Lill

Elisa ja Roland

Igakord kui ma mõne töö valmis saan, siis mõtlen, et ohh selle peaks postitama ja igakord kui ma siis kella vaatan, jääb see tegemata. Aga vahel tuleb ennast ikka kokku võtta ja jagada.

Elisa ja Roland on minu piltidele juba mitu korda jäänud. Esimene kord suuremas seltskonnas ja teine kord kui neil pojake sündis. Nüüd siis oli mul suur au olla nende pea ainuke saladuse teadja. Teine oli veel ja selleks oli õde. Isegi vanemaid ei pühendatud asjasse. Sellistel hetkedel tunnen ma ennast veel eriti õnnelikuna. Mitte keegi ei tea ja mina tean ja saan osa. Kusjuures mitte ainult osa, vaid mina saan veel otsustada kuidas päevast paar tundi veedetakse ning mälestuse päevast kujundada oma silma läbi. Paljude aastate pärast mäletavad nemad asju täpselt nii nagu mina neid nägin.

Ilm oli meie poolt ja võtsime siis ka sellest kõik, mis ta pakkus. Olgu need siis üksikud kollased puulehed, mis visalt veel püsisid või üks katkine okastraat aed minu koduteel, mille ääres pildistamisest ma terve suvi unistasin. Ning lõpuks registreerimine minu uues kodulinnas juba tuttava hääle järgi. Mõnusalt kodune ja nii salajane.

Palju, palju õnne ja armastust teile kallid Elisa ja Roland!

Rubriigid: pulmad. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

2 kommentaari postitusele Elisa ja Roland

  1. Nele kirjutab:

    tohutult ilusad pildid, ilusad inimesed ja ilus loodus ning kadedakstegev magamistuba!!

  2. pipi kirjutab:

    ma tean, et mul on ilusad sõbrad… aga kui Sa sellised pildid siia riputad, siis võtab see ilu lausa nõrgaks… isegi ilm tundub soe ja päikseline…kindlasti rohkem, kui see tegelikult oli :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>