Lill

minu lapsed

Emme räägi veel üks lugu. Niimoodi küsib Ketlin päris tihti autosõidu ajal ja ise lõkerdab kõht kõveras. Mina siis pean mälus sorima ja rääkima naljakaid lugusid, mis on nende elus juhtunud. Alustades selles, kuidas Ketlin kõhus meie pulmapäeval jalaga mulle tou andis või Liisu titena pesu vetsu potti toppis. Ja arvake ära, kust ma neid lugusid võtan. Eks ikka oma blogist. Mäletan ainult seda, mille kohta on vähemalt pilt. Vot ei ole seda harjumust, et kui keegi midagi naljakat teeb või ütleb, siis jooksen kohe ja panen kirja. Vähemalt püüan vahapeal mõne kokkuvõtva postituse teha, sest ausalt öeldes, Ketlinile on kõik lood naljakad :) Alustame Ketlinist…

Ketlin käib nüüd viimast aastat lasteaias ja läks nüüd oma elu neljandasse uute rühma. Õnneks sai ta sõbranna Lydia vanast rühmast kaasa ja esimeste nädalate jooksul on vähemalt üks uus nimi tema sõprade nimekirjas juures ja see on Nora. Õnneks sai ta ka ühe vana õpetaja omale ja loodame, et läheb see viimane aasta ka kenasti. Lauluringis käib ja küsis omale soolotunnid ka. Kuigi tahtis muusikakooli ka minna, siis targemad rääkisid, et piisab Thea juures laulimisest küll esialgu. Vist läheb tantsib ka nats lasteaias, aga rohkem ta endale ei võta. Ei pidavat jõudma. Ütleme nii, et ta on mina, mis mina. Ma usun, et temaga saab suhteliselt lihtne olema, sest ma kujutan täitsa ette, millal tal tuleb käest haarata ja millal tagant lükata. Vaidleb ja nõuab nagu mina ja natuke laisk on ka. Kui liiga vaikne on, siis on ta jälle salaja arvutisse läinud. Peale mängude kirjutab ta seal ka näiteks raamatut ja prindib meile nimekirju. Näiteks oli ükskord trenninimekiri. Samas sarnaselt minule – tuhat ideed jäävad tihti ainult ideeks. Meisterdab kah omaette ja on muidu super õde…

Liisu on hoopis teistsugune. Tahab olla omaette ja niisama muresid kurtma ei tule. Samas pahandust kah ei tee, seegi hea. Temaga on lootused Kallele pandud. Minuarust mõistavad nemad teineteist, kuigi mina olen ikka veel kunn ;). Lasteaias oli perespordipäev ja Liisu ei võtnud mitte ühestki asjast osa. Aga muidu jookseb küll ja küsib mõnikord paarsada meetrit kodust eemal autost välja, et koju joosta. Kuna ta meil siin tarkusi ei pillu ja teadmishimu välja ei näita, siis Kalle arvas, et tuleb trenni panna :). Lasteaias õpetajatele ta meeldib – hea vaikne ja rahulik. Kui täna hommikul ta koju jätsin ja lasteaias ütlesin, et magama jäi, siis imestati – Liisu väsib ka ära :).

Kärdukas on meie pere staar. Teeb nalja ja siis ise naerab kõige kõvema häälega. Äärmiselt nõudlik tütarlaps ja arvab, et kõik peavad kohe jooksma ja hüppama kui tema midagi soovib. Tema on meil väike pätt. Viimasel ajal on tal komme, tulla ja vaikselt panna minu toa uks kinni ja siis minna pättust tegema. Lemmikuks on erinevate asjade tühjendamine. Täna just tühjendas ühe kreemituubi tooli peale. Nats mökerdas ja siis läks vannituppa pesema. Samamoodi on ta tühjendanud ka hambapasta tuubi. Ma siiralt loodan, et mitte sarnselt Külli lapsega, omale kõhtu ning ükspäev kaunistas ennast üle kere ripsmetushiga. Seebid ja shampoonid on meil kõik ühekordseks kasutamiseks kui  keegi need tema käeulatusse unustab. Absuluutselt kõik tühjendatavad asjad on kolinud kõrgele, aga seegi ei ole teda takistanud neile järele ronimast. Ükspäev hüüdis mind näiteks püsti seistes kraanikausist. Samas on ikkagi nii alalhoidlik, et ega ta hulle tükke ikka teha ei julge…ma loodan.

Lasteaias on isegi paar korda käinud, aga õnneks sai nohu ja nüüd puhkab källe kodus. Kalle täitis lasteaias tema kohta ankeeti ja seal küsiti karistamise kohta. Näed meie peres ei karistatagi lapsi. Tegelt ma arvan, et see on kahe otsaga asi. Sest ükspäev leidsin kõik kolm ja ka külasolnud Ketlini sõbranna maja eest porimülkast. Olid teised ikka põlvini porised…aga lahe oli neil ;)

Sama on siis kui nad kolmekesi vannis või dushi all käivad. Terve vannituba ujub pärast. Noh ja üks hommik kammisin Kärduka pusa peast ära ja tegin nats märjaks…pea täitsa seebine :). Ise tegemise ja olemise rõõmud :)

Mis mulle Kärduka juures meeldib, et ta armastab süüa ja magada. Iga titeema unistus. Õhtuti ja ka lõunajal nõuab kenasti tuttu ning jääb kah raamat kaenlas.

Tehnilisel ülevaatusel käisime ka. 2 aastane Kärdukas on 86 cm pikk ja kaalub 14,5 kg. Kenasti võtnud aastaga 2 kilo juurde nagu õed sellel ajal ja pikkust oli 86 cm. Kah täpselt sama. Ketlin mõõdeti ka üles ja tema oli 120cm pikk ja kaalus vist 23 kg (kui ma ei eksi, sest ma ei leia seda paberit praegu) Liisu magas lasteaias ja ma ei raatsinud teda üles ajada. Järgmine kord lähme siis arsti juurde detsembris, kui teised lapsed aasta vanemaks saavad. Me oleme nüüd siin aasta ja natuke peale elanud ja arasti juures oleme täpselt 3 korda käinud – mõõtmas kaalumas.

Tuli nüüd jube naljakas jutt….aga vähemalt äkki mingigi mälupilt on silme ees…Nagu piltidelt näha, ei ole meie peres mingi probleem lapsed käsu peale naerma saada ;)

Rubriigid: Kärt, Keit Liis, Ketlin. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

15 kommentaari postitusele minu lapsed

  1. Rgauell kirjutab:

    Kallis Krista, olen vist korra küll öelnud aga sinu blogi on nii mõnus,see on tõesti nagu üks hea juturaamat:)Ja need tüdrukud,no imelised ja see kuidas sa nende tegemisi kirjeldad- armas, jääks kõik need asjad meelde,eks! Lapsed on ikka super,aga jõudu teile ja palju naeru!

  2. maris kirjutab:

    ja kus pannkoogid on?

  3. Liina kirjutab:

    No on ikka ilusad tüdrukud ja nii vahva, et nad kõik nii oma nägu on :)

  4. Liia kirjutab:

    Vahvad tegelased. Ja minuarust igati oma vanemate toredate tegemiste järgijad ja jälgijad. Ega teisiti ei saagi. Keegi tark kunagi ju ütles ka midagi käbide ja kändude kohta :) No ja “kännud” on teil ka mõnusad, tegusad :)
    Ja minagi vaatasin, et ühte sellistes kleidikestes plikade pilti mina nägi Kodukirjas. Kas selle tegid ka sina või vahelduseks klõpsis keegi teine?

  5. Ingrid kirjutab:

    Super, kui armsad. Teie peale peabki mõtlema eriti siis, kui endal miskit välja ei tule. Helged mõtted ajavad ikka endalegi hea tuju peale ;-)
    Ma olen juba mõnda aega aru saanud, et see minu valitud versioon, et kahe lapse vahe on veidi suurem kui 2 aastat, et see võibolla polegi see kõige parem ;-) Alguses on kahe pisikesega kindlasti raskem, aga ikkagi see õnn ja rõõm teineteisest, mis hiljem on.
    Ja hetkel kõige rohkem kadestan ma seda ühesuguste kleitide vaatepilti. See on iseenesest sama pere eri vanuses laste puhul täitsa ära leierdatud teema, aga …. see on NIIII LAHE!!!! Ma olin isegi õnnelik, kui aasta tagasi ühel oli kevadsügisjope ja teisel talvejope, aga sama firma ja sama värv ja siis ühesugused mütsid pähe … missest et 4 a vahet ja üks poiss, teine tüdruk :-)
    Kui ma nüüd oma tüdrukule kuidagi veel kleidid ja seelikud ka selga saaks. Peab vist ise eeskujuks olema ja hakkama ainult kleitide/seelikutega käima. Käisin just poes mantleid uudistamas ;-)

  6. Katariina kirjutab:

    Nad on sul juba nii suured kõik. Kärt ka. Suured ja ilusad. Minu arust on nii ilus, kui tüdrukutel juuksed natuke lokki hoiavad. Poistel ka ;) Tahaks teie juurde koogile ja kohvile.

  7. Külli kirjutab:

    oh, kodukirja siis ostma :)
    ja karistamisest – ma hakkasin mõtlema, et mis mina siis peaksin kirjutama? hmmm… et lihtalt veidi karjun ja õiendan? et ühman Taavile kaks sõna “malakat vaja” :) ega me ju ka muudmoodi ei karista… a järsku peaks? või miks peaks?

  8. Mari-Ly kirjutab:

    Tead kùll, et ma olen ùhe lapse ema, eks! Ja ei taha ka rohkem, mulle piisab sellestki ning tihti mòtlen neist kolme lapse emadest kui vaesekestest… Aga sinu tùdrukud teevad kùll alati kadedaks! Ning kuna ma olen neid ka pàriselus nàinud siis tean, et ongi sellised ja et teil ongi selline elu seal siis teeb see kohe eriti kadedaks.
    Noh siis kui sa jàrgmine kord minu reisimisi kadetsed siis tea, et tegelikult on sul kadetsemistvààrt pere :)

    Sellegipoolest jààb Anni ainukeseks lapseks ;)

  9. homemoma kirjutab:

    aaah, väga armas postitus.. ja pildid….

  10. Trishka kirjutab:

    Njah, vaat neid pilte vaatasin minagi ja arutlesin kogu lugemise aja, et mis mõttes nagu sa oled nad kõik naerma saanud, eriti Kärduka veel nii südamest?! Tahan ka nippi, eriti kui pilte on rohkem kui üks. :P

  11. L. kirjutab:

    Leidsin täna kõik kolm plikat Kodukirjast pannkooke nosimast. See oli vahva üllatus :)

  12. Liina kirjutab:

    Appi, kui lahe neil ikka koos on kasvada! Ja mismõttes – Ketlin kirjutab raamatut? Istub arvuti taga ja trükib? Ütle nüüd veel, et välja tuleb ladus sissejuhatus-teemaarendus-kokkuvõte jutt ka?

  13. tikker kirjutab:

    Liisu oli kogu aeg selline… väike ja pigem poisilik. Ja nüüd järsku on temast selline preili saanud. Millal see juhtus? :D

  14. mäemamma kirjutab:

    Armas Krista,
    ma ei suuda kommida, sest ükski komm ei tundu postituse vääriline. Ajasid lati täna sutsu liiga körgele :-)

  15. Sille kirjutab:

    Tõeliselt ilusad õed. Nii nunnud. :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.