Lill

kodust

Kuna kohe varsti ehk siis järgmisel nädalal saab blogi 9 aastaseks, siis lugesin alguse positusi. Appi kui lahe inimene ma siis olin. Nii noor ja nii mõnusalt sarkastiline. Tegin mis tahtsin ja aasisin mõnusalt. Tegelikult ma mäletan küll, et ega see elu nii lahe nüüd ka ei olnud kui seal kirjas oli ja praegu on ikka palju-palju mõnusam. Nüüd aga pole jälle sellist juttu. Nii palju asju on tekkinud, millest nagu ei taha enam kirjutada. Kui siis oli üks poole aastane titt, siis nüüd on juba 2 kooliskäivat last, kelle sõbrad oskavad lugeda ja võib-olla homme on juba see päev, kus lapsevanem on kõige mõttetum inimene maailmas. Lisaks mõtled, et keda huvitab see minu elu ja endast ju nagunii kirjutada ei taha, aga samas on see järjepidevus ikkagi lahe ja minu lemmikud kliendid on enamasti ikka ka siia pilgu peale visanud. Õnneks on mul nüüd Evelin, kellele ma Ideesahvrisse lugusid kirjutan, mis tähendab pidevat lahtiste silmadega kodus jalutamist ja mõtlemist. Õnneks meil siin on palju ruumi, kus jalutada ja no igast nurgast ma ju polegi veel pilti ka teinud ja õnneks on mul ikkagi on nii lahedad lapsed, et nende tegemisi peab jäädvustama juba kasvõi ajaloo huvides.

Kodust siis ka. Valmis ei ole ja ei saa ka, sest ma ei ole nõus teise korruse dushi jaoks raha andma. Ma käin 5 korda nädalas üldse mujal dusi all ja see kaks korda, mis ma kodus käin, siis kui kedagi kodus ei ole…ei näe ma ka mingit paanikat, et appi me ei mahu ära. Vot alumise korruse vannituba tahaks küll ilusamat, aga noh. Minu kabinet on nii palju valmis, et seinad nagu haiglas ehk siis tühjad ja ma ei oska siia midagi panna ka. Kalle tegi oma kabineti ka korda, aga minu sisekujundaja silm sinna fotokaga veel ei roni ;). Kui ma nüüd ära ei unusta, siis homme pean viima vaibakudujale kogu oma meeltesegaduses kokku ahnitsetud ribade tagavara, sest minu arust oli see Liisu, kes magas kangakudumise kursuse akna taga ja ma ei taha mõelda mitu aastat tagasi see oli. Veranda on superluks, köök ju ka ja elutoa diivanid paistavad ikka veel suht valged.

Ühesõnaga…kodust saab lugeda Ideesahvrist. Lastega ma ikka püüan siin järge pidada. Minu töid küsige mõne sõbra käest näha. Nagunii on igal ühel varsti vähemalt üks sõber, kes on minu kaamera ees käinud :). Ise olen niisama ilus ja hetkel mõtlen selle peale, et huvitav mis töö see võiks olla, kust ma pensionile lähen ja et mis ajal sellega peaks algust tegema…ehk siis mitu aastat on mul veel aega suureks kasvamiseks :)

Rubriigid: KODU, Krista, minu aed, minu kodu, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

Üks kommentaar postitusele kodust

  1. Leila kirjutab:

    Mina ikka käin stabiilselt vaatamas ja imetlemas. Kahjuks pole aga komminud.
    Jätka ikka kirjutamist ja pildistamist. Küll on ikka hea tagant järgi lugeda. See on täielik elu arhiiv. Endale, perele, lastele. Olen väga õnnelik, et ise olen seda aastaid teinud. Nii hea on mõnikord ajas tagasi minna!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.