Lill

kuidas Ketlin ja Margared ükskord ammu sööma õppisid


Kõige pealt nad ei oska ju üldse süüa, siis nad ei taha süüa ja siis kui neile ükskord hakkab söömine meeldima, siis neil on vaja kindlasti süüa just siis kui teine sööb ja just seda mida teine sööb. Nii neil kombeks koos sõbrannaga söömist harjutada ja näha on, et nad võtsid seda väga tõsiselt.

Nüüd käib see söömine nii ja naa, on paremaid ja halvemaid päevi. Mõni päev süüakse enda kasvõi lõhki ja teine päev ei taheta eriti midagi. See söök, mis täna oli lemmik ei tarvitse homme enam üldse maitseda. Aga sõbranna söök tundub ikkagi ahvatlev. Isegi siis kui Ketlin mitte kunagi enne pole olnud nõus sellist asja sööma, on ta alati nõus pool sõbranna einest nahka pistma.

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

4 kommentaari postitusele kuidas Ketlin ja Margared ükskord ammu sööma õppisid

  1. Krinsli/Margaredi emme kirjutab:

    Margaredi esimesed tõsised ampsud muide tulid Krista pakutud luskiast!See oli augustis, täitsa mäletan, nii et palju on kinni ka toitjas;)

  2. Ingrid kirjutab:

    Nonii … et jätkub see teooria, et teiste silme all on laps nagu kukupai ja siis emmega kahekesi olles elatakse ennast välja. Ja siis tee teistele selgeks, kui raske ikka last on kasvatada :-P

  3. Merike kirjutab:

    ehee, meil on nii, et kui Meriliisi sõbranna Karmel Eliise meile külla tuleb, siis ta alati sööb koos Meriliisiga kõike minu tehtud toite – ja ema Kirke peab vaid suurte silmadega pealt vaatama….oi kui tubli sööja ta laps külas on!

  4. mirdimeheploog kirjutab:

    seda ma tean, et ketlinile sõbrannade söök maitseb. tänu ketlinile õnnestus ka meie plikal ikka oma mitu head ampsu keresse keerata. me peaks ükspäev kordama seda, mul hakkab jälle meelest minema kuidas mirteli söötmine käis, ehk keltin kordab mulle õppetundi:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.