Lill

Ketlin 7

Ketlin on tegelikult 7 juba nädal aega, aga parem hiljem kui üldse mitte. Ketlin on lahe. Täpselt esimese lapse moodi. Nüüd kus mul on ka teine ja kolmas ning olen oma töises elus näinud teisigi esimesi lapsi, siis tundub, et paljudel neist on ühised jooned. Enamus neist tänu vanematele. Kõige pealt kummardus endale. Ketlin on titest peast arendatud ja arendusele kenasti allunud, et vanemaid rõõmustav suur teadmiste janu on temas olemas. Oma teadmistejanu rahuldab ta loomulikult küsimuste küsimisega. Lõppematu vooluna ja kui ei küsi, siis lobseb niisama. Isenesest on see väga armas, sest oleks nagu sõbranna, kes meelsasti oma aega minuga veedab. Mis mulle eriti temaga lobisedes meeldib on, et ta naerab iga nalja peale. Isegi kõigi nende, kus nalja ei olnudki. Kui ta ei räägi ega naera, siis ta kirjutab raamatut. Tavaliselt on need pildiraamatud ja arendavad. Näiteks linnuraamat, kust pooltest lindudest polnud mina kuulnudki, aga need linnud on olemas! Üks viimaseid oli mõistatuste raamat ja lasteaias on ta alustanud ka muinasjutu raamatut, kus ühel lehel on pilt ja teisel jutt. Aga äkki see on üllatus, sest ta teeb seda lasteaias :)

Kui raamatuid ei kirjuta, siis lõikab näiteks lumhelbeid välja. Üks õhtu otsisin internetist kuidas ilusaid teha ja näitasin talle ka. Esimesed tegi koos minuga ja edasi lasi kääridel käia ning kahe õhtuga kogunes neid kena ports. Kui teha, siis ikka rohkem.

Kui lumehelbeid ei lõika ja vaikus on majas, siis on Ketlin teleka ette hiilinud või arvutis. Äkki peaks juba kontrollima hakkama, mis ta seal arvutis teeb. Õnneks talle meeldib lobiseda ja küsimustele vastab hea meelega ja veel ei tundu, et salaplaane peaks.

Ketlinile väga meeldivad teised lapsed ja tema sõprade nimekiri on nii pikk, et tal endalgi ei tule kõik nimed meelde alati. Sõbrad on nad aga ikka!

Väga meeldib olla vanem õde, sest tema ju teab kuidas asjad olema peavad.

Mis aga põhiline – ma vaatan teda nagu peeglisse. Kõik mis ta teeb ja kuidas ta mõtleb, see on täpselt nii nagu mina. Ikka veab, et mulle esimene laps just minu moodi anti, äkki ma siis oskangi õigesti kõike teha ning oma valesti astutud sammud tema kasuks pöörata.

7 aastane on väga lahe tegelene – teab ja teeb, kuid samas poeb ka kaissu ning õhtul ilma musi-kallita magama ei taha jääda. Teab juba mida oodata ning peab plaane. Lubas ehitada oma maja meie lähedale, et siis tema lapsed saaks vanaema juures käia :). Suureks saades hakkab kas loomafotograafiks või lauljaks või mõlemaks :)

Palju armastust meie esimesele!

Rubriigid: Ketlin. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

7 kommentaari postitusele Ketlin 7

  1. Ingrid kirjutab:

    Ja et seda õnne veel pikaks ajaks jätkuks, siis meiegi poolt …
    PALJU ÕNNE KALLIS KETLIN!!!
    OLE IKKA TUBLI JA TRAGI EMME-ISSI SILMATERA NOOREMATE ÕDEDE EESKUJU ;-)

  2. Plika Kutsu kirjutab:

    Palju palju 6nne Ketlinile !!!

  3. Evelyn kirjutab:

    Palju õnne tublile Ketlinile!

  4. Raguell kirjutab:

    Nii nii ARMAS!Soovin ka teile ja sulle emana palju palju ÕNNE,sest tean seda esimese lapse tunnet:)Kas ma just saaksin öelda sama et vaatan peeglisse,kuna mul on ka tegemist pojaga kuid siiski.Ikka ütlen et see on nii armas kuidas sa jõuad ja oled nii armas,tubli ja särtsakas ja sinu ideed on nii mõnusad! Ilusat jõuluaega teile,sest lugesin teie jõulukalendrite lugu ja väga vahva mõte!
    Soojad tervitused!

  5. Kadi kirjutab:

    Palju õnne emmele, et oled kasvatanud sellise tütre…oma maja vanemate lähedale, et lastel oleks hea vanaema juures käia…oijah, nice.

  6. Mari-Liis kirjutab:

    Tagantjärele palju õnne suurele õele Ketlinile!

  7. Katariina kirjutab:

    Palju õnne tagantjärgi teie kodu säravaimale tähele! Ta on teil armas ja terane ja väike ja võluv ja samas ülinaiselik. Tõeline naine!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.