Lill

kohvi ja mina ja muu

Ma juba olen söömisest rääkinud :) näed SIIN ja ma võin ju veel rääkida :) Mina ei joo kohvi. Kunagi ammu kui ma Saksamaal lapsehoidja olin, siis ma proovisin. Võtsin ka omale tassi nagu ülejäänud pereliikmed. Lõhn ja maitse meeldivad mulle väga, aga kuidagi imelik tunne oli pärast – nagu katus lendaks. Ma küll kohvi süüks ei ajanud seda, aga panin muudkui koort igapäev juurde kuni pereema ütles, et mis ma ikka sellest kohvist raiskan, kui seal enamus koor :)…..eks ma aegajalt ikka olen proovinud ja no ei lähe kuidagi…või siis läheb ;), aga jutukas mina rääkis siis veel kolm korda rohkem ja võib-olla mitte kõike seda, mida oleks vaja. Ühesõnaga jäi järgi see kohvi joomine. Nüüd fb foorumis keegi ütles, et ta ka enne ei joonud, sest kohvi käis ju koogi või vähemalt võileiva juurde ja nüüd kus neid enam pole, siis talle küll sobib. Proovisin ka siis ja no mitte seda tavalist kohvi, vaid või ja vahukoorega. Minu esimene reaktsioon oli ka, et väkka, mis mõttes, aga noh kui koogi sisse pannakse pakk võid, siis ju keegi ei imesta :) Nüüd ma siis ikka joon tassikese päevas ;)

Teine hea teema on ju kaal. Ega ju ei kipu eputama küll kui palju üle on ja kui ma ikka mitu-mitu aastat nihverdasin ennast kõrvale, nii et neid enne pilte on ikkagi kuidagi vähe. Ma siit ühe isegi leidsin SIIN. On küll kohe varsti peale Kärduka sündi, aga ega ma aastatega palju peenemaks ei läinudki. Nüüd on nii, et kuu aega pole ta küll kuskile enam kukkunud ja kukkuda võiks küll ja kui juba kukub, siis võiks päästerõnga ka kaasa haarata, aga muidu mul siin on ühed viimased motivatsiooni püksid ja eile läksid nad täitsa kenasti jalga. Kuna nad on ajast ja arust, siis ma õue nendega enam ei lähe, aga ikkagi tore, sest viimati olid nad jalas 6 aastat tagasi :). Ma eile avastin ka selle, et meil kodus sellist normaalset täispikkuses peeglit ka ei ole…üllatus, ülatus. 3 kuud on eesmärgini jäänud, vaatame, kas õnnestub :)

selline toru jõudis täna hommikul meile ja äkki ma tõesti ükskord jõuan seal lõuga ka tõmmata…praegu ma ei jõua mitte midagi ;)

Rubriigid: Krista. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

8 kommentaari postitusele kohvi ja mina ja muu

  1. Krista kirjutab:

    Maris – noh eks siis tuleb panna köis kõrvale ;)

  2. maris kirjutab:

    toru peaks olema ikka nii, et lapsed saaksid ka hüpata ja turnida. mis mõte sellel torul muidu on.

  3. Jaana kirjutab:

    Assaa, mis rebane! Kui ma nüüd poisiga maha saan, siis hakkan neid sinu pilte motivatsiooniks vaatama. Selline näkkupeks aitab minu puhul alati.

  4. Krista kirjutab:

    Liina – see pilt on petlik, toru on tegelikult maast nii kõrgel, et ma isegi ei ulata sinna külge hüpata ;) ikka uksepiidast kõrgemal

  5. MrsB kirjutab:

    Võiga kohvi joomine on väga IN – http://www.bulletproofexec.com/how-to-make-your-coffee-bulletproof-and-your-morning-too/
    Toru pange nats korgemale et jalad maha ei ulataks ja katega võta teistpidi kinni (siis on lihtsalt lihtsam :)

  6. Mari kirjutab:

    Ääretult tubli. Mul oli hiljuti sarnane rõõm, aga siis avastasin, et kapis on ühed vanad püksid veel, mis ikka hästi jalga ei mahu. Kui need ka lähevad, siis ma hakkan vaikselt rahule jääma :)
    Minu hommikukohvis käib vahukoor ja kookosrasv ja väga nämma on.
    P.S Ma tahaks Sulle ikka kuidagi tasuda päästeoperatsiooni eest :)

  7. Kadi kirjutab:

    SUPER! Ten points

  8. kiizuliizu kirjutab:

    :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.