Lill

kiida teenindajat…..

See teema sai nüüd ajendust Anu lehekülje pealt….ja on üks juba tükk aega kirjutamata jutt…
Sellest et mulle kinos meeldib käia on vist juba kõik aru saanud. Aga nagu Eveli on mitu korda öelnud, ei ole ainult üks asi oluline… Mida ma öelda tahan on see, et näiteks restoranis käies ei ole ainult söök oluline vaid ka teenindus, interjöör, teised inimesed jne.
Nii käib minu kinos käimise juurde ka kohvikust kokteili ostmine :). Olles ise ühe suve Saksamaal restoranis töötanud ja seal ikka väga tõsise klienditeeninduse koolituse läbi teinud, meeldib mulle pärast seda alati jälgida, kes kuidas teenindab.
Nii ma siis ka kinos oma kokteili oodates alati vaatasin, et siis mis ;)

Ja pidevalt oli mul tahtmine ise minna sinna leti taha ja ise endale kokteil teha. Välja arvatud siis, kui seal oli üks tüdruk tööl. Tema oli nagu sündinud teenindaja! Igakord kui ta tööl oli, lootsin ma et kui järjekord minuni jõuab, siis teeks tema mulle kokteili. Kuna sellest on juba mitu aastat möödas, siis ma täpselt ei mäletagi enam, mis temas nii erilist oli, aga asi lõppes sellega, et ma ükskord ütlesin talle, et ta on kõige parem teenindaja, keda ma elu sees olen näinud!
Kuna ma ei ole absoluutselt mingi teiste inimeste kiitja, siis läksin ma ise selle lause peale näost punaseks, ja juba selle välja ütlemine oli minu poolt suur tegu :)))
Igal juhul ta tänas ja naeratas ja teenidnas meid jälle super hästi, kuni ta enam ükskord seal ei töötanud ja ma jälle ise leti taha endale kokteili tahtsin tegema minna…..

Kuna meie aga elame siin pisikeses konnatiigis, siis ei või kunagi teada, millal sa kellegiga jälle kuskil kokku puutud ja nii me siis ükskord Mirteli juures peol kohtusimegi.
Mingi aja pärast, siis ma ütlesingi talle, et me oleme enne ka nii öelda kohtunud ja mina olin see, kes teda ükskord kiitis ;)
Tema vastas, et oli vaadanud, et ma olen tuttavat nägu, aga kuidagi ei suuda meenutada,kust kohast….
Minu kiituse peale ütles ta, et tal oli kohe mitu kuud pärast seda olnud nii hea tunne ja alati kui tööl raske oli, siis selle peale mõelnud.

Noh jah nüüd oli mul jälle hea tunne :)))

Nüüd mul on jälle hinge peal üks teine klienditeenindaja, kellele ma ei julgenud öelda, et ta niiiii tubli on, aga ta töötas Viru keskuse Denim Dreami poes :)… ja karta on, et selline super inimene on kindlasti juba palju huvitavamaid väljakutseid leidnud, nagu meie kokteilitegijagi :))))

Ja kui nüüd keegi jälle tublilt teenindab, siis ma luban, et ma kiidan teda :)

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

5 kommentaari postitusele kiida teenindajat…..

  1. Anu kirjutab:

    This post has been removed by the author.

  2. Anu kirjutab:

    heh, mina olen ka emotsionaalselt nõrk:)
    ükskord ma nägin üht tibi, kes hakkas müüjaga vaenu kiskuma teemal “miks te sellist saasta müüte”. oli näha, et tibi on noor, loll ja ülbe ja lapsega kodus /laps oli vankris kaasas/ ja elab end välja, aga miks? no muud kui madal iq ma ei oska leida.

    iga idioot ju teab, et müüja ei vali poodi kaupa! no mul on see kord siiani südamel, et ma ei saanud sekkuda, kuna enda laps oli väsinud ja jonnis täistuuridel.

    ma küll ei tea, kas midagi oleks muutnud see mu sekkumine, aga nagu öeldud, teenindaja ei või olla jäme ega ebaviisakas, ja see nõuab ikka krdi kõva närvi, et igasugustest idiootidest end puutumata jätta lasta.

  3. Evelyn & Co kirjutab:

    Ma olen ise ka klienditeenindaja, ja kusjuures veel karastumata, see tähendab, siis, et emotsionaalselt hästi nõrk. Ja kui tuleb mõni klient, kes oma viha maailma vastu minu peal välja elab, siis ma ikka lahistan pärast tagaruumis tükk aega nutta ja põen väga pikalt. Õnneks mulle selliseid ikka palju juhtunud ei ole. Lilli ja šokolaadi on igatahes rohkem toodud (lillede üle on mul hea meel, šokside üle rõõmustavad mees ja lapsed, sest ma ise šokolaadi ei söö)ja ausalt öeldes on väga ebamugav selliseid asju vastu võtta. Niisama on ka kiidetud. Ja mis sa siis ikka korraga muud teed, kui naeratad kohmetult ja hea kui taipad tänada ja veel parem kui punaseks ei lähe. Alles natsa aja pärast tuleb soe tunne kõhtu ja mõtled, et käitusid nagu tola. Mulle tundub, et selle kiitmisega on nii, et nii kiitjad kui ka kiidetavad vajavad veel kõva praktikat, et see kohmetusetunne üle läheks ja asi loomulikult tuleks. Ja mina mõtlen ka rasketel hetkedel nendele ilusatele kordadele nagu Krista poolt kiidetud teenindaja. Ja ise kiidan ka loomulikult.

  4. Anu kirjutab:

    jah, teenindajatega on vähe lihtsam see jutustamine, sest nemad on kohustatud sinuga rääkima ega tohi p… saata:) inimene tänavalt võib aga seda vabalt teha.

  5. Age kirjutab:

    Millegi pärast on jah nii, et laita on kergem kui kiita. Justkui viha oleks tugevam emotsioon ja selle lahvatame küll kohe välja, vähemalt mina küll. Ja eile oli see päev kui ma ei kiitnud otseselt teenindajat, vaid poodi ise. Nimelt kolis Võrus raamatupood uude kohta ja seal oli nii armas, et pidin seda kohe teenindajale ütlema. Aga tema kohkus sellest ära, tõstis silmad kassalt ja vaatas mind hetke ning siis ütles kohmetult jah-jah. Ta ei uskunud oma kõrvu. Kahju. Neid tuleb kiita, enne kui nad kibestuvad ja väsivad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.