Lill

kevad meie aias…

See tuleb nüüd postitus, kuidas meil asjad enne on :) Nii nagu enne ennet oli, seda mu süda isegi ei lubanud postitada, sest see ikka ei olnud mitte midagi :) Kui kogemuse on 300 ruuduse krundiga, kus muruniitmiseks kulub 10 minutit, siis nüüd on ikka piirid nii kaugel, et ma ei julgeks oma pisikesest kästiniidukit väljagi tooma hakata. Enne ei saa murutraktorit kui on olemas koht, kus traktorit hoida. Enne ei ole kohta kui on järg jõudnud nimekirjaga sinna maani ja üldse… kui ma siin ükspäev külalistele näitasin, kus meil midagi tulema peaks, siis oli täiesti õigustatud küsimus, et kuidas selle viking lottoga on :)

Aga ikkagi…natuke ikka midagi ju tahaks, et oleks ja ainult unistustamisega ja kuhugi ei jõua ka. Esimene pisike samm oli ikkagi panna ajutise trepi ääre peale kaks lillepotti ja no sealt ei saanud enam tagasi minna ja saigi süda kõvaks tehtud ja traktor tellitud. Ja traktorit oli ikka vaja suurt. Sellist, mis ikka tee ühest kohast teise tõstaks ;). Ja mitte selline, mis meile jääks, vaid see oli minu sünnipäevakingitus. Üheks päevaks tuleb suur traktor koos traktoristiga ;). Ütleme nii, et palju parem kingitus, kui sõbranna Külli oma, kes sai labida :)

Esimene traktori ülesanne oli võtta ehituse ajal tehtud tee. Kui maja valmis sai, siis kehitasid kõik õlgu, et ei meie ei tea kuhu see tee viima peaks. Tee oli alumise pildi müüriääres ja lõppes enne maja ära. Selles küljes on majal  katlamaja uks ja sinna küll autolaiust teed viima ei pea. Tee viib nüüd välisukseni.

Järgmiseks väikseks sammuks on sinna trepikökatsi asemele teha “natukene” suurem. Ikka selline, kus terve pere koos hommikukohvi juua saaks :)

Need kivid võttis traktor Kalle juhendamise järgi tulle teeäärest peale. Siia peaks nüüd tulema eesaia ilupeenar. Ma juba täitsa kujutan ette milline see tuleb ja kohe kui keegi mulda tellima hakkab, saab istutustöid tegema hakata. Ainult see üks kolmnurkne peenar tulebki. Ülejäänud muru…uuhhh…murutraktori juttu lugesite jah ;). Me lihtsalt ei saa endale hetkel lubada suuremat murupinda kui see, mida mootorita pisike niiduk kontrolli all suudab hoida. Mujal las vohab võilill ja naat.

Kui traktor nende töödega valmis sai, tehti aiamaa ka tasaseks. No tegelikult see ei ole nii hiiglaslik nagu ma oma uhke fotokaga teha suudan, aga ma usun, et perele piisav. Pikk rida vaarikaid ühel pool ja kasvuhoone taga piiriks ning ette tulevad kastides peenrad. Plaan ei ole põllumajandusega tegelema hakata ja nii kaua kui meil keldrit pole, siis ma kartulikasvatust küll veel tegema ei hakka. Nii natuke omaks tarbeks ja tarve on meil piisav, et kõik kohe ära süüa :)

Iseasi muidugi kas sellel aastal üldse siin midagi teha jõuab, sest plaan A on ikkagi eesaed ja noh mul akna peal tomatitaimi küll ei kasva…

Kui see võrkkiik oli meil juba eelmine aasta seal, siis ükspäev vaatasin seda järgmist kuuse vahet, et huvitav, miks ei võiks kiiged seal olla. Pidi natuke puude taga metsa nägema, sest nende kahe puu vahel oli suur laua hunnik. See kadus ükskord sellel ajal kui Kalle kodus lapsi valvas ja mina tööl olin, ära ;) Ja kaks kiike said kah valmis…

See roheline ämber Liisu kõrval on klaasikildude jaoks ja neid meil ikka jagub…

Traktor tegi veel ühe väikese tee meie krundile… vasakule peaks tulema saunamaja kuni selle pisikese junnini, mis seal pildil paistab…ja sellest taga pool tuleb iluspark suurte puudega ja võib-olla kunagi ka tiik, kui lapsed mõistlikus vanuses on ja tõesti raha mujale enam panna pole…

Ja aus oleks muidugi ära märkida, et minu isiklik tööpanus võrreldes Kallega on 0,0…. midagi. Ma ainult käin ja näitan näpuga kuhu ja kuidas ma midagi tahaks. Mul lihtsalt tundub ise siin labidaga vehkimine hetkel nagu tuuleveskitega võitlus…

Peale selle pean kroonika jaoks üles märkima, et aeda sai istutatud ka 200 kuuske ja 150 mändi ja ma aitasin ka natuke. Neid pildistada oleks nats keeruline, sest meil isegi oli raskusi nende üles leidmisega ;)…nõnna pisikesed teised.

Aga oma aia rabarberitest tegin esimest korda kooki ka. Väga hea sai ja see on minu lemmik. Võib-olla kuskil on ka olemas retsept, aga ma teen seda küll oma peast. Muretaigna põhi – ahju. Peale nii palju rabarbereid, et põhi ei paistaks ja jälle ahju. See järel vahustasin seekord vist 4 muna eraldi ära. Kollasele panin 4spl suhkrut ja loomingulise koguse hapukoort – ja jälle ahju. Mulle endale maitseb selline variant rohkem kui tavalise biskviidiga, sest siin on peal selline mahe pehme ja natuke kreemjas kate….

Ja nüüd päris lõpetuseks… Kalle näitas järjekordset võimalust meie majale läheneda ja seekordse tee peale jäid ikka väga uhked naabrid. No nii uhked, et ma järgmine päev võtsin kohe fotoka kaasa ja pildistasin üles… meie naabrid :) Linna mastaabis maju lugedes, siis oleks nemad meil kõrval tänavas ;)

Rubriigid: minu aed. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

14 kommentaari postitusele kevad meie aias…

  1. Pille @ Nami-Nami kirjutab:

    Krista, kui Sa kasvuhoone jaoks inspiratsiooni vajad, siis tule külla. Meil on selline imeline laisa inimese kasvuhoone – aknaluugid avanevad ise, taimi kastetakse automaatselt, varbad mustaks ei saa – mina pean ainult juulist septembrini ohtralt tomateid korjama sealt :)

  2. Krista kirjutab:

    Külli – eks see külalistemaja on siin mõnelegi küsimuseks, aga no meil on tuba olemas ;)
    Maris – tooli pole veel ;)

    Agne kirjutas siia kommentaari ja kui ma siis avastasin, mida ta ise oma aias vahepeal teinud on, siis mul ei ole ikka siin mitte midagi tehtud ;) … aga noh, eks teiste teod ju innustavad…

    Sigrid – kasvuhoone tuleb meil ka. Selline uhke, iseseisva kastmissüsteemiga. Ükspäev :) Mul lapstööjõud ju alles kasvab ;)

    Leen – no kuule. Keegi polegi naelu puuse löönud. See laud on trossiga ümber puu pandud ja selleks, et tross puusse ei sooniks on veel väikesed laua jupid trossi ja puu vahele pandud. Nii, et nüüd võid täitsa rahuliku südamega meie puud vaadata.

  3. leen kirjutab:

    Väga kaunis kõik, aga kiikesid puu külge nüüd naelutama küll ei peaks. Tuleks muud moodused leida kiikede riputamiseks, mul igal juhul valus vaadata ja oma aia puudega nii ei teeks.

  4. Liina kirjutab:

    Mulle nii meeldivad inimesed, kes oskavad unistada, sest kui sihte pole seatud, siis pole ka kuskile püüelda. Ma olen jumalast kindel, et vaid mõne aasta pärast on teil juba see saunamaja ja imeilus aed ja veel palju muud imelist, mis plaani on võetud :)

  5. Sigrid Fotopesast kirjutab:

    Krista sa oled ikka vist veel väga noor, et sa unistustesse kasvuhoonet ei lisanud:P

    Samas rabarber ikkagi juba reedab natuke, et küllap see aedvilja peenar ka kuskile tulemas on või juba isegi olemas on.

    Mina sain eilse õnndoosi kätte kasvuhoonest oma esimesi päris enda kasvatatud rediseid noppides ja siis terve perega mugistasime kahe suupoolega- ja kuidagi palju paremad olid kui poe omad :P

    ja koogi peaks ka ära proovima just eile võtsin aiast kaasa suure kotitäie rabarbereid :)

  6. Liia kirjutab:

    Vahvad plaanid. Nagu mäletad, on tiik ka meil plaanis. Ja muuseas, võilillede seees saaks vist väga ägeidadi pilte, seega ma neid maha ei niidaks. Isegi oli plaan sind sel aastal võilillede aegu kutsuda pildistama, aga naabrid kurinahad hakkasid ehitama ja tallasid võililled ära.
    Ja naadist. Kui sa asja positiivses võtmes võtad, siis on sul lihtsalt üks suur salatipõld, mida pole vaja murutraktoriga niita. Lihtsalt käid iga päev otast napsamas ja hakid salatiks :) Ei vaja rohimist, kastmist ega muud hooldust.

  7. Sigrid kirjutab:

    Minu lemmikud on ka need kodupostitused….mõnusad soojad pildid. Eriti mõnusa fiilingu tekitavad koogipildid ja eks ma katsetan ka millalgi sinu retsepti ära ;)

  8. Agne kirjutab:

    imekaunid vaated!
    koogi proovin ka kohe kindlasti ära. arvestades kui jõudsalt mu vanavanemate kunagisest talust toodud rabarber isegi meie kiviklibusel maal kasvab, siis saan sel kevadel kohe hulgim rabarberikoogi retsepte ära proovida.
    ja sinu plaanid on uhked, aega nende realiseerimiseks on ka hulgim aastaid. kui te just laste koolimineku ajaks Kalamajja ei plaani siiski kolida :)

  9. Annika kirjutab:

    Võrratud pildid :) Kodupostitused blogis on minu vaieldamatud lemmikud!

  10. Leila kirjutab:

    Milline ilus kevad!!! Kui ilusad säravad värvid! Ah!
    Nurmenukud on nii kaunid!

  11. Köögikata kirjutab:

    Traktor koos traktoristiga terveks päevaks oli tõepoolest imehea sünnipäevakink! Mul siin liiva peal oleks parimaks sünnipäevakingiks vist koorem head mulda. ;) Aga jõudu tegutsemiseks ja esmalt tulebki puude taga metsa ka osata näha ja üleüldse on see näpuga näitamise osa (et siia tahan seda ja siia seda) ka alguses äärmiselt vajalik tööetapp.
    Aga sellise koogivariandi proovin kohe järgi, kui kuskilt rabarbereid saan, minu kahe niitja varrega suurele perele kooki valmis ei saa.

  12. maris kirjutab:

    oo väga uhke sile.
    aga kiikede koha pealt on nüüd küll piinlik lugu. sest mul tuli neid pilte vaadates meelde, et lubasin need teile ise meisterdada.
    järgmises postituses istub ilmselt kärt oma uue tooli peal, kuhu on kirjutatud kärt ja see minu tellitud tool jääbki meile. et seda jama ei juhtuks, siis ma hakkan ruttu tooli kaunistama ja toon ükspäev ära ka. kui mitte varem, siis jaanipäeval kindlasti. või kärdu teisel juubelil. sest esimest, mille puhuks tool ostetud sai, seda pole ju veel olnudki.

  13. No mida sa laiad siin :) ma sain murureha ka :) Ja kui ma viimati seal käisin siis näidati ju hoopis teistsugust naabermaja ( ja-ja, ikka see kus laut oli küljes ja katus sisse langenud).
    Jääb veidi arusaamatuks miks ei alustata oma suurte plaanide elluviimist külaliste majast? Isegi ei mainita seda?

    Kusjuures kooki vorbin ka samasugust, olenemata marjast ( hetkel küll varrest), ja jube lihtne ja hea…

  14. Krentu kirjutab:

    Oh meil on neid klaasikilde ka igal pool. Vanasti ju maeti klaasi maha ja eks ta siis vaikselt kerkib. Meil on ka spets ämber selleks:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.