Lill

külas

Kõik fotograafid teavad, et sa teed seda, mida näitad. Kui ma näitan beebisid, siis portsatab postkasti kirjapakk samasuguste soovidega. Kui lõbusaid peresid, siis on teada, mis tellimused järgmiseks tulevad ja üllatus, üllatus, akti soove pole viimasel ajal tulnudki. Ma püüan väga näidata just seda, mis mulle kõige rohkem meeldib ja nii ma siis saangi tööd naudinguga teha :).

Inimestel ikka väike skepsis kodus pildistamise suhtes. Kas ikka sobib ja kodu pole veel valmis ja pole siin midagi erilist. Ma siis ikka räägin, et kodu ei pea üldse pildilegi jääma, aga noh kui pole näinud, siis ju ei tea. Ma nüüd valisin kohe esktra viimaste tööde hulgast sellise valiku, kus nagu oleks kodus, aga no ikka köögimööbli firmat välja ei loe, sest kõik muu on pildil palju-palju silmatorkavam :)…noh ja kes on mind juba külla kutsunud, see juba teab, et ma ikka vist kõik saadan kapi juurde midagi heledat otsima ;)

Esimene pere käis kevadel minu juures stuudios beebiootust pildistamas. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis ma ei pannud terve selle sessiooni ajal ühtegi välku töölegi, sest kõik oli teismoodi palju-palju ilusam. Külas käisin neil juba suvel ja isegi pisikese tädi pere kutsuti nüüd sügisel nende “kodustuudiosse” pildisessioonile.

Teisele perele olin kingituseks. Nagu väga tihti, siis enne esimese lapse sündi on väga keeruline planeerida, et ohh ma selle 5 päevasega lähen kohe pildistama. Võib juhtuda, et see pereks kasvamine võtab natuke rohkem aega ja siis äkki on graafikud kõigil nii tihedalt kohtumisi täis, et ei pane tähelegi kui preili juba mitmendat kuud käib. Mulle väga sobib, sest nemad suudavad alati kõige rohkem üllatada ning just positiivses mõttes. Kolme kuusega enam väga ei planeeri tudupilte, aga võib vabalt vastupidi minna ja saada just sellise tulemuse, mida südames lootsid :)

minu lemmikud…pärispildid :)

Kolmanda pere juurde pidin ka külla minema, siis kui pisike sündis. Nagu näha läks mööda ainult napp aasta ja juba ma olingi kohal :). Tittede esimesel eluaastal ongi nii, et kohe kui nad enam ei maga, siis sellest alates läheb iga kuuga pildistamine järjest mõnusamaks….kuni siis ühel hetkel võtavad jalad alla ja lihtsalt jooksevad eest ära :).

ja siis me läksime edasi loomulikult õue….

pisikese kirjas ütlen ka, et ega päkapikul enam palju ruumi ei ole ;)

Rubriigid: beebid, kodus, pered. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.