Lill

Kuidas me Soomes käisime

Terve suve on Ketlin rääkinud kuidas me Muumimaale, Pipimaale ja välismaale loomaaeda lähme. Täpselt sama palju on talle ka lubatud, et ja jah…kohe varsti. Lõpuks luges minu “osav” silm välja, et Muumimaa on veel viimast nädalat avatud ja kiirelt on nüüd vaja ära käia. Nagu meie peres ikka, siis pikka planeerimist pole ja suur oli siis mu üllatus, et laevapileteid ei olegi just selleks päevaks saada. Võtsime siis väikese riski, et Kalle jõuab kindlalt selle järgmise laevaga koju ja tööle ning bronnisin piletid päev hiljemaks ära.

Öömaja otsimine oli nats keerulisem. Esimese valikuna võtsin sõbranna soovituse ette, aga ütleme nii, et õnneks ei olnud seal vabu tube, sest minu eelarves oli ööbimise kohal palju väiksem number. Kuna ma tegin sellist asja elus esimest korda, et panen endale ise hotelli, siis veetsin järgmised tunnid erinevate hotellide arvustusi lugedes. Kohe varsti jätsin kõrvale kõik suured ja uhked ning moodsad (või siis ka vanamoodsad nagu arvustustes kirjas) ning valisin pisemaid. Oli 2 varianti – jääda ööbima Helsingi lähedale või Muumimaa lähedale. Kuna teises kohas olid armsamad majutuskohad, siis valisin teise. Esimene valik tahtis raha ette ilma tagasisaamise võimaluseta ja kolme lapsega enne reisi tundus see variant natuke kahtlane. Edasi jäi silm peale ühele hotellile, mille kohta polnud veel mitte ühtegi arvustust. Kuna pildi pealt tundus äärmiselt sümpaatne, siis julge hunt bronnis selle ära.

Järgmisel hommikul kell 5.30 oli siis äratus ja asjade pakkimine. Kuna reis oli ikkagi ainult Soome, siis pakitud sai ainult üks väike trennikott 5 inimese peale. Kui ikka mingi asja järele suur vajadus peaks tekkima, siis kiired sammud poodi. Lapsed kenasti auto peal ning mõttes nimekirjad 100 korda läbikäidud, asusime teele.

Laevasõit kiire ning möödus meil söömise tähe all. Lapsed vitsutasid arbuusi ja mina hallitusjuustu :) Ühte pikka lauda jagasime teise kolme lapselise perega ning Liisu käis mitu korda mulle kõrva sosistamas, et kui armas beebi neil ikka.

Esimese päeva plaan oli minna lõbustusparki. Kell 11 kohale jõudes selgus, et avatakse teine alles kell 4. Ütleme nii, et sellega meil vedas, sest oli ka viimane nädal kui see üldse nädala sees avatud oli :). Kuna parasjagu pakkis kõrval ka see teine lastega pere ennast sinna suunas teele ning tagasi ei tulnud, siis midagi pidi seal ju veel olema. aaaa – meremaailm. Lähme siis meremaailma. Kassas pakuti meile lahkelt võimalust rääkida eesti keeles ning Ketlini-Liisu silmad lõid särama kui kassapidaja rääkis, et saalis on peidus mereröövlid ning kui nad teised kokku loevad, siis saavad nad pärast kingituse. Kleepeka ja medali pärast muutusid kalad kõik teisejärguliseks ning nemad kahekesi jooksid ainult aardekirstude otsingul mööda pimedaid koridore. Ja jaaa – on küll lahe kala, aga ma ei leia kirstu, siina kaardi peal on kirjas, et siin peab olema – olid vastused meie tähelepanu juhtimise püüdlustele kaladele. Lõpuks kehitasime õlgu ja konstanteerisime fakti, et 50 eurot aardeotsingule on natuke palju :)

Tagasi maa peal arutasime järgmist päevakorra punkti. Kas minna kell 6 hommikul ülstõusnud lastega loomaaeda lõbustuspargi avamist ootama või mitte. Minu mõjutusel läksime Ikeasse aega parajaks tegema. On küll äärmiselt primitiivne viis puhkuse veetmiseks, aga ütleme et meie ettevalmistus oli natuke nõrk ja tõesti seal meremaailmas suure sissejuhatusega meduuside söötmine ei avaldanud isegi mitte mulle muljet :).

Selle eest vot Ikea avaldab mulle iga kord muljet. Seekord siis äärmise lapsesõbralikkusega. Täitsa vabalt võis kolm pätti poodi lahti lasta, sest igal sammul oli nende jaoks midagi huvitavat. Sellel ajal kui kodupede minus mõnusalt diivanil lösutas, teenindas agar perenaine Kärt mind phmete saiade ja kohviga :). Iga 10 sammu järel oli kuskil käigutee ääres mingi lastele mõeldud meelelahutuspost ning sisustatud tubades oli iga kolmandas ruumis vähemalt ka midagi lastele. Lõpetasime oma ringkäigu kohvikus, mis oli järjekordne lapsesõbralikkuse tipp….aga sellest natuke hiljem.

Järgmine tunnike möödus lõbustuspargi ees autos magades. Lõpuks tuli lihtsalt kõik lapsed üles ajada, sest muidu oleks liiga vähe aega jäänud. Käepaeltega said varustatud kõik peale minu ning Ketlini surusime ka 120cm alla. Ütleme nii, et see oli väga õige otsus, sest kui iga laps oleks nõudnud oma pikkusele vastavat meelelahutust, siis kahest vanemast ei piisa. Kärduka rõõmuks käisid suuremad kõik titekarusellid ka läbi ning ütleks, et väga hea meelega. Kalle sai ka paar suurte inimeste kiiremat ringi teha, aga vanale inimesele ei mõju selline raputamine ikka vist hästi ;). Lapsed nautisid üritust väga ning ei lasknud ennast isegi mitte vihmast heidutada, mis lõpuks meid segama tuli. Enamus atraktsioone ju katuse all. Karussellitasime nii kaua, et hakkas juba pimedaks minema ja pikk sõit oli ju veel ees. Mina olin väga rahul enda titevaataja ülesandega. Nimelt leidsime meie lõbustuspargist ainult 2 atraktsiooni, kuhu Kärdukas üksi võis minna. Ülejäänud meelelahutused tegin temaga kaasa. Ketlin-Liisu võisid küll rohkematele kahekesi minna, aga lemmikuteks osutusid ikkagi need, kus täiskasvanud kaasas pidi olema. Järgmise suve plaani sai kindlalt kirja pandud, et üks päev tuleb lõbustuspargis veeta.

Naantalisse jõudsime pimedas ja teada oli, et hotell asub vanalinnas ning aadress. Kui raske see ikka leida on ja polnudki :). Esimene tänav kust otsima hakkasime, oligi juba see õige ning vaikses vanas majas, ootas meid äärmiselt sümpaatne elamine.

Järgmisel hommikul muumimaa plaane tehes ning sinna helistades selgus, et ups…kinni on. Mis mõttes kinni, ma ju vaatasin. Järgmiseks ütles üles ka Kalle arvuti ning nüüd olime täitsa peata. Mis nüüd siis saab. Etteruttavalt ütlen, et kodus vaatasin pärast järgi ja olin vaadanud vale rida. Nimelt oli nädal pärast muumimaa sulgemist avatud muumipood :)

Lapsed võtsid seda tegelikult üllatavalt kergelt, sest kiirelt sai lubatud, et äkki muumipood sobib ka ja Liisu plaanis oli kindlalt temale uue lemmikkleidi ost. Hommikuseks meelelahutuseks valisime siis jalutuskäigu linnas. Pärast töist suve, mis tähendas pidevat inimeste keskel viibimist oli vähemalt minul hetkega ülihea meel, et muumimaa kinni oli. Linn oli armas ning tühi, meenutas meie sügisest Haapsalu. Vastu jalutasid vähesed turistid ning hiiglaslikud restoranid andsid aimu sellest, mis seal suvel toimub. Jalutuskäik lõppes ühes poes, kust ma oleks vist kõik asjad omale osta tahtnud, aga lõpuks ei ostnud vist midagi :)

Kuna plaan A oli vettvedama läinud, siis järgmine käik oli Turu linna kleidi jahile. Ma ei tea kuidas teiste perede lapsed on, aga näiteks meie pere jalutuskäik vanalinnas möödus pideva vingumise ja kauplemisega. Ma ei taha kõndida-ma tahan ka käruga sõita-ma tahan jäätist-miks tema saab-miks mina ei võt-ma ei jõua enam. Samas kui lasta kolm tüdrukut H&M lahti lubadusega valida välja neile meeldivad asjad, on pool tundi vaikset nohisemist ning äärmist rahuolu. Ma ei saa küll öelda, et ma ise mingi suur poefänn oleks ja Kalle ammugi mitte, aga näed lastele meeldib poes :). Ilma ühegi protestita praagiti pool nende valikust välja, aga sellegipoolest sai kassaletile piinlikult suur kuhi laotud. Ok see alumine pilt ei ole nüüd just hea näide, aga miks nad panevad siis need jalanõud omavahel kokku ;)))))), et neid nii raske jalga proovida on….

Järgmine samm söök, oli suurele perele jääle üks raske ületus. Iga laps tahab oma taldrikut ja iial ei või teada palju nad sealt tegelikult söövad. Uued asjad tahavad alati harjumist ning ümberringi oli liiga palju inimesi. Natuke kohapeal tammumist ning otsustasime laste suureks sõõmuks jälle Ikea kohviku kasuks. Oli teine sobivalt lähedal. Kohvikus ümberringi vaadates selgus, et enamuse moodustasidki lastega pered. Korraga lugesin kokku vähemalt 10 titetooli. Kartulipuder ja lihapallid läksid meie peres väga hästi :) Shokolaadikook oli nii hea, et selle ma ostsin isegi kaasa. Juua sai võtta nii palju kui tahtsid, laste kurvastuseks olid küll enamus gaasiga joogid. Meie pere lapsed tahavad alati kohvikus kõrrega juua ning neil poleks mingi probleem näiteks 2 mahla ära juua. Ketlin on kasvanud väga tubliks sööjaks ning sõi suure isuga ära pool suurest salatitaldrikust ning lõpuks ka õdede pudurülejäägid :) Võib-olla kui oleks teinud paremat eeltööd, siis oleks neid lapsesõbralikke kohti veel teisigi leidnud, aga seekord läks siis nii :)

Tegime veel väikese autosõidu saarte vahel ning läksime jalutasime kinnist muumimaad piiluma. Päikeseloojangul kivide merre viskamine ning üksteise kaamerate ees poseerimine olid kindlalt selle päeva hitid. Ja ongi hea teine kord päris muumimaad näha, sest siis saab Ketlin-Liisu eelmise poolikut korda meenutada ja Kärt saab ka elamuse.

Päikeseloojang lõppes ettearvatult kellegi vette kukkumisega ja õnneks oli see Kärt, sest tema oli ka ainuke, kellel lisariided kaasas olid. Õhtu oli idülliline-jalutuskäik hotellini vaikses vanalinnas, shokolaadikook ning juturaamat, mis lõpuks huvitavaks läks :)

Järgmine hommik oli päikesepaisteline ning Ketliniga lõbustasime ennast hotellitoast pilte tehes samal ajal kui Kalle asju ja lapsi autosse pakkida üritas. Tagasi sõitsime ringiga ning tee peal pähe tulnud ideega külastata ühest blogist silma jäänud antiigipoodi. Kõrvalteid sõites võis tunda, et oled kodus kui ainult majad nii värviliseld poleks. Kadedaks tegevalt oli näha, et elu maal jätab silmale seal palju ilusama mulje. Mahajäetud ja räämas talukohti minu silm küll ei märganud.

Kuna 2 päeva olid meid juba õpetanud veetma päeva laste soovide järgi, siis lõunasöök oli jälle Ikeas ning reisi lõpetasime lõbustuspargis. Natuke küll kahtlesime, kas ikka tasub vihmaga sinna minna ning Kärduka merereis lõppes ju ka nohuga, aga siiski läksime. Täpselt sama suure õhinaga jooksid lapsed mööda atraktsioone ja ei olnud midagi meie ainukesed, kes sinna vihmaga tulnud olid. Lõpuks tuli ka päike välja ning aeg möödus jälle liiga kiiresti. Kärt seisis kärsitult, käsi pikalt ees, järjekorras, et järjekordse hobuse selga saada ning tänu ilmale ei olnud üheg atrkatsiooni juures järjekorda :)

Laevasõit möödus rahulikult ja ainuke, kes päevast väsinud oli ning magama jäi, oli Ketlin. Teised lõbustasid ennast ema-beebi mänguga ning suutsid olla laevas ideaalilähedased.

Pisikese lapsesõbraliku puhkusereisi lõpetuseks panime eile tüdrukutega Ikeast ostetud köögi kokku ning magasime neljakesi ühes voodis. Kalle on tööl. Järgmised puhkuse plaanid on korra sõita Pärnusse ning Saaremaale…

Rubriigid: Kalle, Kärt, Keit Liis, Ketlin, Krista, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

16 kommentaari postitusele Kuidas me Soomes käisime

  1. Marju kirjutab:

    Väga, väga siirad fotod:) Ja ilusad tüdrukud!
    Kas meil on sama lemmikpood http://www.blueharbour.ee? Või siis pigem lemmik ideede pood:)

  2. Kristi kirjutab:

    Imeline reis! Aga avalda siis selle imearmsa ööbimiskoha nimi ka, kui just saladus pole :) Tekkis kohe endal ka tahtmine sinna sõita ja lihtsalt ringi vaadata…

  3. Raguell kirjutab:

    Väga armsad olete!!! Päikselist ja värviküllast sügist teile!

  4. Maarja kirjutab:

    Oi, kuidas mulle meeldivad sellised chill-reisid:))) Mida vähem kindlaid plaane, seda parem…

  5. Agne kirjutab:

    Krista, planeerimise ja broneerimise osa ikka :)
    söögikoha otsingul võime meie vabalt näiteks terve Turu linna läbi jalutada (4 täiskasvanut ja 4 last) ikka seda õiget kohta otsides ja siis lõpuks kuskil tsurkade kohvikus süüa, kuhu peale meie enam rohkem kliente ei mahugi :D see-eest söök oli üleprahi.

  6. maris kirjutab:

    Mis kaks t-särki ja kaks kleiti? Lastel on ju ühe pildi peal dressikad, teisel jakid jne. Kui sa lähed laeva või lennukiga ja autot kaasas pole, siis pole nii, et ah, dressikas oli ju nagunii autos ja jakk istme all jne. Siis tulebki kohver mängu.
    Mis hullunud? Ega nad kolm päeva sadamas ei istunud. Mulle tundub endiselt, et oli ikka väga hea reis. Mis on sellise reisi eesmärk? Minu meelest olla perega koos ja seda koosolemist mõnusalt nautida. Kodus on kõigil muudkui toimetused ja mõni suur/väike ikka ära. Kui sellele lisaks saab veel karussellitada ja jäätist ja uued kleidid, siis ongi väga hästi. Meil Eestis ju normaalset lõbustusparki pole.
    Loomaaed asub eraldi saarel ja sinna tasub terveks päevaks sõita. Kaheks tunniks minu meelest sinna mõtet minna pole. Seega õige valik mitte loomaaiast läbi kihutada.
    Me peame ka järgmisel nädalal Soome minema ja proovisin nüüd teie eeskujul ka autoga reisi läbi suruda. Kuna me ööbime kesklinnas (ise ei broneeri ega õnneks ka maksa), siis vastukaja oli esialgu selline:
    Leevike: Ei taha autoga, autoga pole mingi õige reis, autoga saab kodus iga päev sõita, ma tahan ikka laevaga ja trammiga ja metrooga.
    Jaak: Autoga ei sõida Helsingi kesklinnas mitte ükski inimene, isegi soomlased ise mitte.
    Katariina: Tahan küll Soome.
    Eks paistab, ma tahaks Ikeasse minna küll. Autoga.

  7. Krista kirjutab:

    mäemamma – aitäh, aitäh -punastav ema :)
    krentu – no ma räägin, et ma esimest korda bronnisin ise. Praegu vaatasin, et kui ma homme tahan grand marinasse minna, siis on öö 255 ja kui ma tahan detsembris minna, siis on ainult 141 :). Samas seal väikesel hotellil, kus me ööbisime oli kodukal suvehind ja talvehind – äkki neil seal ei kõigu see hind nii palju :)
    ütleme nii, et me isegi ei teadnud, et sealife olemas on ja oleks me läinud enne lõbustusparki, siis oleks äkki teadnud, et saab nii osta.
    teine kord ostis Kalle endale ka lastepileti, sest ta ise ei tahtnud sõita, aga lapsi ilma täiskasvanuta paljudesse kohtadesse ei lastud.
    Maris – igale lapsele 2 t-särki, 2 paari pükse, 1 kleit- ei ole just eriti suur hunnik. Kalle võttis ühe t-särgi. Mina 2 ja ühed püksid veel….pesupakk ka ja oligi nagu kõik…
    Nele, Anu – pekkis oli ainult see koht, et muumimaa kinni oli. Kuna meie peres keegi midagi ei fänna ja asi ei olnud väga suureks haibitud ja jäätisega saab meil kõiki ära osta, siis nagu ei olnudki midagi. Loomaaeda me ju ka ei jõudnud :) Selle eest 2 korda lõbustusparki (millest ka lastel enne õrna aimugi ei olnud) oligi just see, mida neil vaja oli :)…. ja juuuubbeeee, mis muumistaffi eest küsitakse. Ketlinil oli pandud 10 eurot tassi või/ja kausi jaoks kõrvale ja isegi kui me olime nõus vahe kinni maksma, ütles tema, et ta niiii kallist klaasist kaussi küll ei osta

    Põrgukiz – naljakas jah, et miks peaks üks asi olema kinni kui ilmad ju ilusad :) Ju siis neid turiste ikka ei ole piisavalt ;)

    Agne – ei olnud mütsid auhinnaks – kleepekas ja medal olid :). Et siis meenutan, mis mõttes? Et minu ülesandeks ei tohi jätta ühte planeeringut või ei tohi meid üldse kaasa võtta ;)

  8. riina kirjutab:

    mõnus lugemine ja ii-mee-lii-seed pildid!

  9. Agne kirjutab:

    kui need piraadimütsid olid kingitus selle aareteotsimise eest, siis läks see 50EUR ju täiesti õigesse kohta :)
    Naatali on sügisel ikka umbes 75x veel ilusam kui suvel!

    ps. meenuta mulle seda postitust kui meil tekib jällekord plaan ühiselt mingit reisi korraldada (ütles plaanimisefriik …) :)

  10. P6rgukiz kirjutab:

    Olenemata kõigest läks teie reis ju hästi :)
    Ma ka imestan, kuidas suudab 5 inimest oma tavaari ühte! spordikotti mahutada :D Sa peaksid sellisest asjast ühe õpetliku postituse tegema :)

    Mulle ei meeldi see Soome lõbustusasutuste juures, et enamus pannakse kinni siis, kui soome lapsed kooli lähevad. Nõme. Kuid jah, igal maal omad reeglid.
    Naantali on väga ilus linn :)

  11. Anu kirjutab:

    Mina pean nõustuma Nelega- meie viiekesi oleks vist ka hullunud! Samas oli nii rahustav su postitust lugeda.
    Palun avalda oma ööbimiskoha nimi ja kas nad lubasid teid viiekesi ühte tuppa või kuidas?
    Kirsi tervitab Kärti ka!;)

  12. Nele kirjutab:

    Mina jälle lugesin ja mõtlesin, et kohe pean ütlema, et minu suur ja sügav respect sellise rahulikkuse ja tasakaalukuse eest. Kui meie perel oleks, vabandust väljendi eest, nii pekki läinud reis juhtunud, siis me oleks kõik viiekesi juuksed püsti peas olnud ja sellist sulnist postitust poleks mu sulest elu sees tulnud.. :-)

  13. Sigrid kirjutab:

    Täiesti fantastilised pildid. Lemmik on must-valge, kus kõik kolm last lamavad voodil ja naeravad :)

  14. maris kirjutab:

    Suur rõõm on näha, et Kärt patseeribki uhke mantel seljas. (Ilus, eks, Külli!)
    Seda, kuidas lastega reisida nii, et riided pakid vaid pisikesse spordikotti, seda tahan ma küll sinult õppida. Ma lähen kaheks päevaks Soome ka suure kohvriga. Aga me käime tavaliselt ilma autota, siis ongi sul kogu elamine kohvris.
    Ilusad pildid. Ja mulle meeldib ka reisil niisama jalutamine rohkem, kui liiga palju erinevaid atraktsioone. Tundub, et oli tore reis teil.

  15. Krentu kirjutab:

    No hotellidega on tavaliselt nii nagu lennupiletitegagi – kui tõuseb nõudlus, tõusevad ka hinnad ja mida varem broneerid, seda odavamalt saad. Mina näiteks vaatasin, et öö Grand Marinas oli 80 euri aga kui ostma läksin, oli juba 100. Nii et kahe tunniga oli 20 eurtsi tõusnud. Et selle koha pealt hoiab planeerimisega küll kokku.
    Aga kui me kunagi Andresega nooruses Naantalis käisime, siis ma ka ahhetasin neid muuseumimoodi majutuskohti nähes!
    Ja kas te siis ei ostnudki lõbustuspark+sealife pileteid? Me ostsime need kahe päeva omad, nii et Sealife tundus nagu tasuta olevat:)
    Pildid on niiiii ilusad!!!

  16. mäemamma kirjutab:

    Ah, Krista, no ma ei jaksa enam ahhetada ja ohhetada…nomaeitea…
    Aga lihtsalt niiii armas jälle! No ja su plikad on töepoolest kaunis kolmik! Mul on tegelikult meeletult hea meel, et Eestis on teiesarnased pered ja sellised pliksid nagu Teil. Nii hea on teada, et kodumail on sellised tegelased!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.