Lill

kirju muna

Issi tead, ma arvasin, et see on mu elu kõige toredam päeva, aga tuleb välja, et see on kõige hullem… – veab 6 aastane Ketlin suures toas nutujoru, sest telekas pandi kinni. Tänane päev ongi nagu kirju muna ja alustaks kohe hommikust…

Koristaja tuleb kell 10. Kas selleks, et jõuaks enne asjad ära panna peaks tõusma kell pool 8 või võib ka kell 8…teeme, et kaheksa sobib ka väga hästi. Trepist alla tulles tuleb meelde, et kass ei maganudki öösel kodus, peaks minema vaatama, kus ta on. Ukse lahti lüües karjuvad tuhat lindu otse hinge ja päike paistab silma. Oi kas saaks veel mõnusam olla…ja kass tulebki….

Ohh ma ikka ei saa ja pean ju asju ära panema. Väljast tuppa piiludes näen, et Kalle juba paneb – tubli mees ma ütlen. Las paneb, ma teen hästi aeglase ringi ümber maja.

Miks ma pean ise oma asju ära panema ja miks Liisu mind ei aita…. uuuuuuu, tuleb Liisu suure nutuga – Ketlin karjus mulle otse kõrva. Ei lase ennast häirida ja võtan puhta voodipesu paki ja lasen linnud otse magamistoa aknast sisse. Kalle ütleb, et ilusamat asja pole olemas ja mõtleb selle all linde ;)…ei mitte mind, neid päris linde.

Koristaja jõudis 10 minutit varem ja jalgrattal. Mulle meeldivad inimesed, kes hiljaks ei jää – tulgu või 10 minutit varem :) Plaan, plaan, päevaplaani oleks vaja – kohvik ja loomaaed, et jalust ära saada. Päike ju paistab.

Täpselt tund aega hiljem olemegi autos ja sõidame lähima kohviku poole. Mulle meeldib see koht – alati naeratav ja abivalmis ettekandja ja väga harva mõni teine külastaja veel. Meile sobib, lapsed nagu kunnid – saavad mis tahavad. Ketlini hommikusöögiks pastat, Liisu mannaputru ja Kärt sõi minu omleti seest ära singi ja kogu garneeringu. Pannkoogid pakime kaasa.

Lähim loomaaed on vist 15 km. Kohale jõudes tahab päike vägisi pilve taha minna, ma ei saa aru – mis mõttes. Laste jaoks on loomi piisavalt. Jänest võib sülle võtta ja kitsele pai teha, raha eest saab poniga sõita ka. Ilma küürududeta kaameli sugulane vaatab pilguga – palun võtke mind kaasa või vähemalt andke midagigi. Jagan lastele loomatarkusi – jaanalind on loll, sest tal on pea väiksem kui kael …

Teeme ikka selle pikniku. Kalle pidulikus valges pluusis ei taha kuidagi osa võtta ja ei saa seda talle ka ette heita, sest Kärt üritab kogu moosi ühe pannkoogi peale haarata ja kui seda takistada püüan, siis tahab moosised käed laiali Kallele kurtma minna. Päike läkski ära ja Kallel hakkas vilu. Liisu ja Ketlin teevad poniga ringi ja Kärt jookseb niisama mõttetult kaasa. Las jookseb, mis siis et pannkook käes on.

15km koju on täpselt piisavalt pikk maa, et enamus lastest magama jääks. Vaatame Kallega laua hunnikut, mis huvita meesteloogika alusel, kõige ebasobivamasse kohta maha laeti ning otsustame kilplaste kombel see hunnik 10 meetrit loode suunas ümbertassida. Eesmärgiga suvel ikka murupeal hullata. Kohe kohe tuleb ju traktor,  kes maja esise kerge kaarega hingematvalt ilusaks muudab. Ma isegi panin ükspäev majaesise terassi piirpunktid paika ning näitasin Kallele näpuga kus kohas roosade õitega niiiiii suur iluõunapuu kasvama hakkab.

Füüsiline töö on ikka väsitav konstanteerin hunniku kõrval. Hea, et samal ajal keegi teine maja korda on teinud. Mõelda kui mõnus. Enne koristaja lahkumist jõuan veel laste riidekappides väikese hõrenduse teha ning kahe ääreni täis kilekotiga, Ketlini esimene värvitud muna poes astus koristaja uksest välja. Paari minuti pärast näen kuidas Kalle kenasti vihjeid õigesti luges ning jalgratta hooga pagasnikusse viskas ja koos abilisega minema tuhises.

Super ema tegi järgmiseks ühe käega kanasuppi ja teisega värvis lastele mune. Ma kaunistamisse püüdsin mitte sekkuda. Ma olen ju suur inimene, ma oskaks iga kell ilusamaid mune teha kui nemad praegu. Vähemalt ma ise arvan nii :) Kuna mul nende munadega mingit võistlust vaja võita ei ole, siis võib iga laps värvida ja kleepida just nii nagu ise tahab. Lõnga keerasin ainult mina ümber muna, ma lihtsalt ei viitsiks seda munaputru koristada – mõistvad lapsed. No mune ma nüüd küll ei oska keeta. Poole pragunesid keedes ja teised pooled laste joonistuste koorma all. Esimesed munad söödi ka töö käigus ära – Ketlin , Liisu munavalged, Kärt – kollased. Samal ajal kui ma suure osavusega porgandeid viilutasin olid suured kunstnikud teleka taha läinud ning Kalle paigutas tulevasel muruplatsil asju ümber – loe korjas prahti kokku :)

Kui supp valmis sai ja kõigisse kaussidesse Kärduka nõudmisel tilli oli puistatud, tuligi draama. Nimelt hakkas Ketlinil just nüüd ja just see eesti keelne multikas, mida ta vaadata tahtis. Üks mis kindel, et kui tuleb nutt ja kisa siis kui telekas pannakse kinni, on jama majas. Suhtekorraldaja jäi suhteid korraldama ja meie Liisu ja Kärdukaga sõime suppi. Iga üks sõi kaks portsu. Suhted ei saanud korraldatud ja super ema läks lohutama. Leppisime kenasti kokku, et teeme midagi head ja multikast enam ei rääkinudki…

Minu munad said kiirelt ahju ja naiivne inimene saatis Kalle külapoodi kohupiima tooma. Noh edutult, aga jogurt sobib ka ja jäätis on meil ka veel. Eile oli meil Ketliniga kahekesi muusikali vaatamise päev, siis lubasin talle dio-re-mi laulu juutuubist otsida, et ta sõnu meenutada saaks. Tal on täpselt see sama tunne, mis Marialgi – laul lihtsalt ise tahab tema seest välja tulla.

Liisu nägi, et Kalle teeb õues puid ja haaras kaasa ka Kärduka, et appi minna. Minu ülesanne oli Kärdukale püksid jalga saada. Küll liiga hilja, sest ta ei oska potile pissida, aga selle eest jõuab kiirelt 10 minuti jooksul 2 loiku puhtale põrandale lasta. Ma ikka järjekindlalt usun, et ta lihtsalt ühel päeval ärkab üles ja saab aru, et see kollane asjandus, mida talle peale ja ette ja alla iga päev topitakse on kindla tagamõttega.

Noh ja mis ma nüüd siis teen kui vaikus majas on. Ma siis tegin 2 klõpsu õuest ja kolm tükki seest ja tulin kirjutama.

Ketlin käis raha juttu ajamas. Lepime kokku, et sa kannad mulle arve peale iga kuu 10 eurot ja kui mul see alles on, siis saan kuu lõpus 1 euro juurde (ma ükspäev rääkisin talle sellisest võimalusest, mitte et Ketlin meil mingi särav matemaatika geenius oleks) Kalle kutsus magamistuba pildistama ja trepil tegi Ketlin juba omad järeldused ning Kallele teatas ta, et emme lubas kanda talle iga nädal 10 eurot arvele. Mis, mis, mis mõttes? Nii palju ikka oli matemaatik, et trepil sai selgeks, et 10 eurot kuus on ilmselgelt liiga vähe ja nii ta suveks küll omale fotokat ei saa ;)

Magamistuba on siis hetkel selline…ahjaa….kui laudu ladusime, siis sadas vihma, aga pärast tuli jälle päike välja…

Ketlin palub tänada ka kõiki oma fänne, kes teda läbi kommikarbi võistluse kätel kandsid ning edukalt ja pehmelt üle võidujoone tõstsin. Nüüd on päris võit juba tema enda kätes….oskab siis supermodell olla ja tibust võidu välja musitada…

Ja mis ma nüüd siis teen… Kalle läks sauna, tüdrukud mängivad vaikselt kuskil mujal… puhkan või ? :))))

Rubriigid: Krista, minu kodu, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

11 kommentaari postitusele kirju muna

  1. Raguell kirjutab:

    Jälle mina ja ei väsi ka ütlemast et nagu hea raamat,st väga mõnusad postitused. Mõnusad olete ja armsad!Ilusat ja päikselist kevade jätku!

  2. sirliiz kirjutab:

    Imeilus elu :)
    Need magamistoa öökapi lambid on teil küll kavalad, ripuvad laest alla?

  3. inga kirjutab:

    idüll:)

  4. Külli kirjutab:

    Kalle käis saunas korraks sügavkülmutatud marju toomas? Või on teil nüüd kohe kerisega saun?

  5. soodomakomorra kirjutab:

    pildid on endiselt ilusad:)

  6. Mari-Ly kirjutab:

    Seal magamistoas saaks igavesti romantilisi pilte ka inimestest….

  7. Köögikata kirjutab:

    See magamistuba oli tol hetkel tõesti väärt pildistama kutsuma…

  8. Krista kirjutab:

    aitähh!!!!

    eile õhtu lõpetuseks panime lastele üle kino mängima- vaatasid charlotte koob võrku. Kui Kärdukas kuulis, et kino käib, ta lausa jooksis trepist üles ja võttis siise oma koha kahe õe vahel. Me valisime siis ka interneti laenutusest filmi ja vaatasime seda. Kui suuremad lapsed oma kino lõppedes meie juurde alla kushetile magama tulid, sättis Kärdukas õrnalt Ketlinile nukuteki peale ja tegi talle pai.
    mmmmm…mõnus hommik jälle. Ketlin paneb interneti kaubamajs omale raamatuid ostukorvi ning Liisu läks õue nukuvankriga jalutama…

  9. Mari kirjutab:

    Taaskord suurepärane lugemine, loeks nagu head raamatut :)

  10. Mari-Ly kirjutab:

    Oi kuidas ma armastan selliseid ausaid postitusi. Ja viimased kaks pilti on ka nii mònusad ja romantilised.

  11. Rele kirjutab:

    ideaalne

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.