Lill

Ketlin läks külla…

_MG_0878

Ükspäev kui Ketlin mööda maja mingit asja taga otsis, siis mööda minnes mainisin, et äkki see on autos. Nimelt on neil mõlemal komme, alati midagi kaasa võtta kui uksest välja minnakse ja siis see asi autosse unustada. Rõhk on sõnal alati.

Natuke läks aega mööda ja Ketlin ilmus jälle silmapiirile ja teatas, et ei ole autos. Minu küsimuse peale, et kust sa teada, vastas ta, et käis vaatamas. Käis vaatamas…mis mõttes käis vaatamas. Meil käib värav umbes minu silmade kõrguselt kinni ja kuidas saab üks vaevu üle meetrine sellise värava üldse lahti. Vaatas mind kui lolli ja ütles, et noh võtsin tooli ja tegin lahti…appi, mis rumal küsimus :)

Me Kallega arvasime, et ta tegi nalja ja sinna see asi jäigi.

_MG_0877

Ükspäev kui töölt tulin, nägin siis ise kuidas Ketlin oli tooliga värava lahti teinud ja naabritele külla läinud….

Õnneks on nii, et autosid ta kardab ja seletas ise ka juurde, et ta enne piilub meie auto tagant, et ega seal ühtegi autot ei tule ja siis läks ruttu naabri värava juurde. No ja silma alt ära minna ei julge tema kohe kindlasti. No ta ei taha üksi teisele korrusele minnagi, mis siis veel kuskile kaugemale minekust  rääkida.

Eks meil tuleb nüüd natuke pikem jutuajamine ka maha pidada, et nii ikka ei saa ja ei tohi jne…aga ikkagi ma ei saa kuidagi salata, et natuke loogilist mõtlemist Ketlinil juba on ;)

Liisu kardab autosid veel rohkem….nimelt ei julgenud ta isegi Kalle garaazi koridoris kõndida, et äkki mõni auto tuleb…ja kodus on tema tool nö maja pool, et ta ümber auto ehk siis võimalikust õhust mööduma ei peaks.

Samas ma tean, et kindel ei saa siin milleski olla ja ikka peab koguaeg vaatama, et kuhu ja kuidas nad nüüd läksid….

_MG_0880Ketlin naabriaias ;)

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.