Rubriigiarhiiv: minu kodu

Lill

Kodu tumedamaks…

Hakkasin postitust tegema ja kaalule jäid kohe mitu teemat. Üks väga ilus pulm, ühes minu lemmikkohas, mis just valmis sai, üks väga lahe lemmikpere, keda ma olen juba mitu korda pildistanud ja noh sai ka just valmis, siis tahaks kirjutada oma tublidest lastest, kes oma selle aasta esimesed tunnistused said, 6 aastasest Kärdukast pole ka veel jõudnud kirjutada ja siis veel trennipositust nendest kõikvõimalikest testidest ja mõõtmistest, mis ma olen siin vahepeal teinud….aga lõpuks ikkagi pesin põranda ära ja tõmbasin teki voodis sirgeks ja tegin paar kodupilti hoopis :)

Meil on kodus hunnikute viisi koduraamatuid. Ega ma enam ei mäleta, kust ja millal mõned neist ostetud on, aga ma vahel ikka võtan omale hunniku voodi kõrvale ja vaatan. Seda raamatut ei mäleta ma kohe üldse, aga ju siis oli just nüüd see õige hetk, et see mulle kätte satuks ja see tundus nii õige. Tegemist on mingi jaapani sisustusstiiliga ja mina seda küll ei teaks, kui ma seda sealt raamatust välja lugenud ei oleks. Mulle väga meeldib ja minuarust sobib selline meile väga hästi :)… Alustasime vannitoast ja tänu sellele sai esialgne idee pea peale pööratud, aga ütleme nii, et seda uut ideed on Kallele kordades lihtsam maha müüa kui ninnu-nännu valget…. ai ei…valge jääb ikka alles, aga lihtsalt seda valget ei ole nii palju. Me isegi ostsime juba uued diiavanikatted ära 50€ eest, sest ühel päeval võiks ju need ära vahetada. Plekid plekkideks, aga ma olen lihtsalt niiiiii tugev, et ma neid peale pannes olen suutnud mõnest kohast katki tõmmata ;)

Minu arusaamist mööda läheb kaubaks kõik vana ja võimalikult naturaalsel kujul ja tihti mitte sihtotstarbeliselt. Materjalid on ausad ja ehedad…

Pärast esimest ööd linaste linade vahel, ei saa ma enam üldse aru, kuidas saab mingit muude linadega magada :) Ja seda vaimustust ei jaga siin majas mitte ainult mina. Ükskord pesuvahetuse ajal istusime Ketliniga ja vaidlesime kumba peaks saama linased… ja siis ei jäänudki muud üle, kui osta talle ka. Te ikka saate aru, et need maksavad poes 3 korda nii palju kui mingid puuvillased :)

Ja see pilt, mis värvi poolest sobib siia ideaalselt on ka ühe teise postituse jaoks, millest ma oleks pidanud juba vähemalt üleeile kirjutama :)

Rubriigid: KODU, minu kodu | 3 kommentaari
Lill

Suvetuba

Minuga koos ei suudaks elada mitte keegi, kes arvaks, et kui midagi saab valmis, siis nii on ja nii jääb. Samas kõik peab koguaeg valmis saama ja iga asi õiges kohas olema. Eee õige koht on aga täna siin ja homme seal…. Kuigi Kalle siin puksib vahepeal vastu, siis olen ma kasvatunud kodus häälteenamuse, kes iga asja peale kooris jaaaaa karjuvad. Täna hommikul ka, rivistasin nad kolmekesi ritta ja rääkisime Kallele plaanist. Ühe diivani viime verandale ja sealt selle kusheti toome suveks elutuppa. Miks? Sest laste puhkus tähendab seda, et magama ei pea minema ja siis on ju mõnus õhtuti teleka ees kaisus suurte inimeste filme vaadata. Miks? Ei!…. hüüdja hääl, samal ajal kui meie juba  diivaneid tassisime ja seda enne hommikusööki. Nõrku naisi meie majas ei ole :)

Ja väga siniseks kisub asi meie majas. Kõigi lemmikvärv, eriti minu ja kuna mina ostan riideid kõigile, siis olemegi kõik nagu samast lastekodust. Nüüd veel maja ka. Üldse ei imesta kui ühel päeval peab maja väljast ka siniseks värvima ;) või siis peab mere äärde kolima. Selles osas veel häälteenamus puudub :)

Rubriigid: KODU, minu kodu | 1 kommentaar
Lill

köök

Just nagu oleks kõik juba valmis ja teiselt poolt on kõik veel poolik. Ma usun, et meie kodu ei saagi mitte iialgi niimoodi valmis, er kuskil midagi ümber tõsta-teha-ehitada ei tahaks. Eile jõudsid uued köögi vaibad meile koju ja kui ma korra vaatan mööda sahvriuksest, siis tundub, et nii ju võiks sobida küll. Süüa nüüd ei või seal mitu päeva keegi teha, sest muidu läheb kõik sassi ja mina ei tea, kus Ketlin neid vastlakukleid täna teeb :). Igatahes….tadadadaaaaa….meie ilus köök :)

Rubriigid: KODU, minu kodu | 6 kommentaari
Lill

tavaline :)

Kui nüüd see aasta lõppema hakkab, siis tahaks jubedalt nagu midagi kokku võtta. Käin ringi ja muudkui norin kõigi käest, et noh  kuda siis oli, oli ikka hea ja mis see kõige parem oli. Keegi ei aita mind. Kõik on hea ja läheb edasi veel paremini ja pole ju midagi viga :). Ketlin ütles, et selle aasta parim päev on veel ees ja see võib olla näiteks homme. Ma küsisin tema käest päev enne tema sünnipäevapidu ;). …. aga kõik ongi hästi. Lihtsalt tahaks nüüd plaane.

Kalle käest ei saa küsida, tema tahab kasvuhoonet või dushinurka. Minus ei ole veel mingit tomatikasvatajat ja üks täiesti toimiv dush on meil maja olemas ja vann ka, nii et ma ei tunne kuskilt otsast, et ma tahaks panustada.Samas vannitoas kukkus ühest kohast krohv seina küljest ära ja üllatus-üllatus, sauna lubas Kalle välja kolida. Meeste loogika.  Meil eelmises majas oli saun. Tegime diili, et kui ta aasta aega saunas ei käi, siis ma võin sinna garderoobi ehitada. Ehitasimegi. Selles majas on meil nüüd ju jälle saun ja jälle ei käi seal mitte keegi. Mina tahaks pesumasina sinna panna ja nüüd vist pole vaja isegi mitte aastat oodata.

Ma tahaks pidevalt midagi muud … teise maailma otsa aastaks elama minna ka nagu praegu enam ei julge, sest koduõpetajaks olen ma ikka liiga kärsitu…kuigi see ikka kripeldab kõige rohkem. Lapsed võidaks sellest igatahes. Pärast 10 aastast kogemust on mul tunne, et laste jaoks kõige tähtsam on kohal olla. Midagi tegema ei pea, rääkima ei pea, õpetama ammugi mitte, lihtsalt lasta neil oma kõrval olla. Küsimus nüüd ainult, et kus neid jalgu kõlgutada siis nendega koos :). Kalle arvas, et oma kodu peab olema selline, kust ei taha ära minna ja äkki me sellepärast siis olemegi veel siin

Smas ükspäev juba vaatasime, et hakkaks jälle otsast peale ja koliks kuskile mujale. Kui kaugele maale ei lähe, siis võiks ju jälle keset remonti ja segadust elada. Aga äkki ikka veel pole õige aeg ja tuleb neil uutel unistuste kodu mõtetel veel settida lasta. Ma saan aru küll, et täitsa imelikud, ei saa nüüd rahulikult olla, aga näed ei saagi :)

Töö on ka mõnus ja kuna ma nüüd ikka päris julgelt teen ainult seda, mis mulle väga meeldib, siis on kohe eriti mõnus. Ei lase, noh tegelikult lasen küll, teiste arvamusest ennast mõjutada, aga pobisen ja kobisen ära ja teen ikka nii edasi nagu mulle meeldib :). Kusjuures just nädal tagasi ühel hommikul mõtlesin, et see aasta on kuidagi eriti leebelt läinud. Üks klient natuke kobises, aga ma loodan, et me saime selle korda ja kui oligi veel keegi rahulolematu, siis mina seda ei tea, aga rahulolevaid tundus ikka päris palju ja ma olen ikka täielik kiituste sõltlane, nii et jeeee. teeme edasi :).ja siis kui ma olin just need mõtted ära mõelnud ja läksin kööki Ketlini sünnipäeva peoks torti tegema, tuli telefoni sõnum, et ma ikka ju olen pildistama tulemas….appppiiii….mida….mina, kus, mis, kes….Kusjuures see on mu põhiline hirm, et ma olen midagi ära unustanud, valesti üles kirjutanud, loomulikult üldse mitte üles kirjutanud, tegemata jätnud ja siis oligi nii. Vale päeva peale kirjutanud. Õnneks,õnneks, oli tegemist minu inimestega ja eks nad natuke ikka olid pahased ka (ma arvan), aga me veel kohtume sellel aastal ja olge nüüd minu poolt, et ma midagi ära ei vussiks.

Töise kokkuvõtte saaks ikka väga pika kirjutada, sest sellel aastal oli nii palju esimest korda asju ja tundub, et kõik nad õnnestusid ka…. minu ülikõrge enesehinnagu (haaaa) juures ei saa muidugi selles väga kindel olla :)

Lastest ja trennist teinekord, aasta pole ju veel läbi. Pilte tegin ka ikka… ärkasin üles, võtsin fotoka ja väikese ringkäik majas. Päike paistis, silma jäid kolm uut vaipa, hunnik jõulikingitusi ja pannkoogid ;)

Liisu sai kingituseks nukkude tegemise komplekti ja Ketlin tahtis ka ühe teha.

Jälle Liisu kingitus :)

Ketlini tuba uue vaibaga :)

meie perele omaselt kasutatakse asju millekski muuks :)

see vaip oli minu tuppa mõeldud, aga noh jah…. selle legokasti lükkasin mina ümber, nii kunstilises mõttes :)

Rubriigid: Kärt, Keit Liis, Ketlin, KODU, Krista, minu kodu, muu | 5 kommentaari
Lill

kodust

Kuna kohe varsti ehk siis järgmisel nädalal saab blogi 9 aastaseks, siis lugesin alguse positusi. Appi kui lahe inimene ma siis olin. Nii noor ja nii mõnusalt sarkastiline. Tegin mis tahtsin ja aasisin mõnusalt. Tegelikult ma mäletan küll, et ega see elu nii lahe nüüd ka ei olnud kui seal kirjas oli ja praegu on ikka palju-palju mõnusam. Nüüd aga pole jälle sellist juttu. Nii palju asju on tekkinud, millest nagu ei taha enam kirjutada. Kui siis oli üks poole aastane titt, siis nüüd on juba 2 kooliskäivat last, kelle sõbrad oskavad lugeda ja võib-olla homme on juba see päev, kus lapsevanem on kõige mõttetum inimene maailmas. Lisaks mõtled, et keda huvitab see minu elu ja endast ju nagunii kirjutada ei taha, aga samas on see järjepidevus ikkagi lahe ja minu lemmikud kliendid on enamasti ikka ka siia pilgu peale visanud. Õnneks on mul nüüd Evelin, kellele ma Ideesahvrisse lugusid kirjutan, mis tähendab pidevat lahtiste silmadega kodus jalutamist ja mõtlemist. Õnneks meil siin on palju ruumi, kus jalutada ja no igast nurgast ma ju polegi veel pilti ka teinud ja õnneks on mul ikkagi on nii lahedad lapsed, et nende tegemisi peab jäädvustama juba kasvõi ajaloo huvides.

Kodust siis ka. Valmis ei ole ja ei saa ka, sest ma ei ole nõus teise korruse dushi jaoks raha andma. Ma käin 5 korda nädalas üldse mujal dusi all ja see kaks korda, mis ma kodus käin, siis kui kedagi kodus ei ole…ei näe ma ka mingit paanikat, et appi me ei mahu ära. Vot alumise korruse vannituba tahaks küll ilusamat, aga noh. Minu kabinet on nii palju valmis, et seinad nagu haiglas ehk siis tühjad ja ma ei oska siia midagi panna ka. Kalle tegi oma kabineti ka korda, aga minu sisekujundaja silm sinna fotokaga veel ei roni ;). Kui ma nüüd ära ei unusta, siis homme pean viima vaibakudujale kogu oma meeltesegaduses kokku ahnitsetud ribade tagavara, sest minu arust oli see Liisu, kes magas kangakudumise kursuse akna taga ja ma ei taha mõelda mitu aastat tagasi see oli. Veranda on superluks, köök ju ka ja elutoa diivanid paistavad ikka veel suht valged.

Ühesõnaga…kodust saab lugeda Ideesahvrist. Lastega ma ikka püüan siin järge pidada. Minu töid küsige mõne sõbra käest näha. Nagunii on igal ühel varsti vähemalt üks sõber, kes on minu kaamera ees käinud :). Ise olen niisama ilus ja hetkel mõtlen selle peale, et huvitav mis töö see võiks olla, kust ma pensionile lähen ja et mis ajal sellega peaks algust tegema…ehk siis mitu aastat on mul veel aega suureks kasvamiseks :)

Rubriigid: KODU, Krista, minu aed, minu kodu, muu | 1 kommentaar