Rubriigiarhiiv: kõivud

Lill

samas rütmis

Suve alguses päevakest Pärnus veetes tuli mul mõte, minna sinna ka pulmaaastapäeval. Kuna meie mõlema töögraafikud on suvel nii töised, et näiteks mina võiksin 24/7 tööd tehes veeta, siis tuleb täitsa vägisi vahepeal kodust lihtsalt ära minna.

Mõeldud küll, aga teha oli keerulisem. Selgus nimelt, et ega nii lühikese etteteatamisega öömaja leida on suht keeruline. Või mulle ainult tundus nii. Ühesõnaga tuli meile üks lahke pere vastu ja lubas meid aidata :). Nüüd võib öelda, et mõeldud-tehtud.

Nii me siis saabusimegi ühelt teiselt kokkutulekult rahulikult Pärnusse puhkama. Meie mõistes tähendas see seda, et ärkasime hilja, käisime teel miniloomaiast läbi – Kalle ettepanek ja Kabli rannas ujumas – minu nõudmine :)

Pärnus kohtusime õhtusöögiks Marise perega ja nii me siis rahulikult ja omasoodu 2 päeva kulgesimegi. Ütleme nii, et me juba mitu korda oleme Marisega arutanud seda, et meie oleme imelikud, mitte kogu ülejäänud maailm :)

Alustame hommikust. Mingil kummalisel põhjusel on hotellis hommikusöök kella 9.30-ni. Meie peredes ei jõua iialgi keegi nii vara hommikust sööma. Ok mina ja Kalle jõuaks, aga ükski laps küll mitte. Küll aga ei ole meie peres selliseid lapsi, keda saaks siis rahulikult üksi hotellituppa magama jätta, nii et tasuta hommikusöök tuleb unustada.

Kui me siis kuskil 11ks kõik õue jõudsime ja ühe avatud kohviku leidsime, siis istusime seal kohe pikalt. Kui süüa, siis juba naudinguga. Kahjuks oli meil seltskonnas kaks beebit, kes ei oska veel nautida ja sellest andsid nad igal võimalikul ja võimatul juhul teada. Suuremad lapsed – väga mõnusd. Selle 2 päeva jooksul ei olnud ühtegi kaklust ega pisarate valamist, väheke rahulolematust käib 5 aastaste raske elu juurde, aga see ei olnud midagi ületamatut.

Mehed on meil Marisega kah sarnased, sellest oleme me juba ammmmmu aru saanud. Natuke udupead ja kui vähegi asi kontrolli all on, siis nad hea meelega lähevad teevad natuke tööd. Selles suhtes olid vist mõlemad mehed väga rahul, et nad 7 nõudliku  naisega koos rannas vedelema ei pidanud ja mis põhiline keegi neid kurva kutsiga pilguga ka selleks paluma ei hakanud :))))

Meie siis natuke vedelesime või mida sa siin tittedega ikka vedeled. Mul on nii, et nii kui ma pikali heidan, tuleb uni kohe peale, aga Kärdul peab ikka vähemalt ühte silma peal hoidma. Samas arvestades ilma, oli mere ääres ikkagi kõige mõnusam. Rannalõvi on minust koos mu figuuriga lahkunud ja niimoodi uhkelt patseerimas ja lainetes jooksmas mind enam ei näe :)

Õhtusöök oli meil nagu lõunamaal, kuskil 10ne ajal. Ja ma ütlen, etuleb usaldada infokanaleid. Kui ikka öeldakse, et seal ei ole hea söök, siis ei ole mõtet sinna ju ronida. Aga näe – ei õpi. Selle eest oli teenindaja super. Hoolimata unustamisest, kogus ta ühe plusspunkti teise järel.

Teisest kohas, kus teenindaja mõõt just meid teenindades täis sai ja ta töölt ära läks, vot seal oli jälle söök nii hea, et me seal kohe mitu korda käisime.

Fotokad võtsime kotis välja alles viimasel hommikusöögil…aga parem hilja kui mitte kunagi :).

Rubriigid: kes teab...., kõivud | 9 kommentaari
Lill

Mis me teeme…

Mis me teeme, mis me teeme…. maal elame :) Naljakas on küll, aga ütleks, et täitsa ära olen juba harjunud. Lapsed harjuvad ka vaikselt. Ahh, et mille järgi ma näen. Näiteks ei kilju Ketlin südant lõhestavalt enam sääskede peale ja rahulikult on isegi tema õhtu lõpuks küllaltki must :)

Põhiliselt tegeleb ta aga kunsti tegemisega. Ükspäev jõudis juba sinnamaani, et otsustas oma kunsti müüma hakata. Et paneb tee äärde välja ja siis inimesed tulevad ja ostavad. Ütleme aga nii, et meie maja juurest sõidab päevas mööda umbes üks 3 autot :)…ei ole just kõige suurem ostjaskond. Meisterdab kah. Ma ei oska enam ammu tema meisterdustele nimetusi anda. Näiteks kleepis vetspaberi papirullile lõngajupid külge ja neile otsa veel paberist välja lõigatud käpad ja sellest tuli mingi loom. Ühele paarile sokkidele kleepis kah silmad peale ja joonistas suu ja kulmud. Ühesõnaga tegevused mida võib ka maal teha :). Meie nõudmisel peab ta vahepeal õues joonistama :)

Molbert ei ole mitte talle ostetud, vaid Kalle rekvisiitide laost laenatud :)

Just paar päeva tagasi sai ta teada, et Leena ema on kusntiõpteja. Selle teadmisega tõusis Leena ema nüüd tähtsaimate inimeste hulka ja talle anti kaasa nimekiri milliseid kunstitarbeid Ketlinile ostma peab…aga see on üks teine jutt :)

Liisu on meil kõige rohkem maalapse moodi ja tema on siin kõigega rahul. Noh samas on ta üldse koguaeg kõigega rahul :)

Tema on see, kes Kallel laudu aitab tõsta ja üleüldse vist Kalle järel kõige rophkem aega õues veedab. Kui kellegiga mängida on, siis mängib, aga saab ka ülihästi üksinda hakkama.

Kärduga on nats raskem, sest kui ikka käia ei oska, siis õue ei saa. Meil maja ümbes nii palju klaasikilde, et roomata pole siin küll kuhugi veel. VEEL :)

Tema üldse vist natuke harjub veel selle suure majaga. Ehmatab ära kui kõik kuskile kadunud on ja teeb kohe hädakisa. Õue üritab ka minna, aga trepist kaugemale pole veel riskinud minna. Kui keegi ainult tassiks, tema oleks nõus süles ükskõik kuhu minema. Ütleme nii, et sellele oleks pidanud varem mõtlema, nii 3 kilo tagasi ;)

Kalle on nüüd päris palju kodus olnud ja tema teeb koguaeg tööd. Nende tööde nimekirja, mis siin kõik teha tahavad on niiiiiiiiiiiiiiiiii pikk, et lõpp paistab seal kuskil kolme aasta taga. Ärkab hommikul vara ja siis kui meie juba magame värvibe tema ikka veel kuskil midagi. Ütlemata tubli!

Mina…mina istun arvutis ja teen tööd. Kodus või kodust kaugemalt. Unistan järgmisest suvest kui ma aeda saan kujundama hakata. Vaikselt tegelikult loodan, et juba sellel aastal. Kodust kirjutan ka üks teine kord….

Rubriigid: Kärt, Keit Liis, Ketlin, kõivud | 6 kommentaari
Lill

Jaanipäevad

Kui ma kujutaks ette ühte ideaalset jaanipäeva, siis vot just täpselt sellist nagu meil oli – täielik tshill ja grill :). 2 mu sõbrannat teadsid juba ammu enne mind ja meie maja valmis saamist, et jaanipäeval tulevad nad meie juurde ja nii oli ka plaan oma kindla alguse saanud. Jagasime kolme vahel siis ära, kes tordi ja kes liha toob ning minu ettevalmistus koosnes traditsiooniliselt põranda ära pühkimises :)
Mul lapsed juba ammu teavad, et kui ema harjaga vehkima ja kurja häälega käsutama hakkab, siis tulevad külalised. Nende õnneks ei pidanud nad seekord oma tuba läikima lööma, sest nagunii tassitatakse hämmasatavalt kiiresti kõik asjad omalt kohalt teise kohta :)
Eestlasele kohaselt ilmast rääkides, siis super valik. Kerge tuuleke ja palju päikest.
Meie jaanituli hakkas hommikul vara, kohe peale ärkamist. Kes meid ei tunne, siis võin öelda, et see oli kuskil nelja paiku :). Meil see ärkamine võtab lihtsalt nii kaua aega ja lõpuks kui ma vaatasin, et kell 2 ikka veel on pooled pereliikmed pidzaamas, siis kupatasin nad üldse kõik neljakesi poodi ;)

Esimesed külalised tõid suure kastiga maasikaid ja mureleid ja kui me siis meie heinamaal pikutasime, siis tundus nagu ebareaalselt mõnus, et keegi ei rabele ega mässa mingeid ettevalmistusi teha. Natuke hiljem mahtusid kolm naist ideaalselt kööki ära ja ülemkoka juhendamisel valmisid salatid ja meile märkamatult valmis ka liha ning maandus hämmastavalt suurtes kogustes laste kõhtu. Kui ma siiamaani olin ikka arvestanud toite täiskasvanute järgi, et ahh mis need lapsed ikka nii väga söövad, siis liha-mureli-maasika varud kahanesid silmaga nähtavalt.

Enne kui sääsed oma tõelist palet näitama jõudsid hakata sai veel magavaid beebisid ja vahukoore ja maasikatega shokolaaditorti nauditud. Igaüks luges teise ampsusid ja kook kadus ka nende kõhtu, kes muidu magusat ei söö. Kõik sõid ja kiitsid ja au läheb minust suure kaarega mööda.

Õhtu lõpetuseks imetlesime veel beebisid, kes näitasid mida nad esimese eluaasta jooksul iseseisvalt omandanud on. Vanem beebi näitas püsivust rõngaste torniladumises ning suurt kirge ja armastus beebinukkude vastu. Meie beebi …mis meie beebi tegi? :))))) Vist vaatas ja õppis.

Mis siis suuremad lapsed tegid. Ühe pisikest tagasilööki mitte arvestades, olid nad kenasti kõik meie silma alt ära ja jaotatuna iseloomu ja huvide järgi gruppidesse, nautisid üritust. Hästi kasvatatud lastele kohaselt ei tulnudki mingit jonni ja hea meel oli tõdeda, et nad kõik nii kenasti kella üheni öösel vastu pidasid. Mitte ükski laps vanuses 10 kuud kuni 8 aastat ei kustunud enne lõppu. Nendega võib juba luurele minna.

Kõlas ju nagu ideaalne jaanipäev. Kusjuures väga mõnus oli ka järgmine hommik, kui linnulaul, soe päike ja heina lõhn vastu võtsid ja järgmiseks aastaks äkki saab juba maja nii kaugele, et kõik küalised võivad ka hommikuni jääda….

valik suuremaid lapsi heinamaal

nautida oskavad nii täna kui ka 35 ;) aasta pärast…

Rubriigid: kes teab...., kõivud | 17 kommentaari
Lill

magavad

Mina olen meie peres esimene, kes üles ärkab. No tegelikult on vist Kalle, aga kindlasti mitte ükski laps. Ma kohe ei raatsi kuidagi hommikuit magada, mis muidugi ei tähenda seda, et poole päevani pidzaamas ringi ei võiks jalutada :)

Aga lapsed on meil lahedad. Ketlin saab veel sellel aastal 6, aga mingeid märke soovist mitte meie voodis magada, ma veel täheldanud ei ole. Igal õhtul peavad kõik lapsed natukene aega meie voodis magama ja kui Kallet kodus ei ole, siis võtame kõigi tüdruktega risti voodis magamise ette. Muidu tõstab Kalle vähemalt pooled oma vooditesse tagasi, aga mõnikord oleme me ärganud ka viiekesi risti :)

Nagu pildilt näha on meil peres ka pidzaamadega raske. Vähemalt ülemise poolega :) Liisu kohe kindlalt võtab enne magama jäämist pluusi ära. Ketlin ikka vahel magab täiskomplektis ka, olgu selleks siis näiteks kleit või midagi muud. Kärdu veel ei arva midagi :)

Teki all ei taha ka lapsed eriti magada, aga see on vist kõigi lastega nii. Kärt on minu teki all ja siis ma ikka sätin seda peale, aga suht edutult ütleks…

Kell on praegu 9.50 ja kõigil peale minu on veel silmad kinni. Laupäeva hommik on ka :) Mulle niimoodi meeldib…

Rubriigid: kõivud | 6 kommentaari
Lill

pühad

meie pühad on möödunud ilma suurema pühalikkuseta. Vaikselt ja rahulikult. Ketlin on see, kes kõige kõvema häälega munade värvimist nõuab ja Kristuse kannatuse filmi peaaegu lõpuni vaatas.

Reede hommikul nõudis ta juba värvitud mune ja kui ma töölt tagasi jõudsin oootas mind juba kingitus – ilus roosa muna ja kaart. Kaarte teevad 5 -aastased igaks puhuks ja koguaeg :).

Laupäeval värvisid nad koos vanaemaga sibulakoorte ja lõngadega…ehk siis need pildil munad. Jälle olid ema-isa tööd tegemas – maja peal siis seekord.

Täna hommikul käisin mina jälle tööl ja suuremad lapsed Kallega kirikus, kus Ketlini pettumuseks täna mune ei värvitudki, vaid seda tehti eile…

Ühesõnaga- pühad rohkem tähendusega varsti saame uue kodu ja ema oli tööl :)

kaks muru on meil ka. Ma kogemata kastsin seda, nagu näha ei pidanud, sest nüüd näeb see muru selline räsitud välja… aga armas ikkagi :)

Rubriigid: kõivud | Kommenteeri