Lill

Laste peod

Oma lapsepõlvest ma juba mäletan seda, et kui kuskil küsiti, et kelle ema-isa aidata saab, siis oli mul alati käsi püsti. Sujuvalt on see nüüd edasi läinud ja nii oli mul siis lastevanemate koosolekul käsi püsti kui küsiti, et ega keegi lastele lugema ei tahaks tulla. Eelmäng esimese advendi hommikul tehtud, tuli Kalle lasteaiast koju jõuluvana töögraafikuga. Küsiti küll, et kas oma lastele probleem pole, aga kuna siiamaani olid kogemused ainult positiivsed ja jõuluvana usku tuttav jõuluvana kõigutada ei stuunud, siis pidi Kalle ka neile jõuluvana tegema.

Õigel päeval sõitsime kenasti kahe autoga lasteaeda, sest kuidas muidu seletada, et kust see issi nüüd järsku siit külavahelt tuli kui teda peol ei olnud. Minul oli aga eriti tore ülesanne. Tahtsin ju lisaks peole ja kahele lapsele ka mõned pildid teha.

Sättisime ennast kenasti kohe varakult kohale, et esimeses reas kohad saada. Liisu ja Kärt said veel eraldi pingireale kohad.Tundes oma 1,5 aastast olin ma suure karbi kamapallidega varustatud ja suures hirmus kui mul peaks olema vajadus teda millekski takistada. Ma ju ei tahtnud kohe kuidagi, et ma pere ainukese lapsevanemana peaks peo ukse taga veetma.

Esimesest tantsunumbrist oli selge, et Kärt tahab väga aktiivselt osa võtta. Kui ma esimesed hetked üritasin teda takistada, siis teiste emade loal lasin ta vabalt peole minna…

Kuna kodus meil laulab ja tantsib valdavalt Ketlin, siis ma olin ikka väga positiivselt üllatunud, et ka Liisu on nii tubli. Ta teadis väga täpselt milliseid liigutusi millal teha ja kuidas oma tantsupartenrit võluda :)

Laulud olid tal ka kõik kenasti peas ja laulis julgelt kaasa…

ja siis oligi käes hetk kui saabus jõuluvana…

Ketlin tuli vist paari minuit pärast ütlema, et see on ju meie issi. Leppsime kokku, et Liisule ei ütle, aga nagu kohe pärast pidu selgus ja nagu ka vist pildilt näha on, siis sai Liisu täpselt sama hästi aru, kellega tegu on. Kusjuures Ketlin selles vanuses küll veel ei saanud :)

Jõuluvana jagas laste ja eriti täiskasvanute naeru saatel kingipakke ja mina heldinud emana pildistasin oma lapsi…

Kärdu sai ka hästi aru, et selle jõuluvana juures on päris turvaline olla.

Peo lõpus anti kõigile võimalus pildistada ja nagu näha kasutati seda võimalust üliaktiivselt :)

Sellel ajal kui teised jõulubanale hüvastijätuks lehvitasid, haaras Kärt ka omale paki, selle lapse oma, kes lehvitamiseks kahte kätt kasutas :).

Teel koju arutasime natuke seda jõuluvana asja. Ega need lapsed nüüd otsest seisukohta võtta veel ei osanud, et kuidas temaga nüüd täpselt on, aga Ketlin palus, et 24ndal tuleks ikkagi päris jõuluvana.

Esimene pidu edukalt läbi, oli kahe päeva pärast Ketlini lauluringi pidu.

Kohalik kultuurimaja oli rahavast täis. Seekord tundus Kärt vabale käigule saata suhteliselt kohatu ja õnneks oli tema tee ka toolidega takistatud. Õnneks jõudsime ära vaadata Ketlini esinemise, mis küll valdavalt kulus sellele, et ta ise skeptilise pilguga jõuluvana jälgis. Ette rutatult ütlen, et pärast kontserti arvas ta, et tegu võis olla päris jõuluvanaga, sest kellegi isa ta küll ei olnud.

Kontsert ise oli aga üli-ülipikk. Olles ürituskorraldaja peres, siis see kontsert seal venis ja venis ja 2,5 tundi on ikka liiga palju ükskõik mis vanuses lapsele. Esimene tunne pärast kontserti, millest ma seekord rohkem kui poole ukse taga veetsin, et läheks ja pakuks kohe abi :). Ära ka ei saanud minna, mis siis, et Ketlin oli esinenud. Jõuluvana kingikott ootas keset saali ja ükski laps pole ju nõus ära minema kui kingitus silma all ootab :). Kontsert ise läks laste vanuse kasvades järjest paremaks ja vähemalt üks laulja tegi ikka kõrvale väga suure pai.

Kalle oli Tallinnas jälle meest tegemas ja nii ma siis olin seal täitsa üksi. Õnneks on mul juba mõned kohalikud tuttavad taasleitud, nii et seal ukse taga nii igav oodata polnudki.

Viimane pidu oli Ketlin lasteaia pidu. Jälle kenasti varakult kohal ja esireas kohad sees. Nii kui pidu hakkas, tuli esimest laulu Ketlin üksinda laulma. Kärt krapsti püsti, Ketlini juurde, võttis tal käest kinni ja lõi jalaga takti kaasa. Pärast esimest laulu öeldi, et nüüd algab etendus ja paluti enne lõppu mitte plaksutada. Meie Kärt, kes on väga suur plakustaja, sellest aru ei saanud ja nii ta siis muudkui plaksutasa, vanemate naeruturtsatuste saatel ülienergiliselt iga pausi ajal. Vaatas küll natuke imestunult ringi, et miks ta ainuke on, aga ju siis rõõm kõigi silmis ei suutnud tema indu vähendada.

Kärt ikka enamus aega seisis Ketlini juures. Vahel ainult tegi mõned tantsusammud ja hüüdis siis jälle üle saali emme ja läks Ketlini juurde. Ega siis teised vanemad ju ei tea, et emme ja anna on siiamaani Kärdu pea ainukesed sõnad ja emme tüleb ta kõigile inimestele, mitte ma ei ole lapsekasvatamise rasket tööd Ketlini  õlule veeretanud :)

Seda, et Ketlini isa jõuluvana on, seda teadsid vist kõik lapsed, sest Ketlin tunnistas ausalt, et tema saladust pidada ei oska. Kusjuures ma arvan, et seda enam nautisid  lapsed pidu ja suhtusid jõuluvanasse ikka väga soojalt ja sõbralikult.

Kärt omal kohal.

Kui Ketlin oma nime kuulis, siis tormas ta jõuluvana juurde nii kiiresti, et ei saanud pidamagi :). Väga väga armas oli veel see, et Ketlin otsustas ka jõuluvanale seda laulu laulda, mida ta peo alguses laulis ja terve rühm täiesti omal algatusel laulis refrääni osa jälle kaasa.

Kusjuures Ketlin käis isegi enne peo algust õpetaja käest küsimas, et äkki issi jõuab ikka etenduse ära vaadata ja siis kiirelt jõuluvana riietese ennast panna :)

Kuigi Ketlinil pidi olema ka eile kirikus kontsert, aga lõunaajal helistas õpetaja, et Ketlin on haige. Hommikul enne kui lasteaeda läks, siis ta ütles, et ta ei taha sinna kontserdile minna. Kuna meie olime Tallinnas, siis me kohe ei saanud talle ka kohe järgi minna ja kui ma pärast magamist uuesti helistasin, siis öeldi juba, et haigus on möödas ja järgi minnes hüples mulle vastu täiesti tavaline rõõmus Ketlin.

Lasteaiast said lapsed valla poolt kommipakid. Õnneks või kahjuks moodustas kommipaki sisu 3/4 osas klaaskommidt ja pärast seda kui Kärt nad kõik paberist välja oli võtnud, sai need ilma igasuguste süümepiinadeta prügikasti visata.

Sellised siis meie laste peod, millede vahel jõudsin mina ka kahes pulmas käia ja ühe päeva stuudios veeta ning Kalle kohe päris mitmel jõulupeol käia ning ka ühe suure seltskonna naisi õnnelikuks teha :)

Rubriigid: Kalle, Kärt, Keit Liis, Ketlin, Krista. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

8 kommentaari postitusele Laste peod

  1. soodomakomorra kirjutab:

    no nii, nüüd on siis jalad lauale visanud:)

  2. agne kirjutab:

    huvitav, millises blogis neid pilte näidatakse, kus kõnealune Jõulumees hunniku naisi õnnelikuks tegi? :D

  3. Trishka kirjutab:

    Aaaa kuidas ma siinkohal kadestan täiskaadri omanikke. ;)
    Käisid tavalise kaamerapealse välguga? Väga hästi on igatahes ära valgustanud.

  4. lennuk kirjutab:

    Häid pühi teie perele!

  5. sille kirjutab:

    ahjaa, mina oma 3-aastasele pidin juba sel aastal ära ütlema et päkapikkude asemel paneb soki sisse kommi emme, ta nimelt küsis ühel õhtul minult otse, mina valetama ei hakanud, õnneks olin selle teema peale juba ammu enne mõelda jõudnud. mul endal lapsepõlvest valusad kogemused sellest kuidas kõik sõbrad juba teadsid et päkatseid pole, aga minu vanemad raiusid ühest suust et on ikka küll, kui sain aru et vanemad, kes peaks olema kõige usaldusväärsemad, mulle valetasid, olin löödud, rohkem kui teadmisest et päkapikke pole. kusjuures plika jookseb ikka sära silmis iga hommik sussi juurde! ;)

  6. sille kirjutab:

    oi kui palju tuttavaid lapsi kõigil piltidel, väga vahva! ma vaatan et Kärdu tahtis ka igal pool esineda, meie poiss samasugune, aga emme on teistsugune, ei lubanud, igal lapsel oma tähetund! :P Ilusaid pühi!

  7. Katariina kirjutab:

    Nii armas! Taas kord selllllline idülllll! Eriti torkas mulle silma see, kuidas sina oma kolme lapsega iga kord aegsasti enne kontserti kohal oled – väga hea ajaplaneerimise tulemus. Õpin.

  8. Heleena kirjutab:

    Nii armas… :)
    Ma olen täielikult dilemma ees, et KUI palju seda jõuluvana asja kaasa teha ja KUI täpselt küsimustele vastata. Kui kaugele “valetamisega” minna, kui küsitakse – kuidas päkapikud tuppa saavad, kas jõuluvanal on kostüüm seljas, kuhu jõuluvana oma põdrad pani, kui ta tuppa tuli jne….

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.