Rubriigiarhiiv: kõivud

Lill

Kas köha ja nohu on haigus?

Iga sügis algab sellega, et üks viirus on liikvel. Ja siis veel üks ja siis veel üks jne. Kuni siis ükskord saabub päästev kevad. Mitte see, mis meil siin praegu nime järgi on, vaid ikka selline ilma lumeta :).

Kolme lapsega perena oleks ju lausa ime, kui kõik viirused meie majast suure kaarega mööda läheks. Samas peab ütlema, et nad annavad endast parima. Nii on meil sellel hooajal õnnestunud täiesti ilma palavikuta hakkama saada, ühtegi kõhu ega kõrvaviirust pole ka meieni jõudnud… sea oma kah mitte…

Küll aga pole meist keegi nohust või köhast pääsenud ja nagu lastega ikka – ega nad siis korraga ei jää, ikka kenasti järjekorras.  Näiteks oli Ketlinil köha 5 nädalat järjest. Siis oli paar päeva vahet ja andsin mina oma kahe nädalase panuse. Selleks, et pausi mitte sisse lasta, hakkas Liisu kaks päeva pärast minu köha lõppu köhima. Kärt köhis kunagi enne Ketlinit 2 päeva…oli vist nii :).

Ravi suhtes olen ma suhteliselt passiivne. Kui ise ei usu, siis on ju raske mingite kaladega ümber kaela mässata. Seda ma mäletan ka, kui vastik on seda vett ninna lasta või mingit soodaauru käterätiku all teha. Nii et oma lapsi ma piianata kah ei suuda. Nii me siis ootame ja vaatame. Vahel lapsed nõuavad pudelist köharohtu, aga regulaarseks ravimiseks seda küll nimetada ei saa. Nüüd on meil kodus inhalaator. Vot see on küll mõnus masin ja sellega lapsed sussutavad väga hea meelega. Kas nad ka kiiremini köhast üle saavad- ei tea.  Lugesin ka, et tagajärgedega hirmutamine on üks väga “edukas” meetod haigeks jäämiseks ja vanaema kasutab seda aktiivselt.

Ükspäev ühest foorumist tuli aga välja, et osad inimesed ei pea köha-nohu üldse haiguseks ja ei lase enda igapäev elu sellest üldse segada. Ma ei tea…

Samas ei oska ka keegi öelda kuidas ja millal see köha ja nohu nakkab. Meie peres pole veel küll mingit paikapidavat teooriat selles osas. Ei suuda küll kuidagi uskuda, et pärast 5 nädalast köhimist, Ketlin mind nakatas :). Samas köhisin mina beebile 2 nädalat sõna otses mõttes näkku ja ei midagi :).

Kärt teeb endale auru :)

Rubriigid: kes teab...., kõivud | 22 kommentaari
Lill

Piip ja Tuut

Meie lapsed on esialgu olnud sellised, kes eriti kedagi ei fänna. Ei ole meil olnud Lotte maaniat ega ka Pipiks pole keegi kehastunud. Äärmisel juhul kui vaja, siis valib Ketlin printsessi rolli, aga seda kui vaja. Mis muidugi ei tähenda, et neile erinevad tegelased ei meeldi. Meeldivad küll.

Mulle meeldivad mudilashommikud kirjanike majas. Seal loetakse lastele raamatut ette ja vahepeal lauldakse/tantsitakse. Sellel aastal oleme sattunud sinna juba 4 korda. Liisu, kes esialgu arvas, et seal alati kas ongi Pipi või Piip ja Tuut, hakkab juba vaikselt leppima, et mõnikord lihtsalt mõni onu istub ja loeb.

Seekord aga…ohh seda rõõmu olid jälle Piip ja Tuut. Ütleks, et mulle väga meeldis kuidas seekord raamatut loeti. Ma ei tea kuidas Piip seda tegi, aga ta luges poole tunniga terve raamatu ette, keeras aga aktiivselt lehti ja jutt jooksis kenasti. Kusjuures lehte pööras ta minuarust peale iga kolmandat lauset, aga ühel lehel oli umbes 10 korda 3 lauset…vähemalt.

Lastele ka meeldis. Eriti Kärdule, kes sai ringi keskel üksinda seen olla :). Kuna meil Kalle tunneb neid klõune ja mul täiesti juhuslikult oli fotokas kotis, siis tegime koos pilti ka :). Ükskord kui Pipi oli, siis nad seisid niisama Pipi kõrval, aga keegi pilti ei teinud :)

Mulle need klõunid meeldisid kohe nii väga, et kui tüdrukutel sünnipäev oli, siis ma tahtsin nad üllatusena sinna kutsuda…aga nad kahjuks ei saanud tulla. Äkki kunagi teine kord :)

Praegu plaanime minna estonia talveaeda nende etendust vaatama minna…

Neil klõunidel on omal ka kolm last ja minuarust tuleb see ainult kasuks ;)

Rubriigid: kõivud | 3 kommentaari
Lill

Lapsed söövad

Appikene mul juba endal imelik nii palju söögijuttu :). Ni harva kui ma siin süüa teen, siis ükspäev kui me olime vanaema kinno saatnud, proovisin jälle vahelduseks. Noh, et kuidas oleks ise ja kolm last korraga söönuks saada.

Valisime pasta…kiirelt ja kergelt :) Lastega ei vaielnud, las söövad ketshupiga kui tahavad, hakkliha panin neile ka juurde. Endale tegin natuke parema…ilma ketshupita, tomati ja juustuga :). Kärt sai porgandipüreed.

Valmis olla…

Kärt nägi lusikat ;)

suuremad söövad ise…

ise teen pilti ja ise söödan. Kusjuures mul ei ole mitte kerge fotokas ja silma ees peab seda hoidma. Luiskat lükka nagu filmis, et läbi kaamerasilma vaatasin, et kuhu poole peaks minema

sõime nii, et üks amps Kärdule ja siis üks amps mulle. Mitte porgandit, aga seda minu sööki ja lõpetasime suhteliselt samal ajal. Ainuke vahe, et mina olin täiesti puhas. (lainurgaga ei tule inimestest ilusad pildid – fototehniline vahemärkus).

Ketlin võttis juurde

ja Liisu pühkis ise suu puhtaks :)

Rubriigid: kõivud, kokk | 4 kommentaari
Lill

Kuida meie Eesti päeva veetsime…

Mul on mingi järjest süvenev sündroom, mis ei kannata eriti hädaldamist ja kurtmist. No mina ise äärmisel juhul võin veel seda teha, aga kuulata ma eriti ei armasta.  Kuna ma aga mingil kummalisel põhjusel eeldasin, kuidas eilsel päeval ei pääse ükski mees oma kõnedes sõnadest – kriis, masu, töötus, raske olukord jne…siis ma püüdsin seda kõiges väest vältida :)

Kuigi me päeva päris mööda külgi alla ka ei lasknud. Tegin mina koogi jube eelmisel päeval valmis. Ei olnud küll eriti isamaaliste värvidega, pigem sellistes rõõmsates saksa lipuvärvides. Ja ütleme, et see tort polnud veel midagi mu hiinapärase wokiroa kõrval ja hommikut alustasime soojade juustusaiadega, kus minu lemmikud olid sinihallitusjuustu ja tomatiga. ok aitab söögist. Ei töötanud meelega vastu rahvusroogadele, aga läks nii nagu läks

Meie mõtlesime hommikul, et meie lähme hoopis mere äärde. Õnneks ei olnud me ainukesed lollid, sest üllatus-üllatus, mere ääres ei olnudki keegi lund lahti lükanud ja lõpuks saime veeta mõnusa tunnikese erinevaid autosid lahti lükates. Lõpuks vaatasime meie maja kõrval ühe enda kõrguse lumehunniku ja lükkasime sealt lapsi korda mööda alla.

Oi kui väsitav on lastega õues käimine, nii et ega siis ju suurt rohkemat ei jõudnudki teha kui pika laua ääres perega lõuna-oode-õhtusööki süüa…

Ahjaaa…poole silmaga ikka vaatasime kleite ka. Minuarust on juba ammu kõigile selge, et seda paraadi vaadatakse telekast ainult kostüümede pärast ja kes kellega on tulnud. Soomlased on sellest väga lenasti aru saanud ja nemad ka vastavalt käitusid. Kommentaatorid teadsid juba väga hästi, kelle kleidile tähelepanu pöörata ja ei pandud paljuks ka operaatoril mõnda lahedamat kingapaaril telepublikul lähemalt silmitseda.Meie paraad on veel vägagi ontlik

Õhtu lõpetasime Kallega top geari itsitades, kusjuures ma mitu korda ütlesin, et ma ei saa aru, miks ma naeran :) ja jõudsin sealt ka järeldusele – eestlased peaksid uhkemad olema oma pere ja sõprade üle ning oskama ka enda üle naerda.

veetsime meiegi seal natuke  aega uudistades kuni Kalle meie autot välja tagurdas…

Rubriigid: kõivud | 2 kommentaari
Lill

Kuidas me Kalle sünnipäeva pidasime

Nüüd oli juba kolmas sünnipäev, mis meie peres algas hommikuse tordisöömisega. Eelmisel päeval suutsin täpselt 15 minutiga osta ära tordi ja kingituse. Töö kiire ja korralik :) Kalle küll soovis sünnipäevaks traktorit ja garaazi, aga kahjuks minu rahakott sellist väljaminekut ei võimaldanud.

Kell on pool üheksa hommikul. Ketlin ütles, et peab ilus kleit seljas olema :)

meie pere lemmiktorti ;)

Õhtune pidu oli meil väike..ainult pere :)

Üks laps polnud veel koju jõudnud ja üks on alles kõhus, aga muidu enam-vähem igapäevane mängu seltskond

Kärdul oli ju ka sünnipäev!

torbikud on Ketlini nõudmisel ja esimest korda sai ta poiste omad valida!

tordi tegin täiesti ise :) ja minuarust oli väga hea!

Meie maja meestel jätkus juttu päris pikalt, aga Kalle lubas, et järgmine aasta tuleb suur pidu!

Palju õnne kõige vanemale ja kõige nooremale!

Rubriigid: kõivud | 6 kommentaari