Lill

köögist ja söögist

Ma arvan, et mul on suht selline köök, kus on väga mõnus süüa teha. Suurust jääb ülegi ning valgust ja ruumi jagub. Ühesõnaga kõik on olemas, ainult, et kui vaadata kui lahedaid söögiblogisid on ainuüksi meil siin, siis mina köögis olen ikka nagu elevant portselani poes. Ma ei saa nüüd öelda, et mul kõik nässu läheks. Omaarust need söögid, mis ma teen, kõlbavad ka süüa ja isegi päris hästi, aga ikkagi. Kui ma siis sügisel mõtlesin, et millalgi peaks algama uus elu, siis köök peaks kindlasti uue elu oluline osa olema. Nagu ma eile just eile ühest blogist lugesin, et kui sa ikka istud 40 tundi nädalas arvuti taga, siis sa ei saa süüa nagu olümpiavõitja ;)

Alustame siis söögist. Kuigi ma sügisel juba natuke hakkasin selles suunas mõtlema, et üllatus-üllatus kohe varsti kukub 40 ja ikka päris viimane aeg on vaadata, mida sisse sööd. Isegi kui see ei ole puhas kräpp, siis on ikka asjad väga valele poole kaldu ning uueks aastaks sai selgeks, et ainult mõtlemisest ikka ei piisa küll. Õnneks sõber fb viskab seinale aasta algusele kohaselt suurtes kogustes kõiksugu imevidinaid ja ka imemehi. Üks lubab ühte ja teine poole rohkem ja poole odavamalt, aga lõppkokkuvõttes, pead ikka ise mees olema. Kirjutasin siis mina ka ühele ilusale mehele ja sain ka omale paberid, et mida ma siis sööma peaks. Ei ole seal mingit ohhhooo efekti, ikka kõik vana ja teada – nisujahu ja suhkur on saatanast ja liha koos kartuli ja soustiga ei ole ka mõtet endale sisse vuhtida. Mis siis ikka – lükkasin kõik pastapakid sahtlinurka ja ütlesin lastele, et kõik, mis kodus saab, on ükskord nädalas pannkooke ja ülejäänud nisujahu võite kodust väljaspool ainult saada. Eks ta nüüd ole, et väljas piiksuvad kõik – makarone, aga kodus on nad leplikud.

Egas mul nüüd endal ka muud üle ei jäänud, kui teengi kodus süüa. Külmutuskapp on ääreni köögivilju täis ja muudkui võtan sealt. Lihaga nii suur sõber ei ole, et nüüd ahjupraade mooriks, aga saab ka kenasti muidu hakkama. Mune kulub meil nüüd küll rohkem kui kunagi varem :). Varsti on kevad ja siis tuleb aia peale mõtlema hakata ja sahver võiks ka isuäratav olla. Üheti hoidist, peale marjade jäässe paneku ma oma elus veel teinud ei ole, aga no äkki tuleb isegi üks selline päev :) Magusat saab ka…eriti laupäeval. No ükspäev nädalas peab ikka olema selline, et oleks mõnus.

meie pere moosid saavad kõik magusaks banaaniga.

kuna mul ikka sellised lapsed, kes ema eeskujul nutellat armastavad, siis niimoodi sai koguse miinumumini viia. 2 banaani kahvliga pudruks ja tl nutellat juurde segada … magus moos ja nutellat ülivähe :)

Ja siit jõuangi köögi juurde. Juba ammu olen tahtnud omale kööki mõnda pilti. Söögist muidugi. Ükskord jälle blogiringil sai selgeks, et kust ma seda pilti tahaks ja vot kirjutasingi, et mulle meeldiks kui mõni isuäratav pilt meie köögis ripuks. Ootasin ilusti raamatu ilmumise ka ära, et siis pidavat olema hea valik, et saab kohe ahjusoojade piltide hulgast valida ja nüüd mul siis ripuvadki köögis kolm Marju tehtud pilti. Kalle ja Ketlin nüüd narrivad mind, et ise püüan vähem kooki süüa ja siis kolm sellist isuäratavat varianti ripuvad koguaeg silme ees. Proovin siis rohkem silmadega isu täis saada ;)

Väike nõude fetish on ka minus ja ütleks, et kõigis meie pere naistes pead tõstnud. Enne igat sööki käib nõude valimine. Vahel tõstetakse kohe häält ja ka solvumispisaraid on nähtud ja kõik mingi tühise taldriku või tassi pärast. Õnneks on meil neid ilusaid ja lillega või siis tibuga taldrikuid rohkem :)… ja ma ei saa midagi öelda,  täpselt nagu ka fototehnikas, et ega tehnika pilti ei tee, siis ikkagi on nii, et kallimad nõud on ilusamad ja vastupidavamad ja kergemini puhastatavad jne jne… Meil on umbes sama vanad Ikea ja Villeroy valged taldrikud. Isegi muster, pigem mustritus on neil sarnane. Tänaseks on vahe selles, et Ikea taldrikud on noakriipse ja muid siisekulunud jälgi ning täkkeid täis, samal ajal kui villeroy omad läigivad nagu prillikivid ning tänu sellele on need viimased meil ikka kümme korda tihedamini kasutuses. Mulle väga meeldivad vanad nõud ja minu unistuses ongi mul köögis sellised lahtised riiulid, kus suures virnas on valged taldrikud ja kausid, nii et ükskõik kui palju sul ka külalisi on, siis kõigile jätkub. Suure pundi vana hõbest lauahõbedat tahaks ka.  Esialgu on aga laual purgis ainult igaühe lemmikkahvlid. Ja isegi neist on kõigil omad lemmikud…

Kokkuvõte…vaatame kuidas meil söögiga läheb ja laste söömisest peaks kohe ühe pikema kokkuvõtte tegema, sest meil sõbrannadega läks kohe vaidluseks, kui ma tuliselt väitsin, et kohuke pole mingi hommikusöök ja enne jätku üldse söömata kui seda sööb ;)…ja et mitte olla silmakirjalik, siis mu lapsed söövad ka vahel kohukest, aga ma ikka räägin seda juttu teine kord…

Rubriigid: KODU, minu kodu, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

9 kommentaari postitusele köögist ja söögist

  1. Krista kirjutab:

    kusjuures ma nüüd alles ju avastasin, et seal kokaraamatus on päris palju selliseid retsepte, kus jahu ei ole. Kasvõi need samad küpsised.
    Eile tegin sealt ühte shokolaadikooki, mis on väga hea ja jahu mitte üks gramm sees. Esimse pildi vasakpoolne kook on ka jahuta :)
    Kööginõusid lähen piilun ka ja toolid on meil taaskasutusest. Eriti seal Telliskivi tänaval on minuarust alati selliseid toole olnud.

  2. maris kirjutab:

    pai Krista – oskad sa jagada, kustkohast selliseid toredaid pulkadega köögitoole saab nagu see roosa, millel väike preili istub? Ei pea roosa olema, aga tegumoodi otsin väga taga.

    jaksu tervislikkuse radadel:)

  3. suursilm kirjutab:

    Saadan sulle igaks juhuks ühe lingi, kus samuti väga ilusad nõud saadaval on ja äraütlemata normaalse hinnaga minu meeelest.
    http://www.english-table.com/VandA-Museum

    Need bone china nõud on tõeliselt imetlusväärsed. Ostsin need kunagi koba peale HIspaaniast ja kui kodus selgus, kui kerged ja head need on, hakkasin netist otsima, kas ja kust neid saada võiks. No lõpuks leidsin ja juba tellisin endale ka tasse juurde. Kuna olen samuti nõudefriik, siis selles vallas ma alla ei anna. Pean väga lugu vanaaegsetest nõudest, ka sellest vanast inglise portselanist, mida nüüd juba netiavarustest palju leida võib (mida samas paraku ei saa nõudepesumasinas pesta) kui ka uutest VB sarjadest. Need tassid vastavad kõigile mu ootustele: on kerged! on paraja suurusega ja käes mugavad. Väljanägemisest ei räägigi…

  4. Tikker kirjutab:

    Mul siin oli just ema külas, kes on gluteeni- ja laktoosivabal dieedil. Ega minagi nisust ega gluteenist suurt miskit arva ja jätaks hea meelega täitsa maha, aga olen samas maailmasuurim pastafänn. No igatahes, emale sobivat toitu otsides avastasime enda jaoks riisijahust pasta ja riisinuudlid. Pasta maitses mu meelest täpselt samamoodi kui täiesti tavaline nisujahust makaron. Nuudlid on nuudlid – valmivad kiirelt, vaid 3-4 min keevas vees. Miskit gluteenivaba koogiküpsetamiseks mõeldud jahusegu ostsin ka – šokolaadikook tuli sellega igatahes täpselt samasugune välja kui nisujahuga. No kakao tapab hästi igasugu maitsed, nii et mingit nö traditsioonilist valget kooki küpsetades ehk oleks vahe olnud… Aga meile maitseb kangesti just šokolaadikook.

    Nii et alternatiive on, ei pea nisu vältimise pärast pastast ega kookidest täielikult loobuma :) Ja suhkur muidugi olgu rafineerimata. Ma olen kasutanud ka agaavisiirupit… Mõned kiidavad steviat… Aga kuna meil suhkur nagunii ainult küpsetamisel käigus on ja ma väga tihti ei küpseta, siis leian, et korralik rafineerimata suhkur on täitsa okei.

  5. Triin kirjutab:

    Ka mina peaks nisust suure kaarega mööda käima ja kui see mulle meelde tuleb, siis teen seda kooki http://www.perenaine.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=358&Itemid=6
    Ole terve!

  6. Katariina kirjutab:

    Jei, Krista! Ma olen kusjuures juba AMMU tahtnud öelda, et vaatamata sellele, mida sa ise siin oma blogi(de)s kirjutanud oled, oled sa tegelikult väga eeskujulik pereema. Vaatasin huviga näiteks, kuidas ja mis lisanditega sa täiesti muuseas tegid seda pastakastet lastele esimesel jaanuaril, mind on alati imestama pannud, kuidas te teete ja sööte nii tervislikke pannkooke jne, jne. Sa oled palju shefim toiduproff, kui sa endale krediiti annad. Ja te sööte ikka väga tervislikult minu arust. Ehk et. Minu arust on sul… maitea.. väga hästi. Mõistlik ja maitsev ja tervislik.
    Mulle tundub. Ja kui kohuke on päris-kohupiimast ja mõnusasti päris-piimarasvane, siis läheb see vähe isutumal hommikul hommikusöögina arvesse küll (mitte küll meil, kus kõik on väga hea isuga). Ainult et siis mitte kohe külmkapikülmalt, vaid natuke toas rahunenuna. Aga see on juba täiesti teine jutt :)

  7. Annika kirjutab:

    Imeline kooslus nii kaunist ja helgest köögist ning Marju suurepärastest toidupiltidest!
    Ja veel üks suur Nutella sõber paneb omakorda ka selle tervisliku banaaniversiooni kõrva taha:)

  8. Marju kirjutab:

    Uiuiui! Mul nii uhke tunne, et nii ilusas kodus, armsas peres ja nii stiilses köögis (teeb kohe kadedaks) ripuvad minu pildid! Aitäh, Krista!
    Ja ma pean sulle vist ühe hästi lihtsa õunakompoti retsepti saatma – minu vanaema tegi seda tervetest kuldrenettidest (lihtsalt õunad purki ja siirup peale põhimõtteliselt) ja terve talv on nii mõnus krõmpsutada! Aga muidu hoian sulle pöialt selle “oma plaani” ja köögivilju täis külmkapiga! Kui selgub, et koogipildid on ikka liig, mis liig, siis anna teada, vahetame mõne erguma brokkoli või värviliste porgandite vastu välja, eks! ;)

  9. eve kirjutab:

    Noad ei tohi olla köögis nähtaval kohal, ammugi mitte nii, et terad paistavad! See toob kööki tülisid ja jagelemisi :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.