Lill

E5-vanavanemad

Sobrasin oma pildipakis ja leidsin natuke aega tagasi tehtud pildid. Jäin siis pilte vaadates võrdlema oma ja laste lapsepõlve. Minul oli 2 vanaema. Vanaisad olid ka ja elasid kenasti vanaemad juures, aga kuidagi ei ole mul eriti eredaid mälestusi – üks vanaisa kõndis vigel käes ja kaabu peas ja teine kooris imepisikesi kartuleid :). Ikka olid vanaema ja memme need, kes meie suvedest suved tegid. Ükskõik kuidas ma ka ei ürita meenutada, ma ei mäleta kui vana ma lapsepõlvemaal olin. Mingi pilt on sellest kuidas mu 3 aastat norem kõige väiksem vend seal võrevoodis oli ja samas ma mäletan selgelt, et ma oskasin kirjutada. Järelikult jäid suved maal sinna kahe vahele.

Üks vanaema elas Valga linnas ja teine Valgamaal. Linna vanaema võttis enda juurde ainult ühe lapse korraga ja üldjuhul olin see mina :). Ei saa seda talle kuidagi ette heita, sest mina olin see, kes vaimustus sellest, mida me koos ette võtsime. Sain käia vanaemaga koos tema töö juures lasteaias. Ma ei mäleta, et seal lapsi oleks olnud, aga ju siis ikka oli, sest miks muidu vanaema seal käima pidi. Pärast käisime kulinaarias ja ostsime kilekoti sees kartulisalatit või jalutasime turult läbi. Mälestuste hulka kuulus ka kindlasti buss. Bussipeatus oli täpselt meie akna all ja ma ikka piilusin läbi puuvillasest pitsist kardinate, et mis inimesed bussipeatuses teevad. Kui buss meie akna all peatunud oli, siis sõitis ta vist 3 peatust edasi ja tuli siis tagasi, et linna sõita. Vahel käisime bussiga ringi tegemas :) Vahel sõitsime isegi Läti maale. Vanaemal oli ka aed – pikk ja peenike. Suured punased kirsid, aga kasvasid naabriaias, sest vanaema jagas maja  ja neid kirsse ei tohtinud puutuda, isegi siis mitte, kui naabrid ära surid. Vanaema ajas kasvasid tikrid, suured kõvad õunad ja hästi palju vaarikaid. Aia keskel oli suur valge laud, vähemalt mina mäletan, et oli valge :) Selle laua ääres vanaema toimetas. Ohh ja kui kole ilm oli, siis me õmblesime toas. Päris õmblusmasinaga. Nii mõnus. Õhtuti pandi televiisor mängima ja mina võisin taga toast tigudiivani pealt piiluda, mis film eestoas käib.Vahel vaatasime vanaemaga, mis tal kapis karbis on ja kuulasin tema mälestusi, kuidas ta noore tüdrukuna salaja aknast välja ronis, et sõdurpoistega tantsupeole minna ;)

Teine vanaema oli memme ja tema elas maal. Memme oli hästi pisike ja paksuke ja tema põlve peale hästi ei mahtunud. Maal oli lehm Maasu ja lambad ja sead ja kanad ja kukk ja koer ja ühesõnaga kõik loomad. Ma mäletan, et vanaisa sõitis hobusega, aga seda nagu ei mäleta, et seal hobune oleks olnud. Memme pool olime tavaliselt koos vendadega ja ju me seal ikka midagi tegima, aga kaugele ei tohtinud minna. Küll aga on eredelt meeles mu sealsed lemmiksöögid- redise saiad ja vormileib hapukoorega. Memme kasvatas kõik söögid ise ja autolavkast toodi kotitäis leiba, pakk võid, 2 saia ja kui meie seal, siis ka vorsti ja limonaadi. Kõik ülejäänu tuli omalt. Ma mäletan ka, et korraga võis tagant aiast tuua ainult ühe korvitäie herneid ja maasikaid-vaarikaid otsisime ka koguaeg.  Hommikuti joodi viljakohvi ja kokkidest tehti ainult munakooki. Selle eest oli see kook niiiiii hea :) Õhtuti jõime otse lehma seest tulnud piima. Memme, kes ärkas hommikul vara, et loomi talitada, pikutas tavaliselt pärastlõunal sirelipõõsa all ja eks meiegi vahtisime siis seal pilvi.  Vihmaste ilmadega mängisime ümmarguse laua ääres kaarte.  Enamus mälestusi on mul seal seotud vanemate ootamisega. Juba reede hommikul hakkasime tere tulemast plakatit tegema ja käisime kordamööda piimapuki otsas piilumas, et kas auto juba paistab. Alati tulid nad liiga hilja. Vanemad tulid aga tavaliselt sinna tööd tegema ja eks meie siis jõlkusme niisama kaasa – heinateol või mustikametsas. Suuri abilisi meist küll ei olnud :) Vahel ikka tegime koos vanematega ka midagi, käisime jõe ääres ujumas või sõitsime näiteks Antsla laadale :).  Minu ema -üliaktiivne koristaja võttis maal olles alati ka pesupäeva ette, siis veeti terve suur hoov nööre täis ning aasta jagu voodilinu riputati kuivama. Enamus vanemate aurust läks küll sellel päeval meie keelamisele, sest ma mäletan, et üks meie lemmiktegevusi oli linalt niimoodi läbikõndada, et lina mööd sind üles kerkis, et siis seljatagant alla lennelda. Mingil kummaliselt põhjusel aga ei tohtinud seda teha ;)

Kuigi meil seal peale ühe meist vanema naabripoisi teisi lapsi ei olnud, siis ma ei mäleta, et ma ei oleks tahtnud maale minna. Ikka ja alati oli seal tore ja mälestused lapsepõlvest ilusad ja helged.

Minu lastel on ka 2 vanaema ja 2 vanaisa. Eks ma kunagi hiljem saan ka oma lastega nende mälestusest kuulda ja ma ikka siiamaani loodan, et ilusaid mälestusi neil ikka koguneb. Minu suureks rõõmuks võtavad ka vanaisad päris kenasti nende elust osa. Kõrvalt vaadates rohkem kui minu vanaisad.  Eriti armas on vaadata Kärdukat oma isaga. Kuna me Kärduka esimese eluaasta veetsime vanaema-vanaisa pool elades, siis ikka ja jälle leian Kärduka just vanaisa sülest. Massu vanaisa üle rõõmustavad ka kui vanaisa külla tuleb ning kõik uued ja vanad trikid näidatakse kiirelt ette. Ilma kakumäe-vanaemata aga ei kujutaks mina oma elu ettegi. Alati on ta nõus appi tulema ja mängleva kergusega saab ta korraga ka 7 lapselapsega hakkama – just täpselt nii palju neid pea alati sinn kohale jookseb, kui meie tüdrukud külla lähevad…

Rubriigid: Krista, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

8 kommentaari postitusele E5-vanavanemad

  1. Kaili kirjutab:

    Sul on rikkad lapsed :)

  2. Köögikata kirjutab:

    Jah, muidugi, mitte kahekesi ei olnud me seal tagaistmel, vaid ikka kolmekesi – Maila oli ju ka. Ja ju me siis kahekesi Sulle ka neid patse tegime. :)

  3. merle kirjutab:

    Väga lahe oli lugeda.

  4. MJ kirjutab:

    Oh kui ilusat malestused, tuletab meelde enda lapsepolve seiklusi, kyll aga kahjuks mitte vanaemadest-isadest. Neid lihtsalt polnud. Aga vorstisai koos limonaadiga, mmmmm….ja kuidas linnast sai jaatiseputkast osta jaatist kilekotis kilodekaupa…mis ondsus! Kadedaks teeb ainult see, etmu lastele koige lahemal asuvad vanaema-isad alles 800 miili kaugusel…nuuks.

  5. Krista kirjutab:

    köögikata – ma seda ei mäleta, aga ma mäletan kuidas ükskord ühed suured tüdrukud mulle patse tegid :)

  6. Siret kirjutab:

    Ooo, munakook! Minu mehe perekonnas tehti ka seda, nüüd teeme meie. Igal pühapäeval. Ja imemaitsev on :)
    Lastel juba retsept selge ja kokkavad rõõmuga.
    Kärdukal on esimese pildi peal väga mõnus ilme :)

  7. Liina kirjutab:

    Sa nii mõnusalt, elavalt kirjeldad oma lapsepõlve vanaemade juures, et tahaks praegu isegi redisesaia ja leiba hapukoorega :D See linade mäng oli meie peres ka keelatud, aga magus kiusatus :)

  8. Köögikata kirjutab:

    See esimene pilt on võrratu!
    Minagi mäletan Sinu maa-vanavanemaid ja üks kord, kui me Sinuga kahekesi Su isa auto tagaistmel sinna sõitsime, on ka üsna eredalt meeles.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.