Lill

Liisu ja Jacku

Kuigi pulmi peetakse aasta ringi, on iga kevad selline, kus neist räägitakse rohkem. Millised on trendid, millele peaks mõtlema ja mis meid ja teid suvel üldse ees ootab. Ma usun, et iga fotograaf kui ta on piisava arvu aastaid pulmi pildistanud, on leidnud oma ideaalse pulma. Kohad, inimesed, kellega mõnus koostööd teha. Päevaplaan, mis on kõigi jaoks ideaalseks lihvitud jne jne.

See ju ei olnud väga ammu, kus ilupildistamist kui sellist ei olnudki. Seal samas perbüroo ooteruumis tehti paar kõrvuti seisvat pilti. Minu vanematel oli selline pulmaalbum, mis koosnes sõprade pulmapiltidest, üks naeratav stuudiofoto, teine laua taga seistes ning kolmas oli grupipilt. Ja siis järsku hakkas üks mees meil siin stuudios tegema natuke rohkem kui ainult üks sirgelt poseeritud pilt ja juba läks teine mees pruutpaariga õue jalutama ja siis tulid juba tüdrukud, kes tahtsid jalutada juba pikemalt. Nii meil saigi nagu traditsiooniks, et pulmapäeval peab olema a la vähemalt kahe tunnine ilupildistamise sessioon. Mingi hetk tunduski see kõige olulisem osa päevast. Isegi täna kuulub ju fotograaf tähtsamate valikute hulka pulmapäeval, mitte et mul midagi selle vastu saaks olla.

Aga isegi fotograaf tahab ju rohkem, vähemalt mina. Lähedasi terveks päevaks pruutpaari kõrvale. Kas parimat sõbrannat või õdesid või…keegi kes koos sinuga ka 50 aasta pärast mäletaks, mis tunne see oli. Rahulikku päeva, kus kuhugi pole kiiret, kus mehed võivadki vahepeal arvutimänge mängida ja pruut sõbrannadega veini juues itsitada. Osa päevast, kus fotograaf on kohal ja aitab mäletada seda tunnet. Tseremoonia, mida on läbi viima valitud juba tuttav inimene. Aastaid olen kõrvalt jälginud kui kahju, kui on see inimene, kes paari paneb, ei tunne pruutpaari. Kõik vastupidised on aga olnud nii südamlikud ja terved ja selle päeva täiuslikud osad. Õnneks on meil ka mõni üksik suure empaativõimega inimene, kes seda hetke nässu keerata ei suuda, aga ikkagi see pilt, kui pruutpaar juba tuttava kirikuõpetajaga nalja viskab või registreerija peale pruutpaari ka pooltel külalistel pisra poetama paneb, on nii minu kui päeva võit… kui see on on täiuslik, siis on fotograafil juba paras ports pilte olemas ja nüüd piisab vähemalt minule 30 minutist, et pruutpaar saaks võtta selle hekte kahekesi, vaadata teineteisele silma ja olla ainult teneteise jaoks.

Üks päeva oluline osa on stiil. Kaunistused, mis algavad pruudikimbust, käivad paariga kaasas terve päeva ja lõpevad pulmatordi peal. Mul on nii hea meel, et meil on olemas internet, kus miljonid ideed on käega katsutavad ja ma olen kohe kolme käega poolt, et see on see koht, kust kokku hoida ei tohiks. Kusjuures kokkuhoid ei tähenda alati raha. Rannast hunnik väikseid kive kokku korjata, ei maksa muud kui aja :). Kui välismaa fotograafide pulmapilte vaadata, siis pool blogipostitustest on raudselt pühendatud detailidele ja on ka, mida mäletada.

Koht, pulmaisa, bänd, catering ja külalised teevad peo. See on see koht, kus sõbra soovitus ei ole alati see parim valik. Ikka ja ainult see, mis pruutpaarile endale kõige rohkem meeldib. Muidugi mulle meeldib kui on naeru ja nalja ning suure kaarega emotsioone. Milline fotograaf seda ei tahaks. Mul pole ka samas üldse kahju kui mind peole ei kutsuta. Ma olen oma emotsioonid saanud juba enne kokku :)

Ja see tort…ei tea, kes see tark inimene oli, kes mõtles välja, et torti ja kohvi peab pakkuma südaöösel. Mõtles välja, togis nii sügavalt inimestesse sisse ja nüüd ta seal püsib. Ma saan aru küll, et see laks südaöösel paneb peo käima ja miks siis on tort see, mis oleks nagu peolõpp. Iga väike lapski teab täna, et suhkrulaks annab energiat……aga ikkagi…äkki tänased uued trendid, kus tort on saanud palju-palju laiema tähenduse aitab luua midagi uut. Minu lemmik on suur maiustuste laud, mis on juba peokohta kaetud, kus lapsed saavad nosimas käia. Kus valik on kirju ja igaüks saab oma lemmiku ning lahtilõikamiseks ju tõesti ei pea sul 20 kilone tort silme ees kõrguma, selleks võib olla üks pisike, eriline, keset lauda. Näiteks Selline valik :)

Kokkuvõte, päeva ei pea tegema selliseks nagu mulle meeldib, vaid ma võiks sattuda sellisele päevale, mis on nagu mulle meeldib :)

ja ma sattusingi….

Pruudi soengut tegi juuksur, kelle juures pruut alati käib, meikar, kes oli oma. Parim sõbranna, kes pakkus oma kodu ja kõike muud ;), päike, mis paistis, pere, kes oli kohal ning päeva kaks võõrast – mina ja mu lemmik paaripanija Argo :) – me andsime ka parima :)

Rubriigid: pulmad. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.