Lill

juurdekasv

Ei ma ei ole rase…ausõna :), aga meie pere suurenes. 2 pisikest küülikut kolisid sisse. Liisu nõudmisel. Miks mul ei ole ja mina tahan ka ja miks ma ei võiks saada. Ma tahan ükskõik, mis looma, nii kaua kui ta jänes on. Noh ja kuna Liisu on meie peres vaat, et kõige suurem korraarmastaja, siis las tal siis olla. Suure lubadusega läksime siis loomapoodi ja tuli välja, et ei olnudki. Öeldi, et augustis tuleb. Ühele viie aastasele tähendab see umbes seda, et ükskord kauges tulevikus, mida ta ettegi ei oska kujutada…ühesõnaga peaaegu, et mitte kunagi ei saa tema omale küülikut.

Kodus võtsin sõber googli abiks ja ennäe, küülikuid jagatakse nii lähemal kui ka kaugemal ja valik on kirju. Ikka nii kirju, et küülikuid igas suuruses, värvitoonis ning karva pikkuses. Valisin siis meie koju sobilikud välja ning Kalle läks telefoninumber näpus küülikutele järele.  No ei jõudnud tüdrukud ära oodata, millal nad koju jõuavad ja esimene õhtu ei pandud neid käest ära ka. Suure üllatusena meie pere kuninganna Kärt isegi leppis sellega, et üks on a la Ketlini oma ja teine Liisu oma.

Järgmisel päeval panime nimed ka – Maasikas ehk mammu ja Musikas ehk mustu. Nimedega on meil natuke kehvasti, sest kuidagi ei taha need meil külge jääda. Kass on ju Kass ja küülikud on nüüd Jänesed – Sinu ja Minu Jänes.

Ja milline on siis tegelik reaalsus. Need küülikud muud ei tee kui s….. eriti see Ketlini oma. Täitsa naljakas, ta laseb neid pabulaid lausa käigu pealt omale raja järele. Armsad, pehmed ja vägagi uudishimulikud on nad ka ning Liisu ikka käib oma beebi kõhupeal ringi. Ketlin rohkem selline tulepea, et tal nagunii nimekiri tegevustest, mis teha vaja ning teine asjadest, mida endale tahta. Süüa ja juua peavad ise panema ja eks ükspäev saavad ka koristamise kohustuse enda peal.

Kuna meil enne pole küülikuid olnud, siis kõik kasvatus-hoolitsus mõtted on vägagi teretulnud. Eile otsisin just vastava sisulist kirjandust paberi peal, aga ei leidnud. Peab ikka googeldama :)

Et postitus liig idülliline poleks, siis Ketlin käis pahandamas, et miks temast Jänesega pilti pole.

Kes nüüd hetkel sööb, siis ärgu edasi lugegu..

Meie Kass , vana pätt, püüdis hommikul ühe linnu kinni. Tõi selle tuppa ja sõi poolenisti köögi vaiba peal ära ning oksendas siis selle poole koridori põrandale. Mõlemale hunnikule on hetkel ajalehed peale pandud, sest ükski naine meie peres ei ole nõus koristama ja Kallet pole kodus….

Hiljem …. äärmiselt ebapedagoogilise võttega sai s… lahenduse (või siis ka mitte). Arutlesime enne läbi teemad, et mis on need, mida peab koristama ja tegema ja mis on see, mis on nagu ekstra. Kuna meil nagunii käib ju raha eest koristaja, siis on narr endale rusikaga rindu lüüa ja ka näpuga näidata, et vot peab. Enda järelt ja oma asju peab ja nii siis väikese raha eest koristas Liisu ekstra ära :) ja nüüd koristavad ilma rahata oma hommikul tehtud kunsti sodi

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

2 kommentaari postitusele juurdekasv

  1. Maarja kirjutab:

    Ojaa, meie preili oli kuskil kümnene kui hädasti oli vaja jänest. Lõpuks andsin järele, sõlmisime kirjaliku lepingu jänese hooldamise osas ( tuginedes kogemusele hamstri ja kuldkalakesega). Jänes oli igavesti nunnu kuni ta oli pisike… Veidi kasvades läks päris ülbeks kätte ära… Pabulaid korjasin veel aasta pärast tema lahkumist diivani vahelt ja juhtmeid meeldis talle närida ja mind vahetevahel naksamas käia. Ma ei teagi kas jäneseid ùldse saab dresseerida või kas keegi teab mõnda kasvatatud jänkut ka… Väljaarvatud need kes tsirkuses on. Meie oma igaljuhul leidis omale kodu teiste küülikute juures.
    Aga teie jänkud paistavad küll nii süütult valged, et mingit pättust neist küll ei usu! Jõudu!

  2. kroonijuveel kirjutab:

    Meie kaks kassi muutuvad kohe minu omadeks, kui vaja nende järel koristada. “Sinu kass oksendas trepi peale”, “tule ja korista oma kassi järelt see surnud hiir murult”, “vaata, sinu kass on ülejäänud hiire siia oksendanud, korja ära, ma ei saa muidu muru niita”. “oi, tule vaata, mis su kallid kassid siia on teinud! Ma pean nüüd tööle minema!”. Viimasel juhul oli tuvastamata kassloom s*****d täpselt esikupõrandale kingade vahele ja sisse, minu rahavatantsukinga sisse, kui täpne olla. Ma isegi ei lasku diskussioonidesse, vaid võtan kummikindad, majapidamispaberi ja kilekoti. Ja koristan “oma kasside” tagant ära. suur tütar vaatas siiralt otsa ja imestas, kui ma pahandasin, et miks ta ise ei koristanud krõbinarida trepi pealt, vaid hoopis mulle kuulutas; et mõtle, sa said ju seda tund varem teada, kui ise oleksid lõpuks avastanud. Õnneks ei ole neid vahejuhtumeid palju. aga kui on, siis värvikad ja meeldejäävad.
    Küülikud sobivad jahh väga teie majapidamisega :). hea, et kirjutasid ka ilupiltide tagamaast – parafraseerides mu vanaisa sõnu, ükskõik kui nummi lemmikloom su ees, s*** on ikka sees. (originaal: ükskõik kui peen on daam su ees, s*** on ikka sees).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.