Rubriigiarhiiv: Uncategorized

Lill

algusest kuni tänaseni :)

Rubriigid: Uncategorized | 16 kommentaari
Lill

tordivõistlus

Seekord siis kaheksandat korda. Ajalugu on SIIN :) Pidu siis meie veranda peal. Saame teha pika laua ja taldrikuid olen ma ka kogunud ikka nii, et kõigile jätkuks ja üle ka jääks. Lapsi oli rohkem kui täiskasvanuid, mis on ju väga hea märk ja nendega tuleb ka juba arvestama hakata. Kui ma paar päeva enne hakkasin mõtlema, et mis siis teha ning nagu alati, oli kõige lihtsam küsida Pille käest, et milline see maailma parim tort on, siis oli ikka kahtlusi küll. Kui ma nüüd pool aastat juba olen magusast nii palju kõrvale hoidnud, et ilma suhkruta vahukoor on juba nagu magustoit, siis võttis nats kõhedaks küll. Eriti, kuna mina pidin sellel aastal magusa tordi tegema. Algul vaatasime Pille abiks neid süsikate vaeseid torte, aga isegi minu loogika ütleb, et ikka ilma suhkruta magus ei ole magus, eriti veel minu sõbrannadele, kellele alati on maitsenud magusamad asjad kui mulle. Kolmest tavalisest maailma parimast tordist valisin siis mango oma. Ikka selle päris mangopüreega. Vanas elus ma ikka käisin seal piprapoes pidevalt seda ostmas. 10€ kaasas läksin poe uksest sisse, kaks suurt purki mangopüreed ja 40 senti sain tagasi ka. Ükskord kui sama ensekindlalt uksest sisse astusin ja käed juba valmis kahte purki haarama, polnudki neid enam seal. Suurte silmadega vaatasin müüjale otsa ja ilma, et ma midagi küsidagi oleks saanud, ütles ta, et me panime nad sinna teise seina  :). Kaks võimalust, kas püsiklient või oli näost ja käteasendist näha, mida ma tahtsin :)

Ühesõnaga…mangotort siis. Kunagi talvel käisime Laulasmaa spas ja ka seal oli mangoastelpaju tort müügil ning selle vahel mõnus shokolaadi kiht. Arusaadavalt ei tohi minu jaoks ühestki tordist shokolaad puududa, siis lisasin oma plaani ka selle kihi. Googeldasin ganache ja – olemas. Ketlin vaatas üli kahtlaselt minu plaani ja ütles, et ükski laps sellist torti küll ei söö ja peab tegema ka ühe küpsise tordi. Seda me oleme enne juba teinud ja võtsime selle ka plaani. Tüüpilised overchievrid, kes teevad 2 torti :) Kuna mõlemad tordid pidi eelmisel päeval valmis tegema, siis see oli ikka väga suur pluss. Naljakas, et kuigi ma lõpuks käisin kokakoolis ikkagi väga lühikest aega, siis kogu oma köögielu olen täiesti ümberkorraldanud. Kui vanasti sahmasin segaduses ringi, siis nüüd võtan kõik vajaliku välja, panen peas tööde järjekorra paika, teen mitut asja korraga ja kõik peab vahepeal korras olema. Kohe enesekindlam tunne on ka. Kõigepealt tegime mu mangotordi ja väike test kogus läks ka kõrvale. Mine tea, äkki ei tarrtu nii nagu vaja. Seejärel siis roosa küpsisetort. Selle testtükist lasime Kallel kohe paar ampsu võtta – proovis küll ja ütles, et midagi positiivset tal küll öelda ei ole. Hommikul aga kui ma alla jõudsin, oli taldrikul ainult puru alles ja nüüd oli ka postiivseid sõnu. Natuke kahju, et minuarust lõpuks ainult lapsed sõidki seda torti, sest minuarust on see üks parimaid küpsisetorte, mis mina teinud olen….aga eks siis teine kord.

Kuna mul õigel päeval oli ju aega rohkem kui küll, siis iga normaalne inimene läheb ju trenni, et kulutada ette ära need kalorid, mis ta õhtul sisse süüa kavatseb :) Ja ma ei olnud ainuke. Üks pere võttis veel ette tõsise golfimängu. Eks vanusega õpidki oma aega rohkem enda kasuks planeerima ja kõike palju rahulikumalt võtma :)

Ja nii me siis veetsimegi mõnus õhtu, mis Liisu arvates ei olnud mingi võistlus, vaid lihtsalt üks tavaline söömine, kus suured inimesed kogu aja laua taga istusid :) Etteruttavalt ütlen ära, et mina ei võitnud :) aga mis meil siis oli….

kui ma niimoodi lillede ostmist jätkan ja ühtegi ära ei tapa, siis ma saangi omale varsti dzungli :)

Ingridi vürtsikilurull …. mulle väga meeldis, just selline soolane ja mahlane amps ja rull ise oli rukkijahust.

Helena valenapoleon. Tüümiani oksakesed seal peal olid väga head olnud, aga minu jaoks oli see natuke liiga magus.

minu mangotort :) Inspiratsioon SIIT . Põhjaks läksid Kalevi shokolaadiküpsised pooleks digestividega. Vahele siis 1:1 70% shokolaad ja vahukoor. Mangopüreed läks küll rohkem kui 500g, sest seda ei saa kunagi liiga palju olla :) ning sidrunit mul ei olnud ning selle asemel oli külmutatud vaarikatest mahl. Mulle endale maitses väga ja just sellepärast, et ise ma sinna suhkrut ei pannud. Kogu suhkur oli pürees ;)

Eveli võidutort. Retsepti oli ta leidnud SIIT. Lapsed vaatasid küll kõiki torte pika pilguga ja vist isegi ei proovinud, aga selle eest said kõik suured inimesed teise tüki veel ja kolmandagi. Peale magusat tahaks ju ikka ühte soolast ampsu veel.

Lastetort :) Küpsiste peale läks ka kiht shokolaadi, mis tegi nad kohe eriti shokolaadiseks ja vähem küpsiselikuks :) Vahele läks kohupiim-vahukoor-toorjuust ning vähemalt 300g nii mustsõtraid kui ka vaarikaid. Sinna pisi ikka suhkrut ka panema, sest muidu oli liiga hapu :) Ja sai kenasti roosa. Laste peale mõtles Ingrid ka. Meil võib ju muidugi olla ilus illusioon, et lapsed tulevad ja söövad nii kilurulli kui ka oliivipirukat, aga tegelikult läksid kaubaks hoopis võileivad grillis tehtud juustusaiad. Kui meil Ketlin ikka püüab ja proovib uusi asju, siis ta viisakalt ei taha öelda, et talle ei maitse, siis ütleb – ma pole selle maitsega veel harjunud :) Ma isegi olin kohe vägagi täiskasvanu kui ma alles õppisin erinevaid uusi toite nautima, nii et anname neile aega :)

Kui meil mehed eile siis unistasid, kuidas me ükskord oma kokaraamatu välja anname, siis algatuseks leppisime kokku, et järgmine aasta ei tohiks ükski tort olla kuskilt raamatust :) Eks näe….

Rubriigid: Krista, muu, Uncategorized | Kommenteeri
Lill

Kiitus

Eestlased on vahel naljakad. Positiivsed emotsioonid oleks nagu patt ja kiitust vastu võttes on raske öelda – aitähh, mulle ka meeldib mu kleit või onjuu juuksur on tõesti super tööd teinud :) Palju kergem on näha auku Tallinna tänavas.  Kuna ma ka enda jaoks ootamatus kohas sain negatiivse kriitika osaliseks ja sellest hoolimata tahan näha, et klaas on täitsa täis :), siis nüüd tuleb selline postitus, mis on minu jaoks nagu päike igas päevas. Mis annab jõudu ja indu teha just seda, mis ma teen. Pidin ikka kenasti eestalsega endas võitlema, sest tagasihoidlikkus on voorus ja kuidas sa siis näitad midagi sellist välja..

Kogusin kokku väikese tagasiside aasta algusest peale, et mis mulle siis kirjutatakse kui ma kliendile pildilingi olen saatnud. Kuna ma aasta alguses puhkasin pikalt ja kõik tööd, erinevalt suve lõpust on kenasti kontrolli all, siis eks osa kirju on just praegu hetke tulemus. Sügisel on ootajad ikka lõpuks päris kärsitud, kui tähtajad kuu pikkuseks venivad…

Aga siis minu päike :)

Me oleme nüüd lumisel kodumail ja oleme vaadanud need pildid diagonaalis läbi, mille kohta lingi saatsid. No ilmselt see kehaväänamine tasus vaeva J Hulga ilusaid pilte igal juhul. Ja hämmastav on see, et need täitsa loomulikud tunduvad, nagu lubasid.

Ma olen neid pilte vaadates mõelnud, et meil ikka fotograafiga vedas. Sul on tõeliselt head silma J

Wow, nii kiiresti!!! Aitähhhh! Ma jubedalt ootasin juba – just vaatan ja niii nunnud on. Ole kena ja pane siis kogu posu, mis sul on, plaadile, kui tohib paluda, nagu eelmine kord.

sa oled SUPER!!!

Me oleme väga rahul nii fotosessiooniga lumisel Raplamaal kui ka fotodel, mis on sama mahedad nagu ka Sinu kodu!

Aitäh hoopis Sulle! Meil oli ka väga tore. Pildid on nii-nii ilusad ja juba ka nii ruttu valmis! Jääme siis plaati ootama.

Eks võtan jälle ühendust, kui beebi juba suurem on ja enam ei maga kogu aeg. Äkki tõesti sügise poole looduses midagi teha…

Krista, pildid on imelised! Ma ise tundsin kuidagi, et kas ikka sai pilte ja nüüd näen, et sai väga palju ja imeilusaid pilte! Olen nii rahul :)

oh kui ruttu pildid valmis said…ja nii ilusad.

Ma olen nüüd mitu korda järjest läbi vaadanud ja mulle nii meeldib su stiil ikka, see mahe valgus ja helgus piltidele saada sellisel sombusel talvepäeval, on ikka oskus omaette.

Ma ise pabistasin pärast pildistamist, et laps jooksis koguaeg ringi, kas õnnestus ikka midagi pildile püüda ja kas mul last taga ajades ise ikka naeratada ka meeles oli. Aga piltidel on kõik väga rahulikud ja naeratavad :).

Me oleme väga rahul

Aitäh piltide eest! Väga toredad. Arvestades M… tuju ja L… vanust, on tulemus mu arust väga hea :) Saime just selle, mida tahtsime.

Aitäh piltide eest. Mulle meeldib, et ei ole liiga üleposeeritud ja mõnusalt spontaansed on :)

See käis küll ruttu!:-) Väga lahe, nii ilusad pildid ja neid on ju niiii palju, oled kõvasti tööd teinud!!!:))

Mul ei ole sõnu :) Sa oled mingi turbonaine!

Pildid meeldivad meile väga-väga. Aitäh!

Juba olemas! See käis küll kordades kiiremini kui loota julgesime. Ega me ei lootnudki sellist vaatame kõik ilusti kaamerasse pilte :D Selleks on lapsi liiga palju, et see teostatav oleks. Ja üleüldse nii oleks igav ju ka.

Aga pildid on väga kihvtid. Mina olen küll tulemusega super rahul. Teised magavad või on trennis seega nende arvamust veel ei tea aga usun, et on ka väga rahul nendega

Lapsed ütlesid, et teinekord lähme jälle sinna pildistama. See juba tähendab midagi sest tavaliselt nad pildistamise poolt väga pole.

Ja ma arvan, et võin öelda, et uute kohtumisteni!

Ma küll mõtlesime, et kirjutan sulle siis meie emotsioonidest, kui oleme pildid kätte saanud. Aga ei suutnud oodata ja hetkel on hea oma emotsioonid kirja panna, sest need alles värsked ja tõelised :D

Ühesõnaga kui me sinu juurest ära tulime, siis istusime autosse ja mõlemal tuli justkui üheaegselt suust selline rahulolev ja sügav välja hingamine :) Ja sõitsime mõnusal lumisel  teel allee vahel ja muljetasime, et vot sattusime ikka toreda inimese juurde pildistama. Ühesõnaga terve päev oli tänu sellele pildistamisele ja sinu energiale veel päikselisem kui see niigi juba oli. Mina usun küll, et sina oled oma elus teinud õige valiku, otsustades fotograafia kasuks. Loodan, et sinu elus on jätkuvalt palju inspiratsiooni, rõõmu ja tahet ja, et see iial ei katkeks. Nüüd on vaja veel kannatust varuda ja pilte oodata :)

Ma loodan täitsa siiralt, et satume sinu kaamera ette veel ;)

ja natuke hiljem ;)

Ei ehmatanud see liigne lumi meid ka ära, aga ülejäänud nunnud on tõesti nunnud :D

Kõige suuremad tänud sulle, täpselt sellised pildid nagu me ootasime ;)

Oli!:)) Väga toredad pildid, äitäh Krista! Ja kui kiiresti.

Järgmine kord kohtume juba siis kui väike Putukas ka kõhust välja lennanud on.

Seniks aga mõnusat kevadeootust!

Siia lõppu sobiks üks armsamaid tööpakkumisi, mis saanud olen :)

Oleme ………… ja ………….. – varsti 8 kuused kaksikud.
Ootame teid koos pildiaparaadiga endale Kiili külla.
Oleme juba parasjagu põnevad ja avastame maailma, meil on emme ja issi ning suur suur venna (meie arust täitsa taevani)
me ei tea muidugi kas me kõik ühele pildile ära mahume, aga väga tahaks.
Tegelikult on meil endil ka pildiaparaat aga see ei ole ikka see nagu emme ütleb. Emme soovib ikka selliseid pilte nagu teie teete –
selliseid mida vaadates tuleb kananahk peale ja vahel isegi pisar silmanurka…
Loodame väga, et saate emmega vajalikud jutud aetud ja varsti kohtume…

Rubriigid: Uncategorized | 3 kommentaari
Lill

Kalle 40

Mida kinkida mehele, kelle soovid ei mahu minu budjetti ;). Ei, ei ta ei tahtnud omale punast ferrarit ega reisi Nepaali, kuigi seda teist ma talle isegi pakkusin ;). Tema soovid olid lihtsad – puukuur koos sauna ja külalistemajaga. Noh mis teha…

Minu budjetti ei mahtunud hetkel isegiakutrell, aga ma vähamelt kogun selle jaoks raha :)

Kuna laste sünnipäevapeod toimusid rohkem kui kuu ajase hilinemisega, siis ei saa ju ometi ka Kalle oma juubelit õigel päeval peetud. Mõraga ribi, põletikuga küünarnukk ning lahkuv gripp vabandasid kenasti välja, et pidu vähe soojema ilmaga pidada. Väike koosistumine lähimate sugulastega sai siiski teoks.

Milline siis on 40 aastane Kalle. Kohe kindlasti on ta palju parem inimene kui mina. Ta oskab elada olevikus ja võtta asju positiivselt just praegusel hetkel. Enam ammu ei muretse ta tuleviku pärast ega vaeva oma pead minekus juhtunu üle. Ta teab seda, et elu läheb järjest paremaks ja mõnusamaks ja seda kõike tuleb mõnuga võtta. Kohe kindlasti kuulub ta kategooriasse – maailma parim isa. Täiesti rahuliku südamega võin ma jätta nad neljakesi tegema ükskõik mida ja küll nad toime tulevad.

Kui te näete kohvikus ühte meest, kolme titega, siis tõenäoliselt on see Kalle, sest näed tema leiab, et kohvikusse minna on lihtsam kui kolmele titele kodus süüa vaaritada :)

Unistada ta oskab ja poolikuks asju ei jäta.

Minu õnn on, et ta julgeb, viitsib ja oskab elada minu kõrval ja loodan, et ka järgmised 40 aastat!

PS: küünlaid oli tordil nii palju kui me kapist leidsime. Ikkagi meie pere kõige vanem liige ja laste jaoks on iga vanus peale 10 ulme :)

Rubriigid: Kalle, minu kodu, Uncategorized | 15 kommentaari
Lill

uus kodu :)

5 aastat blogipidamist on täis saanud. Mõtlesin, et vahelduseks võiks jälle kolida :) Kõik jääb ikka nii nagu oli, ainult pildid tulevad suuremad :)

ahh et kuhu….näed SIIA … ahh mis ma siin ikka pikemalt, tulge mu uude veebikoju parem!

Ma vana kodu võtan ikka ka kaasa ;)

 

Rubriigid: Uncategorized | 2 kommentaari