Lill

Libiseb käest

Ühel õhtupoolikul kui ma olin kõik lapsed linna pealt kokku kogunud ja kodu poole sõitsime, uuris Ketlin, et mis söögiks on. Jutu käigus selgus, et ta polevadki päeva jooksul eriti midagi söönud. Ja me vestlesime sellel teemal kohe pikemalt ja igasugu kurvad mõtted tulid pähe.

Kui laps sünnib, on lihtne. Kõigepealt oled sina talle kõige olulisem ja sina otsustad ja valid tema eest. Ühesõnaga väga hea pinnas õigete valikute tegemiseks. Eks mõni on ka patuta, aga mina kindlasti mitte ja täiuslikkusest on meie pere küll kaugel, aga me vähemalt püüame ja ma tean, mis need õiged valikud on või siis arvan, et tean. Lapsed kasvavad ja eks söögilauas keerleb jutt ikka söögi ümber. Miks me seda sööma ja miks teist ei või. Lastega ikka käib kauplemine ja selgitamine. Ei lähegi väga kaua aega kui meie tüdrukud söögilauas küsima hakkavad, mis on kasulik ja kas see on tervislikum kui see teine asi. Natuke vaidlust vanaemadega, et kas pannkoogid ja makaronid ikka on kõik see, mis nad vajavad ning tänaseks ka kergelt alla andnud, sest pannkooke ja manavahtu jagatakse seal ikkagi vägagi kergelt.

Esimene samm oma laps võõrasse söögilaua panna, on see päeva kui ta lasteaeda läheb. Ma loodan, et ma pole ainuke, kes kullipilguga menüüd loeb ja isegi seadusest lugesin välja, mida ja kui palju lasteaias lastele süüa anda võib. Tänaseks päevaks olen aktiivse lapsevanemana kohe juures kobisemas kui miskit ei sobi ja tänu teistele meiesugustele on meil lasteaias söögilaud selline, et endalgi kade meel.

Siia sobiks üks umbes nädalatagune naljakas lugu. Lastele oli ooteks kartuli-brokolipuder. Esmasel vaatlusel olnud neid seal pudrus võrdselt, aga õpetajaid ehmatanud toidu võõras roheline värv. Kuna lapsed ka näost kõik välja lugeda oskavad, siis ei saanud nad seal ka väga nina kirtsutada. Lapsed aga küll. Kuna tegu oli meie Liisu rühmaga, siis väike armas vale tuli abiks. Nimelt selgus, et tegemist on sellise pudruga, mida ülekõige armastavad kõik modellid. Silmade särades vihtusid selle peale vähemalt kõik tüdrukud putru süüa, küsisid juurde ja üks laps palus veel ka emale retsept anda – ikkagi modellisöök :)

Jutu käigus on ka selgunud, et lapsed söövad lasteaias vaat et pareminigi kui kodus ja menüüd vaadates ütleks – lasku aga käia. Kui lasteaed läbi saab, siis hakkab jälle uus elu.

Sügisel oli mul hea meel, et Ketlin oma pika päeva jooksul saab 2 korda isegi süüa ja oma naiivsuses arvasin, et ta teeb seda sama suure naudinguga kui lasteaias. Mõnikord kui ta nii mööda minnes natuke kurtis, et talle üks või teine ei maitse, siis mõtlesin, et ahh, ega mullegi kõik toidud ei maitse või siis kui kurvalt helistas, et ta tal kõht tühi, et kas ta puhvetist saiakase võib osta,  aga nüüd kui me rääkisime, siis ei olnud see üldse enam lõbus.

Kartulid pidid olema külmad kui nemad sööma jõuavad ja kastmel naljakas kile peal. Emana arvaks, et söök on lihtsalt liiga kaua neid oodanud ja ära jahtunud. Samas ütles, et kuigi makaronid on ka külmad, siis kaste, mis peale pannakse on tavaliselt soe ja siis kokku on ok. Tema lemmiksöögiks on see kaste, kus suured kanatükid sees on. Teised lemmiksöögid aga võtsid seest õõnsaks – viinerid ja kalapulgad. Et kui need lasteaias keelatud on ja kui me kodus pole eluski neid nö kalapulki söönud ja viinereid saab pidupäeval, siis koolis on see nüüd tavaline igapäeva menüü. Hirmuga kujutasingi juba ennast ette Jamie Oliverina, kui ta Inglismaal koolisööklasse läks. Vabandusega- lapsed muidu ei söö, lähebki asi alla mäge.

Kui ma nüüd kõrvalt vaatan, siis lasteaias on söömine nagu oma. Kokad on lasteaia töötajad ja tagaside igast suunast on vägagi aktiivne. Kool aga tellib teenuse suurelt pakkujalt, kelle koolide nimekiri on pikk ja otsuseid teevad inimesed, kes ise laste kõrval ei istu. Lapsed aga on suured ja hirmuga mõtlen selle peale, et homme ongi see päev kui ka minu lapse krõpsupakiga mööda linna jalutab. Ja kui ma juba kurja pilguga siin kobisen, siis meie linna on viimase aasta jooksul tekkinud 4 uut toidukohta. Peaks ju nagu rahul olema, aga kolm nendest on pizzad ja üks hesburger, et nagu polegi enam lihtsalt allakäigutrepp, vaid kohe lausa sile liumägi. Patuta pere on ka patustanud, aga meie pere ootab ikka vägagi pikisilmi uut rohelist aita. Lisaks veel, et kui ma vaatasin seda nimekirja, millised talunikud tallinlastele otse kaupa viivad, siis enamus olid siit samast meie kodu ümbrusest.

Kui ma ei teaks, et on selliseid koole, kus lapsed suure naudinguga koolisööki söövad ja see söök on veel tervislik ka, siis tuleks leppida paratamatusega, aga meil on ju võimalus. Miks me oma koolis ei võiks pakkuda sellist sööki nagu lasteaias ning kool aitaks kaasa. Ükskord me lasteaias arutasime, et kas meie linnas ei võiks olla üks selline keskne köök, kust kõik lasteastused saaks omad söögid ja vajalik kraam tuleks meile hästi lähedalt. Muidugi esimesel hetkel tundus see väga keeruline ja keegi vedu ei võtnud, aga äkki ikkagi … miks neid õigeid valikuid siiski on nii raske teha…

Rubriigid: muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

22 kommentaari postitusele Libiseb käest

  1. üks vanaema kirjutab:

    Eks vanaemad peavadki olema leebemad kui emad.
    Ja küllap enamus neist on võimelised ka arenema ja uusi toitumispõhimõtteid omaks võtma. Samuti on viinerid teinud läbi arengu, kahjuks taandarengu. Kunagisest naturaalsooles olevast lihatootest on saanud kiles olev tundmatu koostisega…. no ma ei teagi, misasi. Neid ei söö ma ise ega anna lastelastele.

  2. Krista kirjutab:

    ühele vanaemale – oma mätta otsast võin küll öelda, et minu ema emana ja nüüd vanaemana on küll nagu kaks erinevat inimest. Rangest emast on saanud ülileplik vanaema. Ajad muutuvad ja näiteks viiner on küll hea näide. Kui minu lapsepõlves oli see nagu delikatess, mida leti alt jagati, siis täna ei lubata seda seaduse järgi lasteaias lastele üldse pakkuda.

  3. üks vanaema kirjutab:

    Kuidas on võimalik, et vanaemad, kes on suutnud üles kasvatada nii targad ja tublid emad, nagu teie olete, nüüd äkki teie lastele halba teevad?
    Mina küll lapselapsi pannkookidega ei toida, aga arvan, et kord nädalas vanaema pannkooke süüa annab lastele kindlasti vähemalt palju positiivseid emotsioone, kuigi võib olla toiteväärtuse osas jääb midagi puudu.
    Pooldan minagi tervislikku toitu, aga liiga range selles osas ka ei maksa olla. Näen sageli tänaval koolilapsi krõpsu- ja kommipakkide ning kokapudelitega. Millegipärast ma ei usu, et nende vanemad on neid seda sööma õpetanud. Pigem on nii, et kui midagi on väga rangelt keelatud, siis kasvades ja võimaluse tulles seda enam ise ostetakse.

  4. Seen kirjutab:

    Miks pannkoogid ja mannavaht halb valik on?
    Ma saan aru, et 1 vanaema teeb meil rasvast nõrguvaid pannkooke, see selleks. Aga ise teen vähese õliga, parem ju kui mingi poemüsli (mis kubiseb suhkrust), poekohupiimakreem (jälle liigselt suhkrut), poejogurt (jälle palju suhkrut ja muud). Ja mannavahtu saab ainult kvaliteetsest mahemahlast teha.

    Ma arvan, et enamikes peredes ei tehta üldse süüa. Kõik on poolfabrikaat – muffin muffinijahust, pannkook pannkoogijahust, tort “Juubeli” pulbrist, supp puljongikuubikust.

    Makarone sööme pruune või siis teeme ise durumjahust värsket pastat. Sünnipäevadeks teeme ise kooke, valge jahu küll, aga miljon korda tervislikum kui need poe “munapulbrist”. Viinereid-kalapulki ei söö, komme-šokolaadi ei osta.

  5. M kirjutab:

    Vaatasin huvi poolest RVG ja RÜG-i selle nädala menüüsid. Mõlemad kuuluvad tervist edendavate koolide võrgustikku ja kuigi neil koolidel on sama toitlustaja, siis menüüs on väikesed aga mõneti olulised erinevused. Nt RVG menüüs on ka piim ja keefir (RÜG-i menüüs seda kirjas ei ole, kas neid siis ei pakutagi?) ja valikus on leib ja sepik (RÜG-is lisaks neile ka sai). Mulle tundub, et RVG-s on veidi rohem tervisele mõeldud: eelistatakse koorekastet piimakastmele ja supipäevadel on magustoit toekam (puder või kohupiim kisselliga, mitte ainult muffin).

  6. maris kirjutab:

    meie koolilõuna maksab 1.42, kuni 9-nda klassini kompenseeritakse sellest suurem osa. ise ma maksan õpetajana iga korra eest 1.42 ja leian, et selle raha eest on süüa küll. kuigi ka meie viriseme kvaliteedi üle päris tihti.

  7. Krentu kirjutab:

    Aga kuidas teil see rahateema jagatud on? Tasuta koolilõuna on riigi poolt, aga mulle on kõrva jäänud, et meie vallas makstakse ikkagi juurde sellele summale, sest see raha pidi imeväike olema. Toiduraha meilt ei küsita. Et kui ainult selle riigirahaga opereerida, siis võibolla jääb ka selle tõttu menüü lahjaks. Sest kui Marise kooliga sama firma, siis oskustes ja maitses ei tohiks ju küsimust olla.
    Meil on koolis kohalikud kokad aga tervislikkuse teema on siingi üleval. Kuna minu lapsed saavad kodus vahel ka makaroni (valget, sest tume ei maitse) ja viinerit ja vahel ka lonksu cocat (need on muidugi erandid), siis mina eriti sõna ei võta. Sest kuidas ma lähen kooli õiendama, kui ma ise ka vahel nende suureks rõõmuks makaroni keedan. Enne seda teen neile muidugi vitamiinitaldriku, aga see selleks.
    Krista – Sul ei jää muud üle, kui Raplasse ikkagi see kohvik ära teha! Siis toitlustad nii tervislikult, et kogu valla rahvas saadab oma jõnglased Sinu juurde lõunat sööma. Mh, ah?

  8. Krista kirjutab:

    Mõnus on lugeda aktiivset tagasisidet. Eks igal ühel on oma mätta otsast õigus. Kuna meil ikkagi kool on umbes 15km kaugusel ja Ketlinil kool ja ringid kõik kenasti niimoodi sätitud, et ei peaks keegi talle eraldi veel lõunajal järgi sõitma ja saab kõik lapsed koos peale lasteaeda kokku koguda. Koolis saab ta päeva jooksul 2 korda süüa, nii et iseenest peaks ju hakkama küll saama.
    Kuna ma ise kannatasin 11 aastat seda igahommikust virinat, et sööma peab, siis ma oma lapsi ei sunni selleks, eriti veel, et kuidas ma neid siis jagan kui teised lasteaias söögilauda istuvad, ei usu, et Ketlin oleks nõus veel varem tõusma ;) Söövad hommikuti tavaliselt autos puuvilju või võileiba või mitte midagi :)
    Noh ma selles, et kodusöök on alati parim, ikkagi natuke kahtlen, mis siis, aga ise tehtud, aga ma ise suudan vabalt päeva jooksul ära süüa sellise menüü, et iga toitumisnõustaja pööritaks silmi :)või nagu Külli ütles – pool torti :)
    aga see selleks…
    Mis aga põhiline, siis Marise koolis toitlustab sama firma, mis Ketlini koolis ja vot see on hea lähtekoht. Ma olen jah ise näinud, kuidas seal lapsed ise omale erinevaid salateid taldrikule kuhjasid ja isuga sõid.

  9. maris kirjutab:

    Ma arvan, et meie koolis on asi lahendatud parimal moel. Aga see nõuab pidevalt tööd õpetajate ja lapsevanemate poolt. Esiteks on meil kooli ja kodu vahelises lepingus kirjas, et kõik lapsed söövad kooli lõunat ja sellist võimalust, et ei söö, ei ole. Ehk siis kõik peavad toiduraha maksma ja toidust keelduda ei saa. küllsaavad suuremate klasside lapsed ja õpetajad registreerida end sööklas taimetoitlaseks või gluteenitalumatuks või diabeetikuks ja saavad siis vastavat toitu. Muidu käib asi nii, nagu sa Krista ka näinud oled, et laps siseneb sööklasse, võtab endale kandiku, kahvlid-noad lusikad ja läheb nendega leti juurde, kus on siis erinevad söögid, mille hulgast ta ise valib ja tõstab neid asju, mida soovib ja nii palju, kui soovib. Nii ei saa toit olla kunagi jahtunud, nii saab tõsta kartuli ja kastme kõrvuti, mitte üksteise otsa jne. Alati on kaks erinevat värsket salatit, prae kõrvale mitu valikut (kartul või riis või pasta jne). Lisaks puuvili. Kõik, ka 6-aastased eelkooli lapsed tõstavad ise. eks väiksematel õpetajad nats suunavad seal kõrval, kui nad ainult ühe kartuli näiteks tõstavad. Tõsta võib nii palju ja nii mitu korda, kui keegi tahab. Noh mõnikord on küll asjad loetud, näiteks kui on ahjukanakoib või lõhe. Aga lisasid (riis, kaste jne) võid võtta lõputult. Toidu tervislikkuse ja maitsvuse küsimustega tegeleme pidevalt, kõik õpetajad jne saavad avaldada arvamust. Paar aastat tagasi hakati meie soovil pakkuma valgete makaronide asemel pruune ja riisiga sama. Siis lapsevanemad kirjutasid poole aasta pealt, et palun tooge valged pastatooted tagasi, meie lastele pruunid ei maitse. Siis tehti mingi keskmine variant, et pooled on valged pooled pruunid.
    Minu meelest on oluline see, et laps saab valida ja ise tõsta. Sest kui ta tõstab, siis sööb ka ära. See on vastutuse küsimus. Ära meil ei ole kombeks toitu liiga palju visata.
    Kodus ma vahetasin juba 9 aastat tagasi makaronid-riisid-õlid-puljongikuubikud-pesuained jne välja. Mis ei tähenda, et mu lapsed ei oleks käinud McDonaldsis või kohtunud viineriga. Viimast nad ei armasta üldse, täpselt nagu pannkooke või ka mannavahtu – no lihtsalt ei söö, topi kuidas tahad. Vanaemade juures söögu mida tahavad, üldiselt vanaemad ju valmistavadki kõik ise, sest nii on alati tehtud ja nii on odavam. Meil selliseid vanaemasid, kes lapsi kommidega toidavad, ei ole. Aga muidu tulen ma kodus küll laste soovidele vastu toidu osas. Näiteks keedan selge kanasupi valmis, tõstan lastele eraldi, seejärel lisan suurtele veel kõrvitsat ja püreestan. Või keedan metsikut riisi, lastele praen lihtsalt kanafileed kõrvale, aga suurtele teen sellest kanast terava kastme. Ma ei topi neile järjekindlalt püreesuppi, kui tean, et nad seda ei söö. Las söövad selget suppi, mis seal vahet on.

  10. Sille R. kirjutab:

    Jah, tõsine teema. Ma ise töötan Rapla lähedal väikseses kohas ja seal avati just suvel söökla mis valmistab söögid nii kooli kui meie lasteaeda, kredexi abiga ehitatud maja ja köök mis tasemel. Nad muidugi ootasid seda kööki väga kaua ka. Ja ma olen tõsiselt mõtlema hakanud kas oma lapsed sinna külakooli viia, mitmetel põhjustel, seda enam et ise sealsamas töötan ja nagunii sinna sõidan iga päev.
    Ökoema olen ka, viinerit mu lapsed siiski saanud on ja kommi ka ja ikkagi ahmivad sünnipäevadel kes krõpsu, kes kommi, kes viinerit, igaühel erinev maitse lastest. See ei erguta mind neid kodus pakkuma. :)
    Minu laste lasteaia toidud ei ole eriti tervislikud ja häbi mulle aga ma pole selle nimel kaklema hakanud.

  11. Krentu kirjutab:

    Mina olen ka igati selle poolt, et koolitoit oleks “tervislik”, aga natuke on mul ka selline tunne, et vanemad, kes on aiva tööl ja õhtul väsinud, lihtsalt soovivad, et laps sööks oma põhitoidukorrad koolis jära ja siis võib ise õhtul kergemalt läbi ajada :) Kui hommikusöök ja õhtusöök on kodus korralikud ja vahepealseid näljakustutussnäkke ka natuke suunata, siis ma arvan, et väga katastroof pole.
    Minu kaks last söövad juba nii erinevalt, üks ainult kurki, teine ainult tomatit jne. Katsu sa siis tervele koolile iga päev midagi sellist teha, et kõik sööksid. Teine asi on muidugi see, kui kartulid külmad ja kaste kilega.
    Aga kaldun ka Külli poole, et ei tasu seda toiduteemat nii tõsiselt ka nüüd võtta. Teooriaid on palju, üks “õigem” kui teine. Toit võiks ikka nauditav ka olla ja kui saab kokku panna tervisliku ja nauditava, siis on see ju super. Igakord ei õnnestu. Ja las vanaemad teevad oma toite armastusega ja las lastel jääda see mõnus vanaema-toidu-mälestus.

  12. Katariina kirjutab:

    Mina ühinen 100% Külli mõistuse-häälega. Tükk kodust, armastusega tehtud kooki on kehale kindlalt parem kui ristishambul kokkusegatud datliküpsis mandlijahust. Liiga pingul kumm tekitab lõpuks ragulka-efekti. Aga koolitoidu osas on ikka mõistlik kaasa rääkida ja võimalusel ka silm peal hoida – kuigi alustada võiks ikkagi sellest, et mitte sööta algklassilapsele peale teist tundi tugev lõunasöök vaid pigem väike snäkk ning anda võimalus einestada peale tunde – enamik ju siiski läheb pärast veel kuhugi ja kes ka ei lähe – paljudel siis ikka ema-vanaema kodus sooja söögiga ootamas on.
    Ja vanavanemad… nendepoolt pakutava ohuks on KOGUS, mitte kvaliteet. See pidev “ja nüüd võtame väikse eine ja siis läeme välja ja siis võtame jälle väikse eine ja siis lähed magama, pärast mida saad jälle väikse eine” ning et “tõsta ikka juurde, kasvav organism”.

  13. A kirjutab:

    Mul tekkis lihtsalt kange tahtmine vastu hõigata, hallo-hallo Külli, palun teata mulle, mis seos on viineril ja kainel mõistusel? Kui ema toidab last tervislikult, siis on ta mõistuse kaotanud, aga kui ta on nõus oma lapsele igasugu saasta sisse söötma, siis tänu taevale on tal mõistus alles jäänud?
    Ja kodus kokku küpsetatud kräpp ei ole parem kui poekräpp ja ei ole nii, et las olla rafineeritud jahu ja suhkur. Oleks aeg end harima hakata inimestel toitumise osas.

  14. Külli kirjutab:

    Hallooo… ma arvan, et lapsed võiksid ikka süüa vahest mannavahtu vanavanemate juures… (samal ajal kui ema on näiteks meil ja sööb koos minuga kahepeale terve tordi ära…) jah, kalapulk on jama aga kui jutt on kodus valmistatud söögist siis jumala eest – las söövad, mitte midagi juhtu ( ka siis kui seal sees on jahu ja suhkur)… Kui koolitoit on kahtlane siis lapsele kodust toidukarp kaasa, ise astu hoolekogusse ja anna tuld!
    See toiduteema kütab mõnuga kirgi, pea-aegu nagu vaktsineerimine juba :) “Ökoemad” kirjutavad et nende lapsed ei teagi mis on komm ja siis jõnglased vohmivad end ogaraks kui kellelgi kommikauss laual, lapsed kes ole kunagi viinerit näinud jne jne See on lihtsalt nii jabur!! Mõistust ja mõõdukust peaks jaguma vanematel, siis jääb see lastele ka külge… (Ja kahepeale söödud tordid jäägu vaid lapsevanemate teada :)) Ja see laps kes koolis sööb kalapulka – ilmselt on ta nii ka kodus harjunud..

  15. Triin kirjutab:

    Loen seda Hollandis ning selles mõttes tunnen nostalgiat – parem võidelda rasket (aga mitte lootusetut) võitlust Eesti koolitoiduga, kui siin selgitada ilma arusaamist lootmatagi. Käisime lapsele kooli valimas – ja kuidagi jõudis minuni see info alles nüüd – siin puudub koolitoit. Nii külm kui ka soe. Laps sööb seda, mida talle (võileiva)karbis kaasa paned. Ja soojendamise võimalust ei ole. Lasteaias on meilgi siin vedanud – oleme sattunud ühte vähestest lasteaedadest Hollandis, kus jagatakse ja veel uskumatum, tehakse kohapeal sooja toitu.
    Kahjuks lõpeb see rõõm neljaselt, sest siis alustavad lapsed eelkooli, kus minnakse vähemalt toidu osas suur samm ajas tagasi. Puudub ka mõiste nagu tasuta koolipiim või puuvili – sest Eestis tuleb see sisuliselt EL rahadest, aga Holland on netomaksja, kes toetusi selles vallas vähemalt ei taotle. Ja pealegi – 1 kord päevas sooja sööki (õhtul siis) süüa on enam kui piisav. See on siis kohalik arvamus.

    Mida ma öelda tahan on see,et nagu ma isegi järjest õpin – kõik on suhteline. Jah soe ja tervislik koolilõuna on kahtlemata väga hea, aga nagu suurema osa maailma kogemus näitab – siis mitte inimõigus.
    Eesti kontekstis on see kahtlemata võitlust väärt, aga mujal ei saada sellest aru.
    Ja kõigele lisaks – nt. peetakse hollandlasi pea kõige tervemateks maailmas…aga see võib muidugi tulla ka statistika iseärasustest :))
    Seega lihtsalt näide sellest, et asjad, mida ühes kohas peetakse iseenesest mõistetavaks, ei oma teises kohas olulist väärtust.

  16. helen kirjutab:

    Teema kahjuks vägagi aktuaalne.

    Mul preili käib 3x nädalas trennis, trenn algab kl 15 ja ilmselt vahepeal osad lapsed polegi süüa saanud, kui kella poole 11ne koolilõuna (kui sedagi, enda oma käib nendel päevadel pikapäevas ja sööb ka seal) – igatahes preili palus, et ma saiakeste vms asemel võileivad kaasa paneks, sest “muud asjad süüakse teiste poolt käest ära”.

    Arumaeitaipa, mis nende vanemad mõtlevad :(

  17. Krista kirjutab:

    Ma igaks juhuks ikka ütlen, et lasteaias on kõik super – söök värviline ja mitmekesine. Tänu ühele aktiivsele emale, kes luges kuskilt välja, et tasuta koolipuuvili käib lasteaeda ka, on meil nüüd see ka..

    ahastajale – lapsed, kes selles eas mängivad barbie nukkudega, siis pole see mingi patt kui rääkida nende keeles ja no kui suur ports köögivilja putru on modellisöök, siis seda enam :)

  18. ahastaja kirjutab:

    Modellisöök? Kuidas see terve suhtumine söögisse on?
    Lasteaias ei tohiks lapsed küll modelle omale kehakuvandiks võtta?

  19. Kairi kirjutab:

    Ühes peres hakati rohelisi sööke Shreki söökideks nimetama ja lapsed sõid hea meelega.

    Evelin Ilves ajab väga tänuväärset asja. Pere ja Kodust ikka loen, et mõnes koolis saab ka tervislikku sööki, järelikult pole see võimatu, nõuab ainult suurt võitlust, et midagi muuta. Meie laps on veel kodune, aga kohalike lasteasutuste menüüsid lugedes tõusevad juuksed õudusest püsti. Ei teagi mida teha, ei saa ju lasteaialapsele kogu päeva sööki kaasa panna. Külma sööki veel saaks, aga kes talle seal eraldi soendama hakkab. Peab proovima ikka võidelda, kuigi see on kõike muud kui kerge.

  20. Katariina kirjutab:

    Tahtsin veel öelda, et vanavanemate-teema ei ole probleem, kui nad just teil iga nädal päevi seal ei veeda. Kuigi jah, meie pere suurimad “toidusõjad” on just seotud vanavanemate juures lubatuga ning vastavate tagajärgedega.

  21. Katariina kirjutab:

    Õige. Aga et see aega võtab pakun, et sa võiksid panna siis lapsele alati õuna/banaani või misiganes tervisliku snäki või väikse eine lihtsalt kooli kaasa. Esmaspäeval, kui Lissul on pikk päev, ma panen. Poiss ostab koolist vahel võileiva – need on neil seal sellised musta leivaga, ikka samm õiges suunas :)

  22. r. kirjutab:

    meil pakutakse lasteaias hommikusöögiks juba makaroone.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.