Lill

Kuidas me endale elutoa saime

 

Maa, mille peale me oma maja juba umbes 7 aastat tagasi ehitama hakkasime, on pisike. Ikka väga pisike ühe majamaa jaoks. 350 ruutu. Ja sinna maa peale maja paigutamine oli ikka paras tegemine. Eriti veel arvestades sellega, et keset maad on 2 suurt mändi. Pärast kahe aastast läbirääkimist naabritega tegime maja kahele naabrile päris külje alla, aga sellest hoolimata ei tahtnud me mändi keset tuba ehitada. Nii sai meie maja kindlad mõõdud ja kuju. Esimesel korrusele 60 ruuduse ristküüliku kuhu pidi mahtuma köök, vannituba, esik ja elutuba. Kuna kõike head korraga ei saa, siis pidime ühest loobuma.

(2003 suvi) 

Valik langes meil elutoa kahjuks :(. Noh, samas… kõik teavad ju omast käest, et kui külalised tulevad, siis istuvad kõik lõpuks ikkagi köögis ja ilma köögita ei saa ju üldse elada…. Nii siis tegime meie köögi.

Esimestel aastatel oli meil lisaks köögile veel ka magamistuba samas toas. Ühele kahekesi elavale paarile sobis see väga hästi… külmutuskapp on voodist silmaga näha ;)

Aga kuna voodi oli kamina koha peal, siis pidi ta ikkagi oma tuppa kolima :)

 

(2006 jõulud)

Nii me siis elasime. Suur ümmargune söögilaud keset tuba ja tundus mõnus…… kuni tulid lapsed.

Ma ei usu, et lähema 10 aasta jooksul tuleb see aeg, kus lapsed viitsiksid õhtul tundide kaupa suure laua ümber istuda ;)…. seda teevad ikka vanad inimesed… ja nii tuli meil koos lastega lihtsalt pidevalt põrandal vedeleda. Iseenesest täitsa mõnus… aga ikkagi tuleb nats nagu vanusele mõelda ja selg jääb ikka kangeks kui oled 2 tundi kõva puu peal külitanud.

Nii ma siis hakkasin sisekujundama, et kuskile meil ikkagi mahub diivan…. peab mahtuma. Kui kõigil teistel inimestel mahub, siis peab ka meile mahtuma.

 

Kõige pealt tuli suure kurvastusega loobuda ümmargusest lauast, mis kolis meie maakodusse. Ja asmele kolis kandiline laud. Juhuks kui diivan meile ikka ei sobi või ei mahu, siis otsisime me hinna- ja lapsesõbralikku diivanit loe nahast ;)… õigemini kunstnahast ;)

Ja leidsimegi….

(vaade diivani pealt) 

Väga positiivne diivani ostmise juures oli see, et algul öeldi meile et aega läheb vähemalt 6 nädalat, aga parem oleks mitte enne 8 nädala möödumist kõnet oodata ja suur oli meie üllatus, kui diivan 4 nädala pärast valmis oli :))))

(vaade trepi pealt) 

Diivani, mida saab varbaga toas ühest kohast teise lükata paigutasime seljaga köögi poole. Selle ees oleval kandilisel laual lõikasime jalad 10 senti lühemaks, et oleks normaalne süüa… ning teisele pool lauda on kaks tumbat, mis on Ketlini suured lemmikud.

Igatahes ei tahtnud kumbki laps kahel esimesel päeval diivani pealt maha minna… noh ja mina ka :)))…. ja vahelduseks on meil nüüd selline kodu nagu kõigil teistelgi….

(vengsui ka :)

Rubriigid: KODU. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

3 kommentaari postitusele Kuidas me endale elutoa saime

  1. Piret kirjutab:

    aga mänd paistab keset maja alles olevat, küll kandilisel kujul :-)

  2. inga kirjutab:

    väga armas ja hubane kodu:) kahju, et ümmargusest lauast loobuma pidite.
    meil seisab just sedalaadi (mõtte)töö ees – kuidas maja alumisele korrusele ära mahutada lisaks köögile ja vannitoale ka söögituba-elutuba.
    kui välja mõtleme, siis jääb ülemisele korrusele ruumi kaheks suureks magamistoaks ja garderoobiks (hetkel on üleval 2 pisikest magamistuba, garderoob ja avatud nn elutuba).

  3. ynry kirjutab:

    väga soojad ja armsad pildid ilusast kodust :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.