väga meeldib, siis on kohe eriti mõnus. Ei lase, noh tegelikult lasen küll, teiste arvamusest ennast mõjutada, aga pobisen ja kobisen ära ja teen ikka nii edasi nagu mulle meeldib :). Kusjuures just nädal tagasi ühel hommikul mõtlesin, et see aasta on kuidagi eriti leebelt läinud. Üks klient natuke kobises, aga ma loodan, et me saime selle korda ja kui oligi veel keegi rahulolematu, siis mina seda ei tea, aga rahulolevaid tundus ikka päris palju ja ma olen ikka täielik kiituste sõltlane, nii et jeeee. teeme edasi :).ja siis kui ma olin just need mõtted ära mõelnud ja läksin kööki Ketlini sünnipäeva peoks torti tegema, tuli telefoni sõnum, et ma ikka ju olen pildistama tulemas….appppiiii….mida….mina, kus, mis, kes….Kusjuures see on mu põhiline hirm, et ma olen midagi ära unustanud, valesti üles kirjutanud, loomulikult üldse mitte üles kirjutanud, tegemata jätnud ja siis oligi nii. Vale päeva peale kirjutanud. Õnneks,õnneks, oli tegemist minu inimestega ja eks nad natuke ikka olid pahased ka (ma arvan), aga me veel kohtume sellel aastal ja olge nüüd minu poolt, et ma midagi ära ei vussiks.

Töise kokkuvõtte saaks ikka väga pika kirjutada, sest sellel aastal oli nii palju esimest korda asju ja tundub, et kõik nad õnnestusid ka…. minu ülikõrge enesehinnagu (haaaa) juures ei saa muidugi selles väga kindel olla :)

Lastest ja trennist teinekord, aasta pole ju veel läbi. Pilte tegin ka ikka… ärkasin üles, võtsin fotoka ja väikese ringkäik majas. Päike paistis, silma jäid kolm uut vaipa, hunnik jõulikingitusi ja pannkoogid ;)

Liisu sai kingituseks nukkude tegemise komplekti ja Ketlin tahtis ka ühe teha.

Jälle Liisu kingitus :)

Ketlini tuba uue vaibaga :)

meie perele omaselt kasutatakse asju millekski muuks :)

see vaip oli minu tuppa mõeldud, aga noh jah…. selle legokasti lükkasin mina ümber, nii kunstilises mõttes :)

Rubriigid: Kärt, Keit Liis, Ketlin, KODU, Krista, minu kodu, muu | 5 kommentaari
Lill

kodust

Kuna kohe varsti ehk siis järgmisel nädalal saab blogi 9 aastaseks, siis lugesin alguse positusi. Appi kui lahe inimene ma siis olin. Nii noor ja nii mõnusalt sarkastiline. Tegin mis tahtsin ja aasisin mõnusalt. Tegelikult ma mäletan küll, et ega see elu nii lahe nüüd ka ei olnud kui seal kirjas oli ja praegu on ikka palju-palju mõnusam. Nüüd aga pole jälle sellist juttu. Nii palju asju on tekkinud, millest nagu ei taha enam kirjutada. Kui siis oli üks poole aastane titt, siis nüüd on juba 2 kooliskäivat last, kelle sõbrad oskavad lugeda ja võib-olla homme on juba see päev, kus lapsevanem on kõige mõttetum inimene maailmas. Lisaks mõtled, et keda huvitab see minu elu ja endast ju nagunii kirjutada ei taha, aga samas on see järjepidevus ikkagi lahe ja minu lemmikud kliendid on enamasti ikka ka siia pilgu peale visanud. Õnneks on mul nüüd Evelin, kellele ma Ideesahvrisse lugusid kirjutan, mis tähendab pidevat lahtiste silmadega kodus jalutamist ja mõtlemist. Õnneks meil siin on palju ruumi, kus jalutada ja no igast nurgast ma ju polegi veel pilti ka teinud ja õnneks on mul ikkagi on nii lahedad lapsed, et nende tegemisi peab jäädvustama juba kasvõi ajaloo huvides.

Kodust siis ka. Valmis ei ole ja ei saa ka, sest ma ei ole nõus teise korruse dushi jaoks raha andma. Ma käin 5 korda nädalas üldse mujal dusi all ja see kaks korda, mis ma kodus käin, siis kui kedagi kodus ei ole…ei näe ma ka mingit paanikat, et appi me ei mahu ära. Vot alumise korruse vannituba tahaks küll ilusamat, aga noh. Minu kabinet on nii palju valmis, et seinad nagu haiglas ehk siis tühjad ja ma ei oska siia midagi panna ka. Kalle tegi oma kabineti ka korda, aga minu sisekujundaja silm sinna fotokaga veel ei roni ;). Kui ma nüüd ära ei unusta, siis homme pean viima vaibakudujale kogu oma meeltesegaduses kokku ahnitsetud ribade tagavara, sest minu arust oli see Liisu, kes magas kangakudumise kursuse akna taga ja ma ei taha mõelda mitu aastat tagasi see oli. Veranda on superluks, köök ju ka ja elutoa diivanid paistavad ikka veel suht valged.

Ühesõnaga…kodust saab lugeda Ideesahvrist. Lastega ma ikka püüan siin järge pidada. Minu töid küsige mõne sõbra käest näha. Nagunii on igal ühel varsti vähemalt üks sõber, kes on minu kaamera ees käinud :). Ise olen niisama ilus ja hetkel mõtlen selle peale, et huvitav mis töö see võiks olla, kust ma pensionile lähen ja et mis ajal sellega peaks algust tegema…ehk siis mitu aastat on mul veel aega suureks kasvamiseks :)

Rubriigid: KODU, Krista, minu aed, minu kodu, muu | 1 kommentaar
Lill

kevad….

Täna algab kevad…nii paari tunni pärast :) Kuigi mul pole midagi lume vastu ja lumest vähem meeldib mulle see aeg, kus lehti ja õisi ei ole, aga on selline pruun käkk…aga päike on ikkagi mõnus. Ideesahvrisse sai vahepeal jälle kaks lugu ja ajaloo huvides tasuks vähemalt pildid ka siia panna.

Esimene lugu oli ümbertõstmisest. Ma olen täielik paadunud mööbli ümberpaigutaja. Algas see kunagi lapsepõlves kui ma elutoast ülejäänud sektsioonkapi laiali käskisin lõhkuda ja üle värvisin ning oma tuppa võtsin. Ma käin ju võõrastes kodudes ka sellise pilguga ringi, et vot selle paneks sinna ja selle sinna ja kui midagi pähe ei tule, siis on silmis paanika, et kuidas saab – ongi kõige paremini või? Teine lugu oli lilledest. Ma arvan, et ma oleks väga õnnelik kui ma elaksin kuskil keset dzunglit. Omadel tingimustel loomulikult, näiteks ilma krae vahele ronivate putukateta, aga loodus peab tulema kohe uksest sisse ja soovitavalt selline, mis iseendaga väga hästi hakkama saab. Isegi siin oma kodus peaks maja ümber olema vähemalt 10 korda rohkem põõsaid ja potililli mahub meie koju ka ikka veel päris palju :) Kuigi kodune lillekastmine on minu ülesanne, ei saa ma sellega väga hästi hakkama. Kalle jälle on selline, kes tormab kastma esimest lille, mis demonstratiivselt oma lehed on longu lasknud ja jätab kastmata kõik ülejäänud ja mina ei saagi aru, et häda käes on. Aga ega nad siin eriti alla ka ei anna. Osad on küll olnud sellised, et kohe kui poest koju jõuab, viskab sussid püsti, aga vapramad on saavutanud juba muljetavaldavad mõõdud. Kui me siin ükspäev arutasime, et maja on äkki ikka liiga suur, eriti veel nüüd,kus kõik lapsed suure madratsiga meie magamistoas elavad, aga meie lilled küll varsti väiksemasse koju ei mahuks :) Või siis olekski äkki nagu päris dzungel :)

Kuidas ma Kärduka tuba ümber tõstsin

Kõige pealt oli tuba selline.

viisin välja mänguköögi, mis muideks seisab siiamaani vannitoas :), vahetasin välja vaiba, mis nüüd on juba Liisu toas ning uus pleed tugitooli

keerasin voodi üldse teistpidi. See peegel oli  muidu kapi taga peidus ja sobib nüüd sinna küll. Ma muidugi ei tea seda fengshui värki, aga vähemalt Kärt mahub sinna vahele ja saab ennast vaadata

toaomanik on rahul :) Mõnus vanus see neljane, teeb ja näitab kõik mis käsid ;)

iga kevad ostan ma neid priimulaid. Vapramad peavad, küll ilma õiteta, ka soojani vastu ja siis ma olen nüüd neid peenrasse pannud.

see tagumine kummituse moodi puu oli siis, kui me ta saime, umbes täpselt nii suur kui see keskmine lill vasakpoolsel pildil. Ja ma ausõna ei tea vist 99% lillede nimesid, mis mul siin kodus on :), aga need parempoolsed on ühed mu lemmikud

ei tea, kas need võib ka pärast õue viia ja hakkavad seal ka kasvama? Kusjuures see lill, mis seal taustal on, selle ma ostsin ükskord paar aastat tagasi suveks õue potti ja siis oli seal küll kirjas, et see on üheaastane. Ma olen täitsa kindel, et see oli mu ema, kes selle sügisel päästis ja nüüd ta kasvab mul aknalaual ja järjest suuremaks :)

ja muud lillesid asjad meie kodus…Kusjuures eks igal inimesel on kuskil lilledega piir ja isegi mul on :) Ma olen ka näinud, et on liiga palju :). Kuigi see parempoolne pole just väga hea pilt selleks, aga mul on laudlina peal pitskardin. Lastega peab laudlina niimoodi palju kaem vastu … plekid ei paista sealt millegi pärast nii hästi välja :)

Võtame veel viimast lillelistest kleitidest, sest tundub, et koolilastel pole enam nii palju aega ja kohta kus kleitidega käia :) Ja sellest parempoolsest kinovaatamise nurgast ma kirjutan üskkord lähemalt :)

Ilusat kevadet!!!!

Rubriigid: KODU, minu kodu | 1 kommentaar