22. jaanuar 2012
Info on hea. Hea näiteks siis kui keegi näeb mu pilte ja tahaks endast ka. Info on halb kui ma teen oma blogilisti lahti ja seal mitukümmend fotograafi on postitusi teinud ja mina pean nüüd suutma ära arvata, kuidas see inimene minuni jõuaks :). Mulle tegelikult nii väga meeldib omas väikeses positiivses mullis elada. Teha ainult selliseid pilte mis mulle ja pildil olijale meeldiksid. Ei taha midagi võita ega kaugele jõuda. Ja ma võtan ikka inimesi oma mulli sisse, püüan leida ühise keele ja meele ja siis naeratusega järel lehvitada. Kerli ema kirjutast, et tütrel suur soov modelli pilte saada. Ilus inimene ja õnra naeratusega. Mis siis, et ma ei tea suurt modellipiltidest, aga ilusaid oskan küll. Jagasime tunnikese pooleks ning pool stuudios ning pool õues. Kui Kerli välismaal keskkooli ära lõpetab, siis tahab minna õppima arstiks, kas Inglismaale või Tartusse. Vot sellised on tänapeal valikud. Nii armas…
Rubriigid: pered, stuudios, õues
|
12. jaanuar 2012
Helena perega kohtusime täpselt aasta tagasi. Juba siis oli neil selge pilt mida nad tahavad. Kõik sujus super hästi ja kui nad mind suveks oma sõprade pulma kinkisid ja siis kahekesi assisteerisid, siis oli väga armas kuulda et hakkame arutama selle aasta perepildi teemadel. Iga uuesti minu juurde tee leidnu teeb südame ju topelt soojaks. Käisin siis kui juba vanadele tuttavatele välja ideepojakese, et äkki teeks meie kodus. Poolest sõnast sai kinni haaratud ja mõtted kamina ja soojade sokkide ning kampsunite teemal tulid järjest. Kuigi meil oli ilus plaan, et ka lumi on selleks ajaks maha tulnud, aga noh…tuli mitu nädalat hiljem :). Omad pudinad saatsin kodust ära, et oleks ruumi ja juba nad tulidki. Kostüümed kõik teemasse valitud ja küpsise kausi sisu vähenes võrdelises seoses lubadustega :). Hoopis eriline ja teistsugune tunne oli küll pildistada ja samas nii turvaline ning muretu. Naljakas oli kui mõnel pildil mina ise taustal lapsepõlvepildil naeratan, aga kes seda teab ;). Positiivsest tagasisidest tuult tiibadesse saanuna, olen kohe valmis teinekordki kodusessiooni tegema. Ühe punkti panin ainult omale kirja – ainult neile, kes enne ka minu juures käinud. Noha ja suveks on mul kodused plaanid ikka täitsa suured :)
Koogist peab kohe eraldi rääkima. Natuke sõime kambaga ja ülejäänud peitsime külmutuskappi. Kuna samal õhtul oli ka laste jõulupidu meil kodus, siis ma Kallele üle õla sagina käigus hüüdsin, et pane see kook ka lauale. Kui külalised läinud olid, siis leidsin koogi külmikust. Kalle siis seletas, et kuna tegu on tema arvates maailma kõige parema koogiga, siis ta lihtsalt ei raatsinud. Kaklesime siis omavahel viimase tüki pärast järgmisel hommikul. Tegin ka ise vanal aastal seda kooki, aga ütlen ausalt, et Helena tehtud oli parem. Et kui nüüd kellegil suu vett jooksma hakkas, siis retsepti leiab SIIT :)
Rubriigid: kodus, pered
|
05. jaanuar 2012
Eks ma ikka vahel mõtlen, et kas ma ikka pean terve oma pere niimoodi tööellu kaasama. Ja liiga tihti tuleb vastus – jah pean. Kui kolme umbes täpselt sama vana poisi ema mõtleb, et kui ta poistel pead ära kammiks, siis kelle kaamera ette ta need sätiks. Äkki siis just minu kolm tüdruk said otsustavaks vihiks kaalukausil. Loomulikult kui nad uksest sisse said, oleks meil juttu jätkunud rohkemaks kui tund, isegi kui pooled laused olid – jaaa ma tean, meil on samamoodi :)
Ja kuidas meil see koostöö veel sujus – super. Ma muidugi juba tean, et mida rohkem lapsi peres on, seda lihtsam on neid tegelikult pildile saada, aga ei tasuks väga vanust ära unustada, nii et 100% kindel ei või iial olla. Aga eks iga ema on siis aastate jooksul leidnud just selle õige nupu, kuhu vajutada. Nende peres oli selleks näts :) Terve pakk nätsu tunniga ära nätsutada ja poisid nigu mishkad :)
selle parempoolse klõpsu ajal küsisin, et kas nende perre veel lapsi tuleb :)))
Detsembrikuu lasin legode peal liugu :). No nii lihtne on poiste südant võita, kui suure korvitäie legosid põrandale kallad. Kuna meil kodus neid poiste mänguasju ikka nii väga palju pole, siis ei teagi kohe, mida nüüd uut põnevat välja mõelda :).
Rubriigid: pered, stuudios
|
04. jaanuar 2012
Ma vaatasin, et selle kahe kuu jooksul, mis ma nüüd seal uues stuudios olnud olen, on ainult üks postituse…vähe nagu :). Ma nüüd püüan ennast nats parandada ja loodan jõuda ikka sinnamaani, et vähemalt mingi osa jagamiseni jõuaks :)
Väike Mirtel on iga fotograafi unistus. Ja ma usun, et mitte ainult fotograafi. Mirteliga kohtusime ka aasta tagasi ja nüüd siis jälle. Kuna sellel päeval oli kirjas päris mitu väikest tüdrukut, siis käisin hommikul kodus kohe agaralt oma tüdrukute mänguasjade kapi kallal. Talve ja lumeootus oli ka nii suur, et teise kaenlasse sai haaratud kõik, mis lumine tundus :)
Rubriigid: pered, stuudios
|
28. november 2011
Olen nüüd paar nädalat uues kohas pildistanud ja oi kus mulle meeldib valge. Valge on kõik minu ümber ja suurtest akendest paistab päikes just praegu sisse :). Paar kiirt on õnnestunud ka kinni püüda.
Stuudiopäeva hommikud algavad mul kodus nimekirja tegemisega. Mida ma seekord kodust või teelt kaasa võiks haarata. Kõnnin siis ühest toast teise ja laon sobivaid asju suurde kotti – ahh küll kuskil ikka kasutust leiavad ja kui mitte, siis püüame emotsioone…. esimesed palun väga!
Kui Nele just kirjutas, kuidas tema kõige lemmikumad on need tutikad beebid, siis hoolimata minu suurest nõrkusest nende vastu, on mul uued lemmikud tekkinud. Tutikatega on tänu sulnilt magavate beebidega latt nii kõrgele kruvitud ja kui siis beebi otsustab sessioonil mitte magada, on tunne, et nüüd on kõik nässus. Tegelikult ju ei ole ja ega siis pildid tegemata ju ei jää. Lihtsalt tunne on selline.
Aga minu lemmikud on pool kuni aasta beebid. Vot need tegelased on lahedad, emotsioone hulgi ja samas oskavad nunnud ju ka olla. Päris minema ei jookse, aga oskavad juba natuke muudki kui ainult lamada ning mis põhiline, nad võivad vabalt tunnikese suurte ootuste tuledesäras tshillida. Mina olen üliõnnelik ning vanemad vaimustuses koostööaldist beebist :)
