Lill

mäng

Mäng on väikese inimese töö – mina olen ka väike inimene, sest tundub, et ma muud ei teegi :). Oleks ainult aega. Uneaja olen viinud miinimumini ja ikka on vähe. Tahaks kõike veel ja rohkem ja vot ei taha ei öelda. Võtan ja teen ja olengi siil, kes küll nats toriseb vahepeal, aga küll ma siis talvel magan. Lapsed püüan enda jooksul hoo pealt kinni, magame kaisus ära ja igaüks lendab jälle. Tahaks kõike jagada, sest vägisi kipub järg käest minema….aga, aga … aga….

Lapsed läksid laagrisse. Oma elu esimesse. Kasvataja on oma, küll minu oma :), aga võttis Ketlini-Liisu käe kõrvale ja nii nad juba sulandusidki. Eks varsti kuule….

Mina võtan ennast kätte ja vaatan nüüd teravalt armsatele peredele silma ning püüan oma ülevoolavaid emotsioone pulmapilte edides tagasi hoida, sest mul on ikka niiiiiiiiiimoooooodi vedanud, et kohe ei tea. Möödunud nädalast tahaks kohe pikalt kirjutada, aga….hiljem, ma luban, et hiljem….

2 tundi tagasi läksid laagrisse….

vaikne sulandumine…

suurem sulandumine…

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin, Krista, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

Üks kommentaar postitusele mäng

  1. Diana kirjutab:

    Ma vaatasin, et tuttavad näod jooksevad meil siin pargis ringi:) Vahva,Mia tahtsin ka kangesti minna aga ta liiga väike veel:) Käime niisama piilumas:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.