Lill

Lux(us)

25 juulil sain esimese kirja Gea käest. Nagu suvel ikka, oli ka neil plaan oma pere minu kaamera ette sättida. Püüdsime küll, aga ju siis ei pidanud me veel kokku saama. Hoolimata sellest sain 5 augustil kirja, kus oli vägagi ahvatlev ettepanek – hoopis mina sõidan nende juurde ja siis pole enam pääsu. Elan nende kodus, pildistan üles nii nende pere, kui ka mõne teise :) Ohhhooooo, minu esimene komandeering :). Vahetasime kirju ja kui lennukipiletid meilboxi jõudsid, panin suurelt kalendrisse kirja.

Kui ma muidu käin ju igal pool autoga ning igaks juhuks varustust on kaasas kindlasti rohkem kui kanda suudan, siis nüüd tuli teha valik. Hambuni juhtmetega varustatud ning kurbi kutsika silmi check in-is tehes, lubati mind kogu oma kandamiga lennukisse. Kuna ma ei lenda viimasel ajal just tihti, siis võeti mult esimese hooga ära seep ja shampoon, sest 50ml oli teist pudelis liiga palju. Vot täitsa huvitav, mis eesmärgiga, sest sealt samast ümber nurga oleks võinud vähemalt 150ml suurema pudeli soetada, aga ju siis on see põhjus kuskil mujal :)

Lennud lennatud võttis mind vastu Gea, kes umbes 5 minuti pärast oli nagu vana sõbranna ning hoolitses minu eest rohkem kui mu ema :). Selleks, et Eesti ikka piisavalt pisike paistaks, oli Gea omale meheks võtnud minu vana koolivenna. Kahe imearmsa lapsega moodustus täiuslik perekond, aga omade väikeste kiiksudega.Pere 2 kassi olid poole suuremad kui meie oma :)

Söögilauas näidati mulle töögraafik ette ja ning järgmisel päeval sõidutati kohale. Ma pole kirjalikult pooltki nii osav kui suuliselt ja lõpuks ootab nii mõnigi kärsitult pilte ja ei viitsi nagunii lugeda. Igatahes viskasin ülikiire pilgu esimese päeva saagile ja valisin natuke jagamiseks…

…………….

Väikese lõunapausi, millest ma ükskord eraldi kirjutan, järel kohtusin juba tuttavama perega. Noh tuleb muidugi tunnistada, et pereisa, kes oma ülilaheda miniga mind kohale sõidutas, oli küll tuttava näoga, aga minu kõvakettad ei leidnud tuvastust :). Õnneks väikese kerimise järel sai kõik paika, nii et Merlele sai tere nagu vanale tuttavale öeldud. Saate aru, ma kohtusin nendega umbes 2 kuud varem pulmas ja juba oli meelest läinud…vanaks hakkan vist jääma :). Kuna üldine plaan oli ikkagi teha nii palju õues pilte kui saab, siis kupatasin nad õue…

Hugo vaieldamatu lemmiklause oli -ei taha. Ta kasutas seda koguaeg. Ei taha puu otsa, ei taha puu otsast alla jne jne…

turistipilte tegin 100 korda vähem kui inimestest ;)

“taksod” käisid seal väga täpselt. Imemaitsev õusai söödud ja juba tuligi sõita selle päeva viimase pere juurde. Kui eelmine pere teadis umbes mida oodata, siis järgmine perele oli see täitsa uus kogemus….ikka õue, ikka õue…

Ja kohe kui me olime sessiooni lõpuks veini lahti korkinud ja järgmise päeva üks pere ukse vahelt piiluma tulnud, oli “takso” juba järel. Esimene päev oli super, aga hoolimata mu hulgalisest juhtmekogust, siis ilma pereisa arvutita oleks ma ikkagi hätta jäänud. Nimelt ei tahtnud Kalle arvuti käima minna ja Kalle oskas öelda vaid, et itimees tegi eelmine kord tsikipriki :). Esimese päeva saaki sain vaadata ainult fotoka display pealt enne kui need läbi arvuti kahele välisele kettale jagasin. Hoidsin ainult pöialt, et päriselt ka numbrite taga info on. Nagu näha oli….

Ega mul nüüd muud üle ei jää, kui homme õhtul jätkata :)

Rubriigid: beebid, õues, pered. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

5 kommentaari postitusele Lux(us)

  1. Krista kirjutab:

    Triinu, pildid tehtud hoopis Lux(emburgis) :)

  2. Triinu kirjutab:

    Jäi äkki kahe silma vahele, aga kus need pildid tehtud on? US nagu USA? või UK?
    :)

  3. Merle kirjutab:

    Milline imeline sügis piltidelt särab! Nii vahva, et sa meid ikka õue kupatasid :) Küll on alles ahvatlevad õrritajad! Sind tuleks vist veel siia komandeerida :D Või endid Eestisse su toru ette. Aitäh tulemast ja soojad tervitused!

  4. Ingrid neljaga kirjutab:

    Soovin minagi omalt poolt edukaid komandeeringuid ikka veel ja veel! Pakun, et ka Brüsseli rahvas ihub juba hammast pärast seda postitust:) Pildid on väga helged ja soojad, silm puhkab kohe.

  5. Ingrid kirjutab:

    Taas värske tööinimesena ma nüüd kohe mõtlesin … hoolimata sellest lastele lõputult kordamisest “ma kohe tulen” … see on nii super, et on olemas selline amet nagu fotograaf. Ja veel rohkem super, et just Sina selle ameti valinud oled. Mõelda vaid, kui hüper-super-palju õnne Sa paljudele tood!!!! Vastupidamist ja edukaid järgmisi komandeeringuid!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.