Lill

Lapsed

See ei ole isegi mitte naljakas, kuidas ma kuidagi ei jõua postitama. Teed seeria ära…ohh lahe, sellest võiks blogida ja siis tuleb jälle elu vahele ja nii ta jääb…kuni järgmise korrani :) Suvi on naljakas aeg. Tahaks nagu kõike. Tööd teha, sest parimat võimalust meil õues pildistamiseks ei ole, samas tahaks ju ka puhata, sest kõik teised teevad seda, tahaks kodus ehitada, sest millal on veel see võimalus õues laudu värvida ja aiast ei hakka ju rääkimagi.

Jagasin siis ikkagi nii, et suvel teen tööd, sest minu töö ongi suvetöö ja siis kui on hall ja pime, siis värvin ja unistan ja aiatööde tähtsus on siis looduse poolt nulli viidud :). Ja suvel tööd teha on kuidagi mõnusam. Lastel on ruumi joosta, päike on oma töö teinud ning kui õnneks läheb, nagu eile, siis saab beebi korviga viljapõllu sisse ära peita. Nädalavahetused mööduvad pidutsedes või siis olgem ikka täpsed, teiste pidusid dokumenteerides. Iga suvi on erinev ja sellel suvel kui ma 8 päeva jooksul juba kolmandat korda Pärnumaale pulma sõitsin oli naljakas tunne küll :)

Aga ikkagi on minu lemmikud lapsed. Kevadeti lasteaedes käies ja laste südameid võita püüdes, olen märganud, et nii mõnigi pere on tänu lapsele jõudnud järgmisel hetkel täies koosseisus minu juurde. Ma ju täpselt ei tea, kuidas see neil käib, et kas laps tuli koju ja ütles, et oi kui lahe, meil oli lasteaias pildistamine või siis ema vaatab pilte ja ütleb, et ehhh näe, polegi laps ehmatanud näoga ja prooviks ka….igatahes on väga lahe, sest mina olen selle pere väikesele kõige tuttavam inimene ja meil juba on oma side :)

Piinlikult pean ju muidugi tunnistama, et ega ma väga kõiki lapsi ei mäleta, aga kui nad juba niimoodi mulle naeratavad, siis ma oskan järeldada küll, et ju me oleme enne kohtunud. Ja nüüd siis piltide juurde…. Kutsuti mind pildistama kuldpulmi ja kuna tegemist oli suve esimese päris suveilmaga, siis oli kõik veel ilusam kui muidu. Kõige tähtsamad olid südames täpselt samasugused nagu 50 aastat tagasi ja ….. aga mind tahaks rääkida hoopis lastest… Üks lapselaps lõpetas just nädalapäevad enne seda lasteaia ja see pidu ei olnud mitte meie esimene kohtumine. Pole siis ime, et tuttavalt meeldides leidsime kergesti ühise keele ja võtsime siis tema täditütre ka kampa ja sellel ajal kui täiskasvanud oma lahedat pidu pidasid ehk et istusid-istusid-rääkisid-istusid-rääkisid-istusid…. tegime meie autoga, mis oli vanem kui nende nende vanemad, väikese sõidu :)

Ma ju tahaks muidugi rääkida sellest, et sellel poisil on 3 venda ja tüdrukul väga lahe väikevend ja neil imelised vanemad ning loomulikult ka vanavanematest…. äkki ühel päeval….

Rubriigid: õues, pered. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.