Lill

fotograafi elu :)

Kas on sulle keegi öelnud, et see on sinu saal, see on sinu saal?
On sulle keegi öelnud, et see on sinu saal ja sina selle staar?

Kummitab see August Hunt juba mitu nädalat, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Mõtlesin, et räägiks hoopis fotograafidest :). Kas keegi teab kui palju on Eestis fotograafe. Palju arvate, aga kui üks fotograaf oma blogis tegi nimekirja nendest, kellel on fb lehekülg, kus sees sõna foto, siis oli nimekirjas 198 nime. See ei ole veel ju üldse kõik, kõik fotograafid ei ole ju endale teinud sellist lehte ja kõigil fotograafidel ei olegi äkki fb kontotki :).  Ma ise ei ole lapsena mööda põõsaaluseid zenidiga roomanud ning fotohuvi tekkis siis kui utsitasin Kallet pisikest digiseebikat ostma koos lubadusega, et ma tulen teen nende suvepäevadel siis ilusaid pilte. Seebikarbiga :) Mul on ka selline leht, aga palju neist on sellised suure lapsepõlveunistusega või siis ülisuure ambitsiooniga uhkete koolide diplomitega või siis mööda linna hängivaid sõprade pildistajad.

Pisike seebikas oli küll tänaseks juba 10 aastat tagasi, aga ikkagi olen ikkagi tundnud ennast kui seal saalis nurgas ootamas, kui staarina. Eks alguses ole ju ka nii, et sõbrad patustavad õlale, et näe kui nunnu pildi sa minu lapsest tegid ja äkki sa tuled pildistad mu autot ka. Päris fotograaf soovitab sind pulma ning põlvede värisedes teed ära ning peale õlale patsutust palub keegi endast aktipilte. Muidugi teen, ma teen kõike. Ma usun, et kõik on niimoodi alustanud. Proovin, teen ja avastan, otsin oma muusikat.

Juba varsti kolm aastat on järjest aktiivsemakas muutub seltskond fotoaparaadiga naisi, on aga karuselli nii kiirelt keerlema lükanud, et oht lendu tõusta. Tehtud töid, töötlemise nippe, kursuseid ning suuri unistusi jagatakse nii tihedalt, et vahele ei jõua järgegi pidada. Kui siis pole kolm ööd järjest lahetagant videokursusest osa võtnud, siis tunned, et nüüd on rong läinud. Hea on kõrvalt vaadata, kuidas paljud on seal, kust ma ise juba olen möödas ja nüüd on käes see julge hundi hetk, kus ma ütlen, mida mulle meeldib teha ja mis mul hästi välja tuleb :)

Üle kõige armastan ma lapsi. Igast lapsest saab naeratusega pildi, no ok, tutikast ei saa, aga natuke suuremast juba kindlasti. Ma ei tea, mul on endal vist mingi kiiks selle naeruga. Mäletatakse ju ilusaid ja helgeid hetki ning mina ju loon ühe selle mälestuse. Minu lemmikud on igas vanuses lapsed ja mida rohkem, seda uhkem :). Mul hea valikuline mälu ja ma kohe praegu ei suuda meenutada ühtegi minu pildil käinud last, kellega poleks koostöö sujunud.  Plaksutan kõigile lastele, kes mu kaamera ees käinud ning lehvitan kõigile, kes plaanivad tulla.

Armastan lapsevanemaid :). Praeguseid, tulevasi, kõiki. Emadel lähevad silmad särama kui lapsed neid kallistavad ning naeratus tuleb näole kui nad isade sülle lükata :). Väike möll ja tagaajamine ning kõik on juba unustanud, et kus nad on ja milleks nad on :).

Kui siis üks pere otsustab fotograafi valida ning näpp jääb minu peale pidama, siis mina ei ole kahjuks see kõige parem valik, kui ainukeseks eesmärgiks on saada üks korralik perepilt, kus kõik kenasti kaamerasse naeratavad. Eks ma muidugi püüan, aga pigem õnnelik ja naerust vingerdav kui käsu peale kaamerasse naeratav kahe aastane. Sessioon minu kaamera ees näeb välja nagu kaos, kus kõik võivad teha mida tahavad …ok peaaegu ja mina püüan vahele hüüda, kus ja kellel kõrv on valesti või keda parajasti tagurpidi peaks keerama :)

Beebid meeldivad mulle muidugi ka. Nemad ju ka lapsed. Kõik beebid meeldivad.

Kui mul juba möll käib ning ma selline hetkede tabaja olen, siis koju jõuan alati liiga suure hunnikuga. Valida raske, sest mina vaatan ühte ja pildil olija hoopis midagi muud. Kustutan ja valin küll, aga näpuga järge ei aja. Jällegi, kes fotograafi valivad, siis piltide arv ei tohiks olla küll määravaks. Ma luban palju, aga mul on valikus ka pildid kaasa olnud mänguasjadest või muidu huumoorinurka kuuluvaid :) Nagu üks fotograafist sõbranna ikka ütleb – suvalisi kaadreid. Mis teha, aga need on alati need minu lemmikud.Tulge minu juurde emotsioonide pärast :)

Tulevaste lapsevanemate üks õnnelik hetk elus on muidugi pulmad. Kuidas saaks pulmi mitte armastada. Kõik on selllel päeval lihtsalt nii ilus, et peaks kohe näpistama. Parem ongi, aga vahel ikka süda kripeldab, et selliseid päevi ei tohiks olla nii vähe ühe inimese elus. Selliseid võiks olla iga aasta üks. Mitte fotograafi, ega külaliste pärast, vaid ainult selle päeva pärast – ilu, õnne, tähtis olemise pärast. Mul oleks lihtsalt au see jälle mälestuseks vormida. Ma tean, et enamus mehi ei armasta fotograafi juures käia ning teatud vanusest alates ka naised ei taha enam, et keegi neile näitaks, et kunagi olid nad ilusamad (mina kaasa arvatud  :)))), aga lapsed tahavad. Ma näen nii palju kõrvalt, kuidas lapsed oma vanemaid sessioonil vaatavad, kui need mul seal kaamera ees kallistavad või kahekesi itsitavad :).

Näidiseks üks mu lemmikperesid. Me oleme kolm korda päriselt ja ükskord juhuslikult kohtunud ja koostöö sujub kui õlitatult :). Minu suurim fänn on Mummu, kes tahtis iga pildi peal olla ning andis endast alati parima ja natuke veel rohkem. Mummu on see koer :)

Palju mul lemmikperesid on. Palju…väga palju. Iga pere, kes juba teist korda minu juurde jõuab on raudselt lemmik :)

Millised tööd ma siis lahkelt neile ülejäänud mitmesajale fotograafile jätan. Näiteks aktipildistamise. Ma tean ja tunnen, et neid, kellel see palju paremini välja tuleb ja kellele ka rohkem meeldib, on palju rohkem.

Natukene raskema südamega jätan kõik naised, kes üksinda fotograafi juurde plaanivad minna. Palju on neid tuttavaid naisfotograafe,  kellel silmad löövad särama kui neid selline sessioon ees ootab. Glamuur või buduaar või muidu portreesessioon. Nagunii püüan alati ühe peresessiooni jooksul ka emasid üksi pildistada nii et ma saan oma osa nagunii :)

Endale võtaks veel ilusad kodud, aga kõik tooted jätan teistele :)

Aga ühe lemmiku paneks siia ikka veel :). Kerstiga käisime ülikoolis ühel kursusel. Kersti on ka fotograaf ning peab ütlema, et me pole oma kursuselt mitte ainukesed, kes kääris-kangad kõrvale heitnud ning vaikselt fotoka poole on piilunud. Igatahes närv on alati see, kui keegi, kes teab, mis teed, sul teisel pool kaamerat on. Samas ütleks, et see on alati väga-väga suur au. Päikese ja valgusega mahub minu suurim lemmik – loomulik valgus nüüd ka stuudio akendest sisse ja suured stuudiovälgud lükkan lihtsalt eest ära ;)

Ääri-veeri ütlen, et pulmi on suvi juba ääreni täis, peresid, kes suvel ennast mu kaamera ette plaanivad sättida ei mahu hetkel enam kahe käe sõrmedele ära. Tõotab tulla jälle ülitöine suvi….. jeeee…..

Mõtteid ja ideid tulevikuks tuleb ka pähe nigu seeni pärast vihma.

Rubriigid: Krista, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

11 kommentaari postitusele fotograafi elu :)

  1. killuke kirjutab:

    Kirjutad nii kenasti ühe fotograafi siseelu lahti :) Ja kuigi mainid suurt hulka fotograafe Eestis, siis oled kindlasti üks tippudest, vähemalt minu jaoks. Iga fotoseeria on isegi võõrale inimesele nii tore vaadata, sest neis on elu ja sära. Lihtsalt fantastiline! Oskad tüüpiliselt kinnised eestlased oma kestast imehästi välja meelitada!

  2. mäemamma kirjutab:

    Mina käin KöIKI Sinu pilte vaatamas ja ridasid lugemas! Ja sellest vöib järeldada, kui väga mulle meeldib see, millele Sa oma hinge ja südame oled andnud.
    See, mis sa fotograafide rohkusest Eestimaal pajatad, see on mul kah meeles mölkunud. Tundub töepoolest, et see arv naisi (ja mehi) kes fotograafiale andunud on, on Eestis ööratu. Okei, köik on suhteline, aga vöttes arvesse tillukest rahvaarvu, siis on neid pildistajaid töepoolest palju. Samas on ka nöudlus ju! Siin Shveitsis pole ma veel sellist fotograafi juurde minemise vaimustust täheldanud. Enamasti tehakse ikka ise mingid pildid oma “seebikaga” – ehk siis, minu arust oleks siin tööd kohe kuhjaga ;-)

    Aga see selleks, jöudu ja jaksu Sulle, Krista!
    PS – kuigi hetkel veel Eestisse tulekut ees pole, siis one day… no ja siis ma annan Sulle varakult teada.

  3. Piret kirjutab:

    Ohh, kui vahva postitus jälle. Ma olen juba väga kaua Su blogi lugenud ja imetlenud! Kui tuju kehv, tulen alati siia, sest Sa kirjutad elavalt. Kohe nii elavalt, et vahel on tunne nagu oleksin isegi asjaosaline.
    Küll tahaks kunagi Su kaamera ette sattuda :)

    Parimat!

  4. p kirjutab:

    August Hunti saab 14. aprillil lausa Märjamaal lives näha :)Ja pildid on sul muidugi alati fantastilised!

  5. Liis kirjutab:

    See viimane paarike on küll oma lapsed kuskilt pildistamise tarvis näpsanud, nii noortel ometigi nii suured lapsed pole!?! :D

  6. Triin kirjutab:

    Krista, mulle väga meeldib, mida Sa teed. Sinu pildid on täis puhast rõõmu ja emotsioone. Jätka sama rada :D!

  7. Nele kirjutab:

    kui elaksin Eestis, tuleksin kindlasti sinu juurde pildistama :)
    su pildid on elavad, justnimelt, mitte poseeritud!
    oleme kainud perega vaid korra siin usas perepilte tegemas ja no ei anna vorreldagi.

    sinu toid vaadates on room vaadata, kui palju ilusaid ja toredaid peresid Eestis on :)

    Need kaks pere on ylekoige – esimene loob oma mummuteemaga, teine oma iluga – no ikka vaata ja imesta, kui ilusaid inimesi on olemas ja veel terve pere ka :)

    oled onnelik inimene, et sul selline too on!!

  8. Krista kirjutab:

    Liina – kirjuta mulle :)
    Mürsik – oi ma ei muretsegi. Ma rohkem nagu enda jaoks panin kirja, et kõigi ootused ja lootused oleks selged :). Et ma ise ei murduks, kui keegi soovib aktisessiooni, vaid julgelt kedagi teist soovitaksin :)

  9. Külli kirjutab:

    teinekord kui te jälle meile tulete. siis saadame lapsed mängima ja lähme minu autosse august hunti kuulama. keerame kohe põhja. ma ikka ju nii fänn et jõuluvana tõi kohe päris uhiuue cd-plaadigi :D. autos kuulan siis kui (meie) aeg on käes.

  10. Mürsik kirjutab:

    No aga siis ei peagi ju nende pereemade pärast muretsema, kelle pärast sa pool oma kirjutisest muretsed kui kõik taskud ja riiulid on juba tööd täis, siis on ju kõik väga hästi.

  11. Liina kirjutab:

    Meie pere kaaaaa soovib Sinu kaamera eest end jälle leida :))

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.