Lill

jälle :)

Te ju teate nende koduperenaiste asja, et kui on internet ja väiksed lapsed, siis sarnaste huvidega inimesed jooksevad ikka lõpuks kokku. Ja kui nende inimeste lapsed siis kasvavad, siis  hoian vaikselt pöialt, et äkki kutsutakse pilti ka tegema. Ma võin vabalt tunnistada, et ma imetlen imelisi kodusid ja eks seekordne pildistamine oligi umbes nii, et esimene pool tundi ei olnud ühtegi inimeste pildi peal. Vedasin aga näpuga mööda riiuli ääri ja imestasin ja imetlesin. Tahaks ja oleks ja võiks jne. Ja siis kui lõpuks  inimesed ka kaamera ette lubati, no siis läks asi päris käest ära. Kui ma luban, et ühele perele ühest kaardist piisab, siis ikka kolmandat võtta on lausa patt…aga mis teha, kui inimene on oma aia täiuslikkuseni viinud ja omad ideed kus ja mida pildistada veel sinna otsa….ja lapsed.

Jutt väga ilus, aga mul endal tegelikult juba vaikselt kripeldab, sest neid fotograafe on siin meil ikka nii palju ja no sarnast kiidujuttu oma klientide kohta leiab kah juba vähemalt igast teisest. Ei teagi nüüd, mida teha. Miks mina ja mis mul on mida teistel pole.  Või võtta päris nii vabalt nagu sõbranna Diana, kes ei lase ennast kõigutada ei blogi ega fb maailmast ning tööd on rohkem kui teha jõuab.  Äkki peaks rohkem oma lapsi ja nende tegusid siin jagama ja kui vahel tuleb tunne, et näitaks midagi, siis jagan ikka koos moosi jutuga :) Mul siin ju osad pärlid ikka kripeldavad hinge peal ja just vaatasin, et pea pooli eelmise suve pulmi pole jaganud ning sellel suvel nagu polekski veel pulmas käinud :). Et kui ikka mina, siis leiab ka ilma selleta, et ma iga tehtud tööd kõigiga ei jaga ja ma ju tegelikult tahan, et minu juurde jõuaks just minu inimesed. Need kes jagavad sama vaimustust, olgu selleks siis, kas ilusad kodud, imearmsad lapsed või pildistamine.

Aga…nüüd siis pilte ikka ka…

ja see on nende suvekodu, kus pole veel mitte midagi tehtud…ahh nii kergelt ja kiirelt…

kui ikka diivanist tolmu välja ei löö, siis pole ju ikka see õige suvekodu tunne…

ja ükspäev me selle veini ka ära joome, mis seekord tegemata jäi….

Rubriigid: õues, pered. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

9 kommentaari postitusele jälle :)

  1. Pingback: lastetuba | Krista Kõiv

  2. Krista kirjutab:

    Aitähh teile kõigile!
    Mulle nii meeldivad need vaiksed lugejad, kes aegajal kapist välja tulevad. Kes siis pildile sooviga või niisama armsa kommentaariga siin. Viimasel laupäeval pulmas tuli kohe mitu külalist kapist välja. Siin kohal tervitused Tartu Ülikooli raamatukokku ;)

  3. Triin kirjutab:

    … ja mina ootan just neid kodust väljaspool pildistamisi: uued inimesed, uued näod… ja kadedusega muidugi vaatan, kuidas sa alati kõik nii ilusti pildile oled saanud. :)

  4. v2ixeke kirjutab:

    See on nüüd küll postitus, kus ka mina pean lõpuks kapist välja astuma. Krista olen üks pidev salapiilur, aastast 2009.
    Sina oled just see inimene, tänu kellele hakkas mulle meeldima mõte suurest peres.
    Just Sina oled see, tänu kellele tekkis mul huvi pildistamise vastu.
    Just Sina oled see, kelle postitused annavad minu enda päevadesse juurde indu ja kinnitust, et kõik on vaid minu enda mõtlemises kinni ja ma saan ise elada just selliste valikutega, sellist elu, nagu ma tahan…
    Igatahes tahtsin öelda, et põhjus miks peaks keegi just valima SINU, enda perele olulisi sündmusi üles pildistama on see, et Sa jagad ennast ja oma elu ja oma lapsi ja oma kodu jne!!! Just see on vähemalt minust teinud Sinu tulihingelise fänni. Paljud teised jah kiidavad oma fotosessioonil osalenuid, kui tore ja ilus ja äge kõik oli, aga enamasti sellega kõik piirdub. Kuid tunda, et Sa oleks nagu oma tuttav, kellega pole lihtsalt pikka aega näinud (mitte kunagi suisa näinud :D), see just ongi Sinu trump!

    Igatahes. Minu hommikud algavad enamasti kohvitass käes ning esimese asjana löön lahti just Sinu lehe, sest muidu on päeva otsa tunne, et midagi oleks nagu tegemata jäänud (nagu oleks jätnud hambad pesemata :D)

    Seega tee edasi mida Sa teed ja ole see kes Sa oled ja siis ongi kõik õige-hea-ilus-helge :)

    tänan tükikese tähelepanu eest ;)

  5. Liina kirjutab:

    Mina ei tea, kust Sa loed/näed neid endaga sarnaseid fotograafide horde? Minu meelest on Sinu pildid täiesti unikaalsed – soojad ja päris, samal ajal nii loomulikud, kuid ebainimlikult rõõmsad ja ilusad. Ja see, kuidas Sa leiad üles kõik need superarmsad kodud…

  6. Külli kirjutab:

    kui veiniks läheb siis andke teada….

  7. Kadi kirjutab:

    Ahhhhh……………! Mattis lausa hinge! Helge,valge,soe,rahulik,rõõmus. ILUS!!!!

  8. Kadi kirjutab:

    Loomulikult joome ;)

  9. Red Whortleberry kirjutab:

    See on vist küll läbi aegade parim sari siin blogis – Eestimaa suvi kogu oma spektris!!! Aitäh jagamast!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.