Rubriigiarhiiv: kõivud

Lill

Perepäev

Meie peres on nii, et siis kui teised inimesed tööl käivad, meie puhkame. Näiteks nagu täna. Ketlin küll läks tema tungival palvel täna hommikul lasteaeda, aga lubas siiski koos meiega lõunast lumelinna tulla. Enne magamaminekut võtsimegi ta peale ning sõitsime balti jaama juurde. Nädalavahetusel sealt mööda sõites oli iga mäed taga järjekord, et saaks ikka rohkem ja rohkem seal jää rada mööda alla lasta. Täna oli seal küll ka lapsi, aga järekorda kohe kindlasti mitte.

Aga lapsed….alustame kõige suuremast…

Tema on meil kõige kartlikum ja naljalt kuskilt mäest alla laskma ei torma ja päris tihti on nii, et ta tuleb sealt trepist sama targalt alla. Mõnest titekamast küll jah, aga kui natukenegi tundub, et võib haiget saada, siis ei hakka ta isegi proovima mitte. No emal kerge pidada ;)

Uusi võtteid ta kaha harjutada eriti ei taha…näiteks proovis Kalle talle liulaskmist…ehk siis jooksed, võtad hoogu ja lased mööda liurada püsti seistes…ei tema ei taha. Lõpuks kui ikka proovis, siis kukkus 30cm pärast ja selleks korraks kõik…noh las laulab :)

Liisu….tema proovib küll, aga kah mitte nii hulljulgelt kui näiteks mõni poiss. Ketliniga võrreldes ikka julgelt ja Kalle ettenäidatud liugu proovis ikka kohe mitu jääraja pikkust. Pärast oli veel uhke, et oskab.

Kui Ketlinil on täiesti kama kaks, kas keegi võidab, siis Liisu on meie peres see, kes peab võitma. Kuna aga 2 aastat on nende eas veel väga suur vahe, siis peab ta kõvasti pingutama.

Ja meie Kärdu. Enne minekut magas kodus tunnikese, aga autosse tõstes ärkas üles ning vaatas ringi. Lumelinna minekuks panin ta siis kõhu peale kotti ja kui ikka polle tunni jooksul tema jaoks midagi huvitavat ei juhtunud, panin ilusti silmad kinni ja jäi magama. Ütleme nii, et iga lapsega läks emal järjest kergem pidada…

Kui mina olin täna õues Kärdu sõber ja tassisin peale tema ka kotti, kus oli fotokas…ja ma tegin niimoodi veel pilti ka…ja mis põhiline püüdsin mitte kukkuda ;)

siis Kalle pidi kõrgematest mägedest ikka koos lastega alla laskma…

head lapsed aitasid issi pärast ikka püsti ka…kui teine munakivide peal lõpuks pidama sai…

lumelinn ainult meie päralt ;)

Rubriigid: kõivud | 5 kommentaari
Lill

Elu kolme lapsega

Ma ikka vaheapeal pean selliseid jutte ka kirjutama…et siis kas kunagi hiljem tõdeda, et oi küll oli kerge või vastupidi. Kõigepealt ütlen ära, et hetkel on Ketlin lasteaias ja ülejäänud 2 magavad… minuarust juba2 tundi :)

Et siis meie päevaplaan

Ütleme nii, et hommik on siis kui esimene inimene voodist välja tuleb ja see on meil nädala sees Kalle ja tema ärkab natuke peale kaheksat. Mööda minnes haarab ta koos tekiga kaasa ka Ketlini ja viib teise tuppa teleka ette ärkama. Nii on kõige kindlam, et edasine toimuks ilusas vaikuses ja rohkem ükski laps üles ei ärka. Ketlin tuleb kuni kinnaste-saabasteni riidesse panna. Mõnikord teen mina seda, praegusel ajal väga tihti vanaema…aga ennem tegi alati Kalle ja kui ära kolime, eks siis jagame jälle Kallega seda tööd.

Nemad läinud…nii 8.30, et Ketlin ikka lasteaias süüa saaks, lähen mina tagasi magama. Magame kuni järgmise ärkajani. Ütleme, et see on Liisu. Kärt ei loe, sest nii kaua kui temale “ette kantakse” võib ta kuni lõunani magada. Ükspäev magas siin näiteks kella poole kaheni. Kui Liisu üles ärkab, siis tema on hästi vaikselt. Otsib omale sahtlist uued riided ja paneb kindlasti sussid jalga. Nii on kindlam vanaema otsima minna…muidu saadetakse tagasi :)

Noh ja kaua ma siis sealgi pikutan…muidu ma tavaliselt lugesin esimese ärkajani, aga praegu on veel nii pime, et ma parem magab… Ahjaa Liisu ärkab kümne ajal aga on ka ette tulnud, et kell 11….

Kui nüüd väga niheleda, siis ärkab Kärdu ka üles …kui ei, saab vaikselt kööki hiilida.

Igaüks sööb, mis tahab. Liisul on kindlad soovid ja lihtsam on neid järgida. Kuigi teed me enam talle teha ei taha. Talle meeldib ainult tegemise protsess, aga juua ta seda eriti ei armasta. Vanaema teeb talle siis kas putru, mõnikord tahab võileibu…mõnikord ei taha midagi :). Mina putru ei söö, aga vanasti ikka tegin vahel..

Nüüd tuleb vaadata, mis meil päevaplaanis on. Kui ma pean tööle minema, siis tuleb Kärduga ajatada. Et saaks natuke enne üleval olla, kui jälle magama pannakse. Tavaliselt tunnikesest pooleteisest piisab. Kui mul kohtamine on hiljem, siis laseme vabalt kulgeda…sest Kärdu võib vabalt ka 15 minutit peale ärkamist uuesti magama jääda..nagu täna näiteks.

Kui ma kuskile pean minema, siis tavaliselt jääb Liisu vanaemaga…Kärt õue magama ja mina pean tagasi jõudma enne kui Kärt ärkab. Kui Kärt oli noorem, siis ma jõudsin peaaegu alati…nüüd tal vahel läheb varem uni ära, aga selle eest ei nõua ta kohe peale ärkamist süüa. Kogu tema söök on ju minuga kaasas. Üle kolme tunni ma ära küll korraga ei julge kunagi olla. Liisuga on minuarust väga lihtne kodus olla. Tema toimetab oma nukkude või asjadega ise või käib niisama vanaemal järel ja püüab teda siis aidata. Õues püüame temaga ikka igapäev käia, aga kuskil ringis ega lasteaias ta praegu ei käi.

Kui ma Kärduga võimlema või beebipeole lähen, siis ma ikka püüan Liisu ka kaasa võtta, kui tal nohu pole. Täna käisime näiteks kolmekesi Kärdu massaazis. Pärast küll oli väike jonn, aga sellest saime üle arutledes teemal – Paula sünnipäev ja jonnivad lapsed ning minekuvõimalused ja rahu saabus. Natuke pidin tänaval ikka vanamutte ka närvi ajama, sest Liisu tuli kätt pidi vedada…no aga kuulge, mul oli mingi 15 kilone turvahäll teises käe otsas ja ma tõesti ei saa teda opa võtta ;)

Edasi on kell ütleme 3. Mina olen kodus ja lapsed üleval. Ega me siis midagi tarke ei teegi…vaatame niisama ringi. Kärt niimoodi omaette tegutseb väga vähe ja temal peab ikka seltsi pakkuma. Minul tööasju on alati ja iga kell teha,nii ma siis püüan neid koos temaga teha või vanaema justustab temaga.

Selles mõttes on minu elu hetkel väga lihtne, et söögitegemisega ma tegelen siin ainult rohkem oma lõbuks ja kuna minu söögid saavad kõik 30 minutiga valmis, siis ei saa ka öelda, et see mingi määratu aja mu päevast võtaks. Kas läheb midagi ahju või mõni wok ja paar korda olen siin suppi ka teinud….aga kuna meie peres kõik armastavad tooreid asju, siis päris tihti krõbistame siis võidu progandeid :). Iagapäevaselt sooja sööki teeb ikka meil vanaema ja isegi kui ma ütlen, et me ausõna midagi ei taha täna, siis vanaisale teeb ta ikka. Meie maksame siin söögiraha ja lisaks sellele käin ma veel poes, et tuua seda, mida ise tahame :) … Natuke need meie söömisharjumused erinevad, aga sinna ei saa midagi parata, et minu ja Kalle aravates ei ole liha ja kartul põhilised asjad, mis kõhtu täidavad …. aga vanaisa teab seda kindlalt ja nii see siin majas ka jääb.

Ketlin tuleb lasteaiast ära tuua mingi kell…kas lähen mina või toob Kalle ja mõnikord ka vanaisa. Kui lähen mina…ütleme, et need on umbes pooled korrad, siis võtan vähemalt Kärdu kaasa ja tavaliselt tahab siis Liisu ka tulla… Nemad siis magavad jälle autos. Poolel teel helistan lasteaeda ja palun Ketlinile edasi öelda, et ta riidesse hakkaks panema ja kohel jõudes toon ta lihtsalt rühmast ära. Kui Liisu on üleval, siis ta “valvab” Kärdut.

Kodus käib siis tants ja trall ja tagaajamine kuni õhtuni välja. Mängitakse teiste sugulastega või omavahel ja kui Kärdu tahab veel õhtul väikese uinaku teha, siis ajan nad lihtsalt teise tuppa. Natuke arvutit Ketlinile ja telekast vaatab ta oma näomaalingu saadet, mis kestab 5 minutit :) …ahjaaa…päeval Liisu mõnikord vaatab ka telekat kui näiteks mina kodus tööd teen ja Kärt parasjagu õues magab…ja mõnikord jääb ta isegi siis magama :)

Õhtune tants lõpeb meil aga päris tihti kurjaga…a la …kohe marss magama …ja seda tuleb öelda kurja häälega. Lõbusalt öeldes on nalja kui palju. Kuna me kõik ühes toas magame, siis on see nats keeruline ja võtab ikka päris mitu tundi aega…aga ega me enne 10.30 ei alusta ka…aga kell 12 ikka kõik magavad juba. Noh Kärduga ei saa kunagi kindel olla…ta võib kell 10 magama jääda ja 10.30 jälle rõõmsalt üles ärgata.

Kohustuslikud musi-kalli-paid ja mööda voodeid ronimine on ikka igaõhtune ja kui siis kõik rahulikult voodis on, tõuseb Liisu üles ja läheb sööma. Tahaks natuke midagi süüa on lause, millega ta siis vanaema juurde jõuab. Me oleme juba loobunud tema takistamisest, sest sellest tuleb ainult nutt ja hala…Lihtsam on talle see võileib või porgand või natuke mahla anda kui temaga vaielda sellel teemal. Kusjuures on ka juhtunud, et ta suure kausitäie suppi veel ära sööb. Aga iga õhtu peab tema natuke midagi sööma.

Kui siis vaikseks on jäänud vaatame me veel Kallega mõnda filmi …näiteks sellist mis kell 12 hakkab :) …. Kalle kui esimene ärkaja jääb küll alati kohe magama, aga mina olen ikka mõne lõpuni vaadanud. Samas nädalavahetusel kui Kalle südaööl töölt tuleb, siis vaatab ta isegi kauem kui mina.

Ketlin magab väga ilusti hommikuni välja. Liisu ikka näeb vahel halba und ja temaga tuleb siis pissile minna, et ta ilusti üles ärkaks. Läheb aga rõõmsalt pärast seda uuesti magama ja iga öö ta seda kah ei tee.

Kärduga on nii, et tema sööb raudselt iga kahe tunni tagant…ja alguse poole ööd võtab tal magama jäämine ikka rohkem aega. Ma nüüd paar ööd olen enda asemel talle lutti pakkunud. kell 2 ja kell 4 ta tahtis ikka natuke süüa, aga enne veel kui ma ise magama jäin, oli ta nõus minu luti vastu vahetama ja ma saan nüüd ka lõpuks kõhuli magada :)

Täna hommikul kell 6 võttis ta küll luti ilusti vastu, aga tõmbas siis selle suust ära ja tegi tadaaaa…ja jutustas kuni kella kaheksani :)… ja kuna täna pidi Kalle varem minema, siis aitasin ka Ketlini temaga kaasa ja nii nad läksid ära juba pool 8. Siis Kärdu kaissu ja ärkasime kell pool kümme kui Kalle suure pauguga ukse lahti tegi :). Kui ma oleks ta kell 6 kaissu võtnud, oleks ta küll ka kohe uuesti magama jäänud, aga mul oli valida, kas ise kõhuli magada ja lasta tal jutustada või külili…siis ma valisin esimese…vahelduseks :)

Vot siis selline lill elu…. nüüd on vahepeal pool tundi mööda läinud, aga keegi üles pole veel ärganud  ja kell on 4 :)

Probleemid on meil siin puht naiselikud…ei suuda keegi oma järjekorda oodata või tahab ise teha või ei ole mingit lubadust täidetud jne…aga keegi pikka viha ei pea :) ja nagu naistega ikka on, alati on kergem nende soove täita, eriti veel siis kui tegelikult need ju tükki küljst ära ei võta :) näiteks Liisut vetsu ukse peal valvata…

Minul kulub raudselt liigapalju aega arvutis, aga mulle nii meeldib mu töö ja kuna praegu tänu vanaemale on see võimalus, siis ma ausõna võtan sellest kõik. Eks siis kui ära kolime paistab, kuidas asjad minema hakkavad.

Ahajaa…pesumasin peseb pesu ja kuivati kuivatab ja ainuke tüütu tegevus on pesu ja kõigi muude asjade ära panemine. Kusjuures Liisu eile üllatas kõiki, kuidas ta ilma kellegi tähelepanu juhtimiseta kõik asjad ära pani ja Ketlin üllatas sellega, et läks ise varem magama…. ok…aitab muidu ma jäänig siis kirjutama. Liisu ärkas nüüd 5 minutit tagasi üles, aga Kärdu ikka magab veel …küll see massaaz oli ikka mõnus…aga sellest teine kord :)

Rubriigid: kõivud | 3 kommentaari
Lill

2009

Vana aasta tuleb ikka kenasti kokku võtta. Ütleks, et oli ütlemata tore aasta….kohe kindlasti kuulub ta top kolme hulka mu elus :)

Aasta alguses kui oli juba teada, et meile mustikas tuleb ja muud kui masu-masu ei kuulnud kuskilt, vaatasime meie kah oma kulud-tulud üle. Tegime korralikud arvestused ja eelarved ja tõmbasime maha kõik üleliigse. Ja ütleme, et murtsesime natuke tühja…ei läinud see meie elu edasi üldse mitte nii mustades värvides kui kartnud olime…hoopis väga värviliseks läks :)

Tõeliselt ilusa hoo sai meie elu sisse suvel. Leidsime omale uue kodu ja vana kodu müüsime esimesel ostjale. Väike Kärdu tuli meie juurde väga viisakalt nädalake varem….oi kuidas mulle meeldib kui kapsed sünnivad täpselt nii natuke varem, et ei pea veel hetkegi mõtlema selle peale, et miks ta nüüd veel ei tule.

Natuke pakkimist ja kolimist aitasid lihtsalt aastat veel huvitamaks muuta ja nüüd kus me oleme siin vaikselt teiste inimeste kaela peale elanud juba mitu kuud on kõik ilusti paika loksunud ja elu on ikka täitsa lill…

Tööd on olnud minul rohkem kui oleks osanud unistadagi ja ma väga loodan, et ma olen ainult rõõmu teistele inimestele oma tööga toonud. Kalle kah ei kurda…pidusid peetakse ikka, kuigi eelarveid ei tehtud nii laia kaarega nagu varem.  Tema sai rohkem aega koolile ja uuele majale. Ma usun, et see maja on tal kindlasti palju, palju rohkem südame järgi, sest seda tunneb ta nüüd läbi ja lõhki…ja oi neid ees ootavaid aegu…

Ma veel ütleks, et nii paljude lahedate inimstega ühe aasta jooksul pole ma vist kümne aasta jooksul ka ennem tuttavaks saanud…ja kõik need pisikesed beebid, lapsed…pruudid ja peigmehed…nii ilus :)

Omad lapsed…eks iga päev toob meile mõne pisara, aga ka palju, palju naeru ja kõike muud mis lastega elus ette tuleb. Teravaid nurki nagu polekski…üks kena lainetav elu. Teate küll kuidas nende naistega on…kes neid enne mõistnud on…tahan, ei taha…soove rohkem kui meil üks mees majas täita jõuab. Täna hommikul aasta esimesel päeval pani Kalle järjest kõik kolm tüdrukut riidesse…ise vaikselt lootis, et see mitte niimoodi terveks aastaks ei jää…

Kolme tüdrukuga on igatahes vaikust rohkem kui lärmi, aga jalad võib barbi hunnikusse ikkagi murda ja nii palju õnnitluskaarte pole meie peres enne kunagi tehtud :)

Kui Ketlin ei kasvanud vist ühtegi riidesuurust suuremaks, Liisu vist ühe numbri, siis meie Kärdu valib riideid juba neljanda suurusnumbri hulgast.

Mina ise püüan nüüd kaalulainetega ühele poole saada ;)

Vaatasin just, et aasta alguses ma olin kirjutanud, et 2009 aasta peaks tulema ideaalne…ja tuligi :)

Rubriigid: kõivud | 1 kommentaar
Lill

pühade lainel…

Terve viimase aasta on Kalle igaks tähtpäevaks omale telefoni soovinud ja ikka on midagi vahele tulnud ja ta pole seda saanud :) …nüüd aga võtsime (nii oleks õigem öelda) asja tõsiselt ette. Tema valis telefoni välja, mina andsin raha ja panin poes kinni ning koos Liisuga käisid nad sellel järgi. 2 päeva enne jõuluvana tulekut. Pikalt arutleti selle üle, et kuidas telefon ikka jõuluvana kotti saaks ja leppisime kokku, et kui jõuluvana kohal, siis paneme ;)

Nüüd nad siis mängivad sellega, kas ühe-kahe või kolme kaupa :)

Lastel ikka omad lemmikud…tühja nad verivorstist või kapsast hoolivad…vot jäätis toob alles õige jõulutunde :)

ja meie jõulutraditsioon. Kõik lapsed tuleb ära mõõta. Me oleme seda juba mitu aastat teinud ja ära kolides kirjutas vanaisa kõik mõõdud seina pealt üles, et saaksime uude kohta ülekanda. Sellel aastal siis seisid kõik seina ääres. Ketlin 110,5 … Liisu 95 …ja Kärt 63 :) …ja käisin vaatamas, et tuleb tõdeda, et kõik lapsed on ühte nägu ja kolmeaastane Ketlin oli 1cm lühem kui kolmeaastane Keit.

Ja täna käisime õues….tegime perepilti ka ja isegi mina sain pildi peale :)

kõik kolmekesi jooksime 10 sekundiga pildi peale ja pärast klõpsu vaatama, et mis sealt tuli. Kalle ja Kärt tulid ikka ka pildi peale…see pilt on paar postitust natuke allpool ;)

Lumememme tegime ka ja kelgutamas käisime ja loomulikult maja vaatamas…

Rubriigid: kõivud | 2 kommentaari
Lill

Kuidas meil jõuluvana käis

Meil on üks tuttav jõuluvana. No ja loomulikult peab tema siis meest tegema :).  Tavaliselt käib meil jõuluvana minu vanemate juures. No ja nüüd kui kõik neli peret siin koos elavad, siis muud varianti ei tulnud isegi kaalumisele.

Kõik algab sellest, et ema teeb meil siin süüa. Tal on alati nii palju teha ja aastatega oleme saanud eru, et ega meie suurt kuidagi aidata ei saa. Meie siis korjasime kogu oma pere auto peale ja käisime Kaarli kirikus perejumalateenistusel. Ema-isa mul käisid kah Kaarli kirikus, aga hiljem, ikka sellisel jumalateenistusel, kus trügida saab :)

Sellel ajal kui ema-isa kirikus olid, käisid kõik teised pereliikmed uste vahelt piilumas, et millal pidu hakkab…ja lõpuks ta siis hakkas ka. Aga nagu nende suurte inimestega on, kui nemad lõpuks laua taha istuvad, siis ega nemad ju sealt enam naljalat üles ei tõuse. Nii me siis ka pidime hakkama varsti vaikselt jõuluvana utsitama, et äkki ikka ta nüüd juba tuleks.

Ja siis ta tuli…laste suure kisa ja kiljumise saatel ja kui palju kingitusi talv eel oli…ei mahtnud need kuidagi ühte kotti ära. Jõuluvana oli meil nalja mees…enamus naljad tundusid küll ainult suurtele inimestele naljakad…siis lapsed vaatasid kummalise näoga…aga noh mõni nali ikka lastele ka :)

Esimesed 2 kingitust olid Liisu nimega ja kuna ta vist eelmist korda hästi ei mäleta, siis ei julgenud tema kohe ette astuda. Seda armsam oli oli aga see, et kui ta juba oma kolmandale pakile järele läks, laulis ta omaalgatuslikult jõuluvanale põdramaja. Tema repertuaaris on aga peale selle laulu ainult üks laul veel ja nii sai ta kõik kingid pärast seda patsu eest.

Ketlin aga laulis ja laulis ja laulis. Mõne laulu esimese salmi järel ütles jõulyuvana stopp…pärast laulad edasi :). Kärt oli väga viisakas ja pool jõuluvana visiidist magas teises toas…no ütleme et üks tubli 15 minutit, aga asi seegi. Tema ei laulnud aga midagi ja sai omad kingid niisama kätte.

Minu ema, kes tegeles kingituste järjekorda panekuga küsis aga korra imestunult, et kas mulle ei olegi midagi. Nimelt oli meil kokkulepitud, et suured inimesed teevad ise omavahel ja lastele teevad kõik ning kui keegi tahab, siis võib veel midagi kotti panna. Mina omast arust olin küll hea laps olnud ja kirjutasin kirja jõuluvanale ära ka…nii et :)))

Ja siis ehmatas jõuluvana ka ära…ohh ja aaahhh ja mõtles natuke ning ütles siis, et ta peab nüüd vetsu minema…ja keegi ei tohi kaasa tulla :) …. Vend mul veel tegi nalja, et pange tähele, et varsti tuleb paberit küsima ja mainib muuseas, et ta harjunud pakkepaberiga !

Aga jõuluvana tuli tagasi rahva raamatu kilekotiga ja poetas selle siis teiste hulka :)

Ketlin küll mainis mulle, et jõuluvana on nii issi häälega, aga teemat edasi ei arendanud ja kui ühel pakil oli Kalle nimi peale, siis jooksis küll teda otsima, aga tuli kiirelt tagasi ja ütles, et pole teda…ja siis sinna see jäi :) Nüüd ei teagi, kas ta siis sai aru või mitte ….

Ära minnes tegi jõuluvana juba vana nalja…nimelt läheb ta ära ja siis tuleb uuesti tagasi ja hakkab otsast peale…ooi tere, tere, kas siis peres häid lapsi ka on …..

Kingitustest nii palju, et paar tundi pärast jõuluvana minekut leidis Liisu, et tal 3 kingitust on veel lahti tegemata ja Ketlin oleks tahtnud kõiki Liisu kingitusi endale ilma enda omadest loobumata…mine siis võta kinni …

Järgmiseks aastaks on meil jõuluvana tellitud, aga sinnamaani hoian ma teda ainult endale ;)

Rubriigid: kõivud | 3 kommentaari