Rubriigiarhiiv: pulmad

Lill

Triin ja Harry

Sain just meili, et kas ma ei tahaks pildistada ühte pulma sügiseses Viljandis ja see oli nagu selge märk, et ma pean selle postituse ära tegema… ainult peaaegu 7 kuud hiljem :). Triin ja Harryga kohtusin ühes teises pulmas, aga siis Triin juba teadis mind. Vahepeal vahetasime meile, kui kummalgi midagi lahedat silma jäi, millest teisel kasu võiks olla…näiteks pildid kanakuutidest ja siis nad otsustasidki, et nemad abielluvad ja mina võiks pilti teha. Super ju…. minu pildistamise lemmikajal ehk siis sügisel, õhtusöök ühes minu lemmik restoranis ehk siis Põhjakal ja jaaaa…jaaaa…muidugi :)

See päev oli selline, et see lihtsalt pidi hästi minema. Kuna ma järgmisel päeval pidin SEb jooksule minema ja eelmisel päeval ja mitu-mitu-mitu päeva enne seda olin täitsa haige, siis sellel päeval oli kohe hommikust saati kõik õige. Õige kuni õhtuni välja…

Ettevalmistus väga lahedas kohas koos kahe sõbraga. Iga detail oli läbi mõeldud ja tunne, et tee nendeni on olnud väga lihtne ja selge. Pildistamine, mille jagasime sõbralikut neljaks, sügisene sõit peokohta ning kohtumine juba vanade tuttavatega ning pruutpaari pere ja sõprade ehedad emotsioonid, mis käisid ikka suure kaarega üle eestlaste peade :). Just täpselt see, et päeva teevadki sinu inimesed sinu ümber ja ongi vaja ainult ühte, kes jäädvustab ja teist, kes suunab ja õigel hetkel annab jutujärje üle ning pidu on siis just nende moodi.

Pulmadega on see lahe, et ma ikkagi mitte kunagi ei tea, mis saab ja kuidas saab ja kas saab. Noh ok see viimane on liialdus, alati saab, on alati saanud ja miks ei peaks. Muidugi tahaks päikest ja ehedaid emotsioone ja ma tean, et kui ma tahan, et inimesed naeraks, siis see on minu kätes ja on pärast seda kui esimene juba naerma hakkab, on edasi kõik väga lihtne :) ja väike ärevus sees on just see, mida vaja. Aga mis siis, et see on võõras pidu ja mina olen seal rohkem nagu seinakaunistus, siis ikkagi on pärast väga mõnus tunne. Ja meeldibki elada teiste õnne sees :) Et nüüd väga reklaamijutuks kätte ära ei läheks, sest kui nüüd keegi leiab, et just mina olen veel tema tähtsal päeval puudu, siis ega neid suviseid vabasid reedeid-laupäevi nagu väga ei olegi enam…st mõni on ;), aga sügisel on mitu päeva veel vaba ;)

Aga ühe teise reklaamijutu kirjutaks küll. Triin töötab nimelt Viljandis Rohelise Maja Pood ja Kohvikus ja tema tehtud on seal kõik need asjad, mis ahjust tulevad. Kõik või vähemalt enamus :) ja no minge proovige. Ilma piinlikustundeta ja suure naudinguga sõin mina ka ja isegi laste eest ära ;) just nimelt eest, mitte järelt :)

Rubriigid: pulmad | 2 kommentaari
Lill

Peaaegu viimane

Mulle meeldib mõelda, et mul on hooajaline töö. Ülekõige meeldib mulle näiteks pildistada peresid õues. Seal on ruumi ja õhku ja ma tunnen ennast kuidagi erilisemana kui ma suudan kasutada enda kasuks olemasolevat valgust, mitte panna täpselt paika seda, mida tehnika abil teha saaks :). Nii kui tuleb tubane aeg, läheb kõik kitsaks ja ma ei saa öelda, et siis ei saa pilti, aga siis ei saa neid pilte, mida saab õues. Samas saab ka toas ära kasutada õuevalgust, aga no vähevõitu on seda :).

Kust aga see hooaeg siis hakkab ja millal ta lõpeb :). Isegi täna pole veel kõik lehed puude otsast alla kukkunud ja kohe kui lumi maha tuleb on ju ka ilus ja valgust on rohkem kui praegu. Aga ütleme ikkagi nii, et hooaeg on peaaegu läbi ja ma ikka palju parema meelega töötlen praegu siin pimedas suviseid pilte kui mõtlen, et ahh jah muidugi saab ju praegu ka…. ja siis juhtub midagi sellist…

Eikega hakkasime kirju vahetama kuskil suve algul. Esialgne plaan pidada pulmi 15.10 tundus mulle juba nagu viimasel minutil ja ei tea, kas siis ikka on veel ilus. Eks ma nats ehmatasin ära kui ta ütles, et nad lükkasid päeva nüüd veel hoopis 30.10 peale. Näitas mulle paari raagus puudega pilti, et on ju ilus :) Oli ja nii see suvi siis möödus, et nagunii on, mis on ja ikka saab midagi head ja pole koledat ilma, vaid vale riietus…. eeee selle päeva kohta see vist ei sobi, aga oootame ja vaatame.

Pidasime plaane nii ja naa ja ma andsin ikka nõu nii palju, et ma arvan, et ma pole vist ühegi pulma puhul nii palju sekkunud :))) ja siis see päev jõudis kätte. Hommikul vaatasin ilmateadet, et noh soe just ei ole – paar plussi, aga vahepeal lubab natuke päikest. Kui me siis kõik ettevalmistused saime tehtud ja ka pildile-filmile püütud, siis läksime õue… Otsejoones päikese kätte, mis paistis täpselt peaaegu selle ainukese lehtedega puust läbi. Rohkem pole ju tegelikult vajagi. Kes see ikka aasta pärast mäletab või üldse tänagi teab, et see oli ainuke :). Kõik see kuidagi kruvis emotsioonid kõigil nii lakke, et lossi juures juba nägime ainult päikest ja maas olevad lehed sobivad sama hästi kui puus olevad… ja mis külm…ei ole midagi külm… koos lähemate sõpradega pilti tegema minnes, veenis pruut, samal ajal kaminas käsi soojendades, et ei ole midagi, muidugi lähme õue…Pulmakülalistest enamus olid sõbrad ja neid oli palju ja kõik kokku oli nii lahe, et isegi kuidagi kahju oli kui tööpäev läbi sai ja tegijate laua taga jutustades pidi ikka ennast kokku võtma, et tööpäev läbi ja nüüd peaks koju minema. Koju sõites mõtlesin ka, et ikka kuidagi eriti lahe on see töö kui ümber on ainult õnnelikud inimesed ja paljuski on ju nii lihtne see natuke enda poolt anda ja oi kui palju ikka vastu saab  :)…

Tuli nüüd jälle mitteminulik moosijutt, aga eile kui pruudi soovil talle ühte pilti valisin, siis juhtus see, mis alati ….palun väga…üks pilt.

Aga emotsionaalne nädal on see olnud, et ma ju saadan nüüd iga päev klientidele nende kaua oodatud pilte ja vastu kogun siis emotsioone, nii et mul siin pidevalt päike paistab….isegi kui toas tuli  põleb…koguaeg… :)

Rubriigid: pulmad | 3 kommentaari
Lill

pisike pulm

Mulle nii meeldib kui inimesed teevad asju just täpselt nii nagu ainult neile endile meeldib. Kõige paremini minuarust paistab see välja nende paaride juures, kes ühel ilusal päeval otsustavad abielluda ainult kahekesi. Mitte, et nüüd kõik peakski oma lähedased välja arvama, aga ikkagi tuleb siis selle – ainult meie kaks oleme sellel päeval tähtsad, arvestada paljude teistega. Noh ja samas kui juba on näiteks mind kaasatud, siis juba natuke ei ole see see….aga nii natuke võib ja samas lausa peab. Mälestused on ikkagi jäävamad kui sellest on märk. Isegi kui see märk on minu moodi, sest ma ju teen nii nagu mulle õige ja ilus tundub ja samas annan ju parima ja loodan, et läheb täppi :)

Meie veetsime ühel hommikul koos ühe tunnikese. Leppisime kokku, et vaatame, mis saab ja suuri plaane ei teinud. Pool teed Tallinnasse sadas sellist padukat, et kojamehed ei jõudnud tööd teha, aga alati lähevad asjad just nii nagu peavad ehk siis väga hästi :) Tunni sisse mahtus päikest ja minu lemmikuid tumedaid pilvi just õiges suunas ja kaks väga ilusat inimest.

Rubriigid: pulmad | 2 kommentaari
Lill

Aljona ja Rain

Ma ei tee seda peaaegu mitte kunagi…ok mis peaaegu. Ma polegi seda kunagi teinud. Tulen pulmast koju ja järgmisel päeval panen pildid blogisse. Aga kui ma täna üles tõusin ja ikka veel oli see eilse tunne ja aknast välja vaadates nägin, kuidas see nii lihtsalt käest libiseb, siis ….ma pean seda lihtsalt tegema. Ma ise ei usuks ju, et eile paistis päike ja sooja oli rohkem kui lubati ja terve päev oligi selline, et kõik oli lihtsalt nii hea ja õige.

Me kohtusime esimest korda mitu-mitu aastat tagasi, kui nad käisid minu juures perepilti tegemas. Paar aastat hiljem sattusime kokku lasteaia hoolekogusse ja näed eile sattusin nende pulma :). Aprilli pulm on alati selline, et nagu kõik tõenäosused oleks sinu vastu – soojus, päike, värvid. Ja ikka ja jälle on elu tõestanud, et mingi ime läbi on just see kõik just sellel päeval sinu poolt. Esimest korda pakkusin ettevalmistuseks välja oma kodu. Ma teeks seda veel. Kui pruut helistas, et ta jääb natuke hiljaks, siis jõudsin mina selle ajaga ära pesta kõik nõud ;) Just nii vabalt ja mõnusalt sai jalgu kõlgutada ja ilusaid pilte tegime ka siin minu kodu juures. Päike paistis ja nii mõnusalt soe oli, et keris üles selle suviste pulmade tunde, et just nii peabki olema. Peokoht oli ka minu jaoks uus ja sinna tahaks veel sattuda…ühesõnaga koju sõitsin nats nagu pilves ja nüüd tahaks nii väga, et see päike ikka edasi paistaks….

Pildid, mida ma mäletasin nende tegemise hetkel ja ühel päeval kui ma terve kausta ette võtan, siis äkki leian sealt hoopis uued lemmikud :)

Rubriigid: pulmad | Kommenteeri
Lill

Kaare ja Ivar

Kui Kaare esimest korda kirjutas, siis oleks nagu mina ise selle kirja kirjutanud. Ja nüüd ma ikka googeldan ja vaatan enne ja näed, ma ju tean teda juba ammu :). Plaan teha suvel pulmad…ja muidugi, väga lahe… ja siis natuke aja pärast, et aga kui ikka teeks hoopis talvel….ja muidugi, väga lahe. Lahe muidugi, aga igaüks ju teab, milline ilm ühel talvepulmal olla võiks. Paar korda on nagu õnneks ka juba läinud, aga no ma ei tea….vabalt võib ju ka -30 olla. Aga ei olnud. Väga mõnus oli. Lund oli küll ainult peotäis selleks ajaks alles jäänud, aga selle eest polnud nii külm, et õues tseremoonia toimuda ei oleks võinud :). Ja kui esimene kiri oli juba nagu minu, siis kogu päev oli selline, et tähtsad olid just need asjad, mis mullegi meeldivad ja teised….ahh mis teised :). Väga lahe mõte oli see, et kõigile külalistele kingiti sokid ja külalised siis mõnuga uisutasid nendes. Magustoidulaud oli nagu minu unistus ja lõpuks hakkas mul juba endal imelik, et palju ma seda lauda siis nüüd pildistan.  Ühesõnaga, talvepulm sai just selline nagu üks päris talvepulm olla võiks ja sooja oli ikka palju-palju rohkem kui temperatuur näitas :) ja päike tuli ka välja :))))

Rubriigid: pulmad | 11 kommentaari