Lill

Ketlini sõbrajutud

……….. algus mida ma ei oska kirja panna….
Ühesõnaga Ketlini elu väikesed naljad…. hakkavad “ilmuma” Ketlini sõbrajuttudena…

Ketlinil käis sõbranna Maibrit külas. Pandi siis väike Maibrit, kes veel ei istu ega kõnni Ketlini kõrvale lamama… Ketlin siis viisakusest istus natuke tema kõrval… vaatas teda… ja kui ise püsti tõusis, tahtis sõbranna ka püsti aidata!

Maibrit roomas tooli alla. Meil selline neilja jalaga (üllatus, üllatus) vana tool, millel on veel mingid pulgad abiks. Maibrit mahtus sinna küll ilusti alla… aga Ketlin tahtis ka talle sinna seltsi minna. Kuid neil läks seal kitsaks ja lükkasime igaks juhuks tooli laua alla (siis oli tooli all veel vähem ruumi, sest laua jalg oli ka tooli alla) Ketlin otsustas, et nüüd on parem ise enne minna… ja siis kutsus Maibriti ka….. kes muidugi ei jätnud juhust kasutamata…. nii nad seal puntras püüdsid olla…
tädi Helena ütles, et kõik lapsed tahavad ju onni teha !

Ketlin käis vanaema juures ja Rasmus ja Markus tulid temaga mängima. Rasmus jonnis ja ei tahtnud mängida.. ja ütles Ketlinile….ära käi mul järgi… mine ära… mine ära…
Markus, kes vaatas diivani pealt pealt, ütles…. Rasmus, kui sa Ketlini sõber ei ole, siis ei ole mina sinu sõber ka!

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

Üks kommentaar postitusele Ketlini sõbrajutud

  1. Marje kirjutab:

    Eriti ootan ma seda rubriiki siis, kui Ketlin juba ise hakkab rääkima;)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.