Lill

jänesed

Kunagi arvasin ma, et ma pole üldse mingi loomainimene. Ma küll lapsena tahtsin hamstrit, aga no kes ei tahaks :) Samas polnud mul nii väga kahju ka, et ma seda ei saanud. Mingis vanuses harjutasime pere mängimist koeraga. Ühte peret ja siis teist peret. Koer oli lahe, aga samas ka nõudlik. Pidevalt vaatas oma koera silmadega sulle otsa, et mis nii jätadki minu nüüd siia üksinda ja mis mõttes sa ei võtagi mind igal ajal ja igale poole kaasa. Näljased on nad ka….koguaeg ….ja söögiks kõlbab vist kõik. Kass tuli meie majja juhuslikult. Ma olen sellest kirjutanud ka. Ükskord külas ütlesin, et meil võiks kass olla ja a la 5 minuti pärast oli ukse kell ja külast koju sõitsimegi juba kassiga. Kass on ka lahe loom. Elab sinu kodus täiesti oma elu ja mida vähem sa tema elu segad, seda parem. Vist :) või oleneb kassist ka. Meie oma on küll selline, et teda üldse ei huvitagi, kas mulle meeldib see, kus ta magab või ei meeldi ja isegi kui ma ära ajan, siis läheb ta uuesti. Õnneks tal peale minu riiete, soovitavalt musta värvi, et kõik karvad ikka välja paistaks või minu töö tooli peal samal ajal kui mina seal istuda tahan, magamise, meeldib talle ka kapi otsas magada. Süüa küsib nõudliku häälega, mis pole veel pooltki seda, kui ta juhuslikult natuke kauemaks õue jätta, siis kobiseb kohe väga pikalt. Kui nüüd kaaluda, kumb on lahedam, kas koer või kass, siis ega ma ei oskagi öelda. Üks on tüütuseni õnnelik ja valmis sinuga iga kell lahingusse minema…samas kui ei viitsi, siis on just see hea, et üks näitab eeskuju, kui palju on üldse võimalik ööpäevas magada ja nurrub tänulikult kui teda vähegi sügada viitsid.

Ühel päeval tulid meie majja jänesed. Tulid kiirelt, elasid õues, rebane sõi ära, lapsed said väga otsese koolituse sellest, kes on tugevam ja kes nõgem ja oligi kõik. Paari kuuga oli kõik läbi. Minul mingit isiklikku suhet nendega ei tekkinudki. Suvi ju, mina olin tööl :), see oli eelmine aasta või isegi üleeelmine. Aga lastel jäi kripeldama ja sellel sügisel tulid meie perre uued jänesed. Pika ja keerulise valimise peale said valituks üldse mitte valge jänes ja siis teine ikkagi natuke valgem. Kit ja Kät. Ma ei tea siiamaani kumb on kumb ja ma ei saa aru ka, kuidas ma ei tea, sest mina kutsun neid pupsikuteks või pubudeks või mõnel kehvemal päeval pabuldajateks. Aga isiklik suhe on mul nüüd küll, eriti selle valgega. Tema on minu sõber ja väike fänn. Kui ma algul arvasin, et nad peavad puuris elama, sest esiteks nad pabuldavad ja teiseks söövad juhtmeid, siis tänasel päeval käivad nad ainult öösel puuris magamas. Pabuldavad küll, aga iga päevaga järjest vähem valesse kohta. Puur ongi nende peldik ja nüüd on neil kassiga kolme peale kaks peldikut ja mõlemad on kõigil aktiivses kastutuses. Üks ühel ja teine teisel korrusel….aga nüüd fänn…

Ühel päeval kui ma suures toas diivanile heitsin, siis tuli tema suure jooksuga ja hüppas mulle kaela ja kukkus kohe musitama. ja kui maha tõstsid, siis tuli kohe uuesti….muidugi mitte lõpmatuseni, aga nüüd ta käib niimoodi iga kord. Alati ei peagi musitama, vabalt võib ka järgi käia kui ma majas olen. Jama on selles, et kuna ta on ikkagi väike, siis võib talle vabalt peale astuda. Vähemalt mulle tundub, et tal on ka alati hea meel kui ma koju jõuan ja nii ongi. Ma poleks iial arvanud, et üks jänes võiks olla minu loom, aga tuleb välja, et on. Samas teine jänes on rohkem nagu kass. Käib vaikselt omapead ja on pidevalt kadunud. Septembrist alates on ühel juhtmel ka hambajäljed peal olnud, aga arvestades meie majas laiali vedelevate juhtmete rohkust, siis on see väga-väga väike kahju.

Kuna tegemist on ikkagi veel beebidega, siis vaatame, mis edasi saab. Kassiga on neil naljakad suhted. Kass tahaks mängida, aga jänesed teevad talle kambakat ja siis peab kass eest ära jooksma. Kui koer toas käib, siis on jänesed kinni, sest no saate isegi aru, elevant tuli just tuppa ju :), aga kõik lapsed, kes pildistama tulevad, saavad jänesele pai teha….kui nad tahavad :)

Rubriigid: kass, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

3 kommentaari postitusele jänesed

  1. Krista kirjutab:

    On küll murdja kass ja alles paar päeva tagasi leidsime köögi põrandalt ainult linnu tiivad. Kuigi me siiamaani ei saa aru, kuidas see lind üldse tuppa sai ja järgmine pääses õnneks elusalt. Mutte ja hiiri püüab ka. Paar korda on ta üritanud jänestega ka mängida, aga siis pigem on pidanud ise eest ära jooksma :). Koer aga on õues ja nii kui tuppa saab, siis ajab neid taga. Me eriti ei taha teada saada, mis tema nendega teeks….

  2. Helen kirjutab:

    Tere,

    Mul on küsimus kassi ja jäneste suhte kohta – kas teie kass on murdja? Kas ta murrab hiiri, linde ja mutte? Kui murrab, ega ta jänestele liiga tee?

  3. Ragne kirjutab:

    Oi, jänesed on nii minu loomad. Ma ise arvasin veel mõni aeg tagasi, et ei ole üldse lemmiklooma inimene… Kui aga selle aasta maikuus pisike ühe kuune lontkõrvadega jänku meile perre saabus, muutsin meelt. Meil samamoodi otsib inimese lähedust, aga juhtmed on kahjuks näritud, mõned ka üsna kurvalt läbi söödud:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.