Lill

Ketlin ja täpid

See ei tulnud kuidagi äkki, ega ka mitte ka ootamatu üllatusena, aga ikkagi :)

Juba mitu kuud tagasi rääkis Ketlini uus klassijuhataja koosolekul, et koolis tuleb moeshow ja klass, et ks tahab kõike ja teeb kõike, võtab ju loomulikult sellest osad. Natuke hiljem teatas Ketlin rõõmsalt, et tema on oma klassi lavastuse tiimis. Natuke veel hiljem, mitte nii rõõmsalt, et see tiim ei taha kuidagi koos töötada ja koguaeg on kaos ja keegi ei kuula.

Ja siis kui oli jäänud veel nii umbes nädalake hakkas Ketlin kuidagi ääri-veeri rääkima, et peaks nagu vist sellele ka mõtlema, mis ta sinna selga siis panna võiks. Kunagi ammu olin ma talle ühe täpilise riide seeliku jaoks ostnud ja väga sobivalt oli TÄPP nende teemaks… ok tegelikult vastupidi ;). Mõtles, mis ta mõtles, aga tegudeni ikkagi kuidagi ei jõudnud. Mis siis ikka. Eluaeg on emad laste eest pool tööd ära teinud, ma siis võin ka. Muidu ju polekski nagu filmis, kus ema õmbleb öösel kostüümi. Kusjuures ühes filmis õmbles isa öösel tütrele flamenkoseelikut :)

Päriselt on nii, et õmblusmasinad on juba ammusest ajast vanaema juures, aga kuna lapsed vähemalt teoorias käivad Raplas õmblusringis, siis seal on masinad olemas. Nüüd tuli leida see võimalus, et sinna ringi ajal õmblema saaks minna. Ja sobivalt sobis nii mulle kui ka Ketlinile 2 päeva enne. Üks päeva oleks ka saanud minna, aga see võimalus ei sobinud meile kummalegi. Riidest ja masinast on üksi vähe, idee oleks ka abiks. Idee pidi mahtuma veel nii umbes täpselt 2,5 tunnise teostusaja sisse ehk siis midagi keerulist ikka teha ei saa ja ega siis mina ju tegelikult õmblema ei plaaninud hakata :)

Eelmisel õhtul siis mõõtsime ja lõikasime kõik vajaliku välja ja järgmisel päeval kui Ketlin krookis, käisin mina veel liimiriiet ja niiti ja kummi ostmas :) ja mis see siis ära ei ole…saimegi kahe peale valmis :)

Moeshow oli uhke. Me ikka läksime kohe terve perega. Natuke tegin nägusid, sest Ketlin oli lubanud, et ma pildistan neid, aga ma juba aastaid tagasi lubasin endale, et ma oma laste pidudel ikka olen päriselt kohal, sest ma tean küll ennast…kohe on siis vaja ka kõiki teisi pildistada ja nii istungi peol fotokas ninal ja ei näegi tegelikult midagi…. natuke põdesin ka, et äkki ikka ju peaks siis pildistama kui laps on lubanud….aga fotoka jätsin ikkagi teiste pereliikmete pealekäimisel koju :)

Nüüd siis nägin. Rahvast oli päris palju ja ikka igas vanuses. Ketlini klass oli kohe esimene. Kuigi nad olid kõige väiksemad, siis oli neil seal ka päriselt tüdrukute ise tehtud riided ja ka neid, kus vanemad olid toetanud, kusjuures seis oli väga võrdne ja kui ei teaks, siis ma küll poleks julgenud pakkuda ;) Kaks poissi nägid välja nagu Ketlini koopiad  :). Kui esimesed on omad, siis on hea rahulik vaadata kõiki teisi. Ketlini vanuserühma kuulusid veel nende paralleel ja  viiendad ning kuuendad klassid ja kõik nad suutsid positiivselt üllatada. Kuni gümnaasiumini välja oligi rohkem rõhku pandud showle ja ikka tuli üks kilekottidest klass ka ja palju oli selliseid – vaatame, mis meil siin kapis on sellist, mis sobiks. Vaeva oli igatahes nähtud ja kõige vanemate etteastes olid ikka kohe päriselt wow… no ikka kohe päriselt. Ideed ja teostused…

Peale väikest pausi, siis kuulutati samasuguse kiire ehmatusega välja võitjad ja jeeeee…Ketlini klass noorimas kategoorias. Ütleme nii, et meie pere jaoks tuli see küll üllatusena, sest kuidagi nad oli ikkagi ju sellise väikesed ja püüdsid küll ja need vanemad tundusid kuidagi kordades enesekindlamad…aga ju siis ikkagi meil oli rohkem moodi ja teistel rohkem showd :)

Pärast laulis Daniel Levi nii, et Kärt ja teised umbes temavanused olid kõhud vastu lava serva. Nad on vist sellega juba harjunud :) Daniel Levi väikeste tüdrukutega, sest Kärt nägi sellist asja vist esimest korda :). Kuna ta siin tahab ikka nii väga kahe kooli vahel valida, siis nüüd Ketlini-Liisu kool sai jälle ühe plussi juurde…

endal oli jälle üle päris-päris pika aja kuidagi mõnusalt tuttav tunne kääridega kangast lõigata ja no ma ikka mõned õmblused tegin ka :)

Rubriigid: Ketlin, Krista, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

Üks kommentaar postitusele Ketlin ja täpid

  1. Katariina kirjutab:

    Ma olen alati tahtnud teada milleks kasutatakse liimiriiet. Nii hea ema ja osav!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.