Lill

Kutt

Ma olen rahutu inimene. Üllatu-üllatus. Mitte rahuolematu, pole nagu põhjust :), aga sees on mingi suur igatsus millegi järele, mida seletada ei oska. Kah veel see tunne, et elad ju ainult üks kord ja iga päev peaks elama nii nagu see oleks viimane, ei tule ju kuidagi kasuks. Tahaks osata seda ja käia veel seal ning tunda midagi uut. Mul on üks sõbranna, kellele ma ikka koju sõites helistan ja siis ta ohkab, et ta väsib ära juba ainult mu ideesid kuulates. Ütleks, et mu tööd veel utsitab kõike seda takka. Pole ju imelik, kui mul üks pere siin kodus tunnikese diivanil istub ja räägib, kuidas nad aasta vabaks võtsid ja selle ajaga suure hunniku riike läbi sõitsid, et ma olen juba samal õhtul veenmas oma pere, et järgmise aasta me võiks elada näiteks Sri Lankal. Kusjuures ühe sõbrannaga oleme juba peaaegu selle paadi kaldast eemale saanud lükata. Kuigi Sri Lankale ei tahtnud ükski mees meiega kaasa tulla :), nii et me peame kuskil siin lähemal mõne üksiku saare leidma. Enne kahjuks ei saa me väga kohvreid pakkida, kui me pole välja mõelnud, et millest me selle aasta seal elama peaks. Mõte oli seda teha näiteks riigi kulul, aga ei…ma arvutasin kokku ja ei mingit põllumeest (sorry Külli) ei tule.

Selle oskamise koha pealt kerib kah igal suvel alati tuurid üles, sest inimene õpib ju kogu elu, aga vot ülikooli igatsust ei ole. Mulle on tegude inimesed palju südamelähedasemad kui need, kes ainult räägivad. Appikene kui palju inimesed võivad mingite asjade kohta arvata. Ma vahepeal kuulasin autos raadiost neid kanaleid, kus ainult räägiti. Lõpuks oli mu lemmiksaade Digitund, kus ma ei saanud üldse aru, millest nad räägivad, aga see oli huvitavam kui tundide kaupa mingil päevakajalisel teemal jahumine. Ühesõnaga, ei mingi uut kraadi, vaid võtame midagi muud. Räpina on liiga kaugel ja ehitada ma ikkagi vist ei viitsi. Prooviks siis süüa teha. No ja kui ma selle välja olin mõelnud, siis tulid ka kohe õiged inimesed täiesti juhuslikult mu ellu.  Nii et sügisest ma siis lähen ja õpin, kuidas päriselt süüa tehakse. Ma ju pole elu sees kotlettegi teinud :). Eks siis paista, kuhu see välja viib, sest nagu pildistamisega, tuli see nagu välk selgest taevast, ei unistanud ma mingist suurest fotograafi tulevikust. Äkki ma siis seal üksikul saarel pean kohvikut :)

Kui juba rahutu olla, siis on ju koguaeg ka vabandused olemas, et miks ei saa ühte või teist teha. Lapsed ja töö on minu põhilised. Lapsed on mul ju tegelikult juba päris suured. Saavad kõigega ise hakkama kui vaja ja töö on ju see, mida ma ise otsustan palju teha. Kui enam vabanduste taha ei poe, siis palun väga, siin on inimene, kes aitab ilusamaks, siin inimesed, kes hea meelega veedavad sinuga mõnusalt aega jne. Nii on mul nüüd kalender päris värviliseks joonistatud, ei olegi enam ainult töö :) igatahes esimene kuu uut elu on olnud puhas nauding ja ütleks, et sellega võib lausa ära harjuda.

Kogu see jutt ei tähenda muidugi seda, et ma nüüd edaspidi kuidagi vähem või väiksema naudinguga pilte teeks. Ikka edasi ja väga hea meelega.

aga….jutt ei pidanud olema üldse mitte minust. Me võtsime koera. Ma ei saa öelda, et täiesti lambist, aga ka see keris ja keris ja ühel hetkel kui olin järjekordselt ühte pere pildistamas, kus oli just uus pereliige võetud ja pere nagu meie oma, siis kõrvalt vaadates sobis täpselt selline koer ka meie diivani kõrvale :) Tehtud mõeldud ja nüüd meil on siin üks väike pätt juures. Kuna ma hetkel tahan oma õnnemullis elada, siis ma luban endale ainult ühe korra päevas, et ma lähen ta lolluste peale närvi, aga ütleks, et lastega on ikka palju, palju lihtsam.Raske tal see elu saab siin olema, sest majas elab viis inimest, kes kõik arvavad, et teavad kuidas ta käituma peab ning Kass, kes on uhke, et ainult tema võib teisele korrusele minna.

aaa ja Kutt on koera nimi :) Tal on mingi pikk ja moodne nimi ka.

Rubriigid: Krista, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

2 kommentaari postitusele Kutt

  1. inga kirjutab:

    ooo, meie-tõugu Kutt:)

  2. Evelin kirjutab:

    Ja isegi koer on teie majas valge :D Väga äge Kutt tundub muidu. Neist lollistest võiksid ka kunagi kirjutada – nagu teraspia mõttes võinii.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.