Lill

nakkushaigus :)

Ma tahaks osata nii palju asju, aga aega tundub nii vähe olevat. Kui siis veel mingit omaalaeksperti kuulad, siis tunduvad need tarkused veel eriti kaugel olevad. Noore aiapidajana kuulasin ma just telekast juttu, kuidas ploome kasvatada. Tee seda, seda ja seda ka veel ja siis vali need ja need sordid. Ma ei saanud suurt midagi aru ja meelde ei jäänud ka midagi, sest 5 minuti pärast rääkis järgmine inimene juba kuidas lillepeenart ettevalmistada ja kui mul sinna nüüd see orashein hostade vahele on jäänud, siis muud üle ei jää kui kogu peenar üles võtta ja korralikult umbrohust puhastada. Sealt edasi tuleks ettekasvatada neid ja teisi ja kolmandaid taimi ja loomulikult oleks elementaarne veel see ka, et ma teaks kuidas teha hoidiseid.

Toas tahaks teada kuidas toalilled näeks terve aasta välja sellised nagu lillepoes. Kuidas kogu maja sisustus oleks selline nagu 90% välismaaajakirjade kodudest, kus lastetoa seinad on pilte ja riiuleid täis ja ükski asi ei tundu vales kohas olevat. Ma ei hakka ju rääkimagi, kuidas üks kolme lapse ema ühes Soome blogis nii möödaminnes vineerist nukumööblit välja saeb ja täiuslik kodu ja aed on tal nagunii.

Kudumiseks, heegeldamiseks ja õmblemiseks on aega vaja ja isegi kui oskuseid nagu oleks, siis ideepojakeste ootamine võtab kaugelt liiga palju aega.

Nüüd kõik mõtlevad, et ahh mis ta räägib, tal ju nii ilus kodu. Aga see tuleb kuidagi niiiiii vaevaliselt ja ikkagi …et sellest veel vähe oleks, siis on inimesel vaja nakatuda veel millegisse.

Aastaid kõndisin ma täiesti külma kõhuga mööda nõuderiiulitest. Ise mõtlesin, et nii hea – jalutad läbi ja kogu raha jääb taskusse. Täiesti erinevalt näiteks lõnga või kangapoodidest. Ega mul muidugi ei ole kunagi midagi ilusate nõude vastu olnud, aga mingist Iittala taldrikust pöördesse minna tundus nagu mõttetu. Peale selle polnud ka erilist söögitegemise vaimustust nii, et toidupiltide jaoks polnud ka vaja.

Kõik see muidugi ei tähenda, et inimene ükspäev ei võiks üles ärgata ja tunda, et vot nüüd on tal vaja taldrikuid… ja palju. Õnneks on kodu tegemine ja muu aidanud nii palju kaasa, et mida vanem taldrik, seda vajalikum :) ta on. Ma kohe kardan moodsaid asju, sest nagu meie pulmaserviisigagi juhtus, see kandiline taldrik võib tunduda 10 aasta pärast kohatu. Õnneks võib ta 30 aasta pärast olla jälle lahe, aga vahepeal võiks ju ka midagi olla.

Nii ma siis nüüd käin ja korjan – taldrik siit ja tass sealt. Hiljutise Luxembourgi reisi üks kindlaid soove oli veeta tunnike villeroy poes ja kahe suure kilekotiga ma ka sealt välja tulin. Muidugi oli see nats liialatud, sest “vabalt” mahutasin ma kogu ostu poole väiksemasse kohrvisse, mis juba tundus täis, aga ma saan nüüd valida ja mitte ainult mina. Kõik meil nüüd valivad ;)

Õnneks või siis kahjuks on Kalle ka nakatunud. Temagi jalutab mööda teiseringi poode ja toob koju taldrikuid, kahvleid ja vaagnaid. Kui meile ei sobi, siis tal on küll kuhu viia :)

Villeroy taldrikud peale selle, et nad on ilusad, peavad veel vastu ka, erinevalt näiteks Ikea omadest ;). Eks neil ole ka muidugi hind vastav. Õnneks ei olnud ma ainuke, kes poes soodsamate pakkumiste saali ummistas ja oma valiku tegin ma üldsegi üksikute eksemplaride hulgast. Lastega ju hea lihtne. Hoiad närve kokku kui pole serviisi kust ükski taldrik kogemata käest libiseda ei tohiks.

laste lemmikud

Villeroyl on ka nö teise klassi nõud, mis ei olegi nii õhukesed, et on tunne nagu võiks neid vabalt pooleks murda. Aga ikkagi on need ka väga ilusad.

Kalle leiud

ja minu lemmikud teise ringi poodidest – lapsepõlve tundega klaasid…

Oma pulmanõud ja Marise-Katrini kohvitassid tõstsime laste käeulatusest välja ja suurem kapp sai igapäevastele asjadele nii, et iga laps saab neid ise võtta.

Mis nende nõude ostmise juures veel on, et see söögitegemine on ka juba natuke meeldima hakanud. Mitte veel liiga palju, aga ma ei oska ju…. ja sinna ma oma sissejuhatusega tahtsingi jõuda. Söögitegemine on ka selline, et kõrvalt vaatad nagu kõik teeks seda lõdva randmega. Toidublogidest ma ei räägigi, nende inimeste peres on vist iga õhtusöök nagu restoranis ja mina tunnen praegu ainult, et peaks minema söögitegemist õppima.

Rubriigid: Krista, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

7 kommentaari postitusele nakkushaigus :)

  1. Kairi kirjutab:

    Ma käin nagu nõiutu mitu korda nädalas seda postitust kaemas. Ma pole ilmaski nõudest hoolinud, peasi, et oleks olnud, kust süüa. Kusjuures süüa teha mulle tõesti väga meeldib. Nüüd ühtäkki tahaks kapid senisest kraamist puhtaks lüüa ja uutega asendada. Kahjuks pole praegu selleks aega ja poodide lahtiolekuajad siinmail tarbimist eriti ei soodusta. Nii ma tulen varsti jälle Krista nõusid imetlema!

  2. killuke kirjutab:

    Nii huvitav see taldrikute korjamine. Tean ühte vanaprouat, kes kogus kohvitasse koos alustassidega. Ja mitte lihtsalt vaatamiseks. Ta pani need alati lauale, kui kohvi pakkus. Arvas, et nii on palju lõbusam, kui igal oma nägu tass ees on :) Minul on ainult shampuseklaasid oma nägu. Käin vahel taaskasutuspoodides vaatamas, kas mõni uus ja ilus jääb silma. Ja taldrikuid on mul kodus üsna vähe, kui rohkem külalisi kui mul taldrikuid, läheb käiku nende paberist versioon. Kuna siin saan need pärast orgaanilise prügi hulka visata, siis süda väga verd ei tilgu. Ainult söögiriistu olen rohkem muretsenud, sest neid veel paberist ei tehta ja plastikut ei taha ma osta ;)

  3. Anu kirjutab:

    Oi kui tuttav tunne mind valdas kui seda postitust lugesin – nii nõude otsimise-kojutoomise koha pealt (minu meelest ei ole ilusaid nõusid kunagi liiga palju, küll aga ei arva niimoodi minu piiratud sahtlite/kappide mahutavus) kui ka postituse esimeses pooles kirjeldatud tunnete osas :) Mul on oma koduga seoses nii palju plaane ja ideid, aga tundub, et aeg kaob lihtsalt ma-ei-tea-kuhu ja mitte midagi tehtud ei saa… on ainult plaanid ja unistused ja needki muutuvad aja jooksul, nii et võibolla ongi vaja, et kõike kohe ruttu tehtud ei saa, hiljem tuleb ehk veel parem mõte :)
    Aga nagu eelpool kõnelejadki on öelnud, siis sinu blogi lugedes on mulle ka pigem mulje jäänud, et teed oma kodus pidevalt üllatavalt palju ilusaid asju ja üllatavalt kiiresti ning pigem oled nö eeskujuks selles osas, kuidas plaanidest ka tegudeni jõutakse ;)

  4. maris kirjutab:

    Aga ma tahtsin veel küsida, et kas neid tasse-taldrikuid, mida te teise ringi poodidest ostate, kas neid võib ka nõudepesumasinas pesta?

  5. maris kirjutab:

    Need on väga ilusad nõud, väga väga ilusad. Mulle meeldib Iittala tasside juures nende suurus. Pean silmas konkreetseid suuri tasse, kust saab korralikult rohke piimaga kohvi juua. Samal põhjusel kasutan neid nö Marise ja Katrini kohvitasse sinu pool. Välimus on neil pigem kesine, need ülejäänud nõud piltidel seljatavad meie tassid iga kell. Aga ole siis mees ja leia meile suured ent ilusad kohvitassid. Kõige hullemad tassid on minu meelest need, mida teil ka sahtel täis on. Need silindrikujulised, kus peal on jõledad pildid ja kirjad a la tule doonoriks, kehra keskkool 91 jne, hõissa pulmad. Need, mida alati tasuta antakse. Mul näiteks abikaasa käib mõnikord koolides külas ja naaseb siis sellise tassiga. Õudne kuritegu on selliseid kinkida. Ma näiteks lõpetasin F-hoones kohvi joomise, kui nad hakkasid lattet nalja mõttes sellistest pakkuma.
    Ja veel – isegi meile, kes me sind ka päriselus tunneme, tundub, et sul käib kõik kuidagi eriti möödaminnes ja mängeldes. Et sa oskadki peaaegu kõike ja veel väga hästi. Õigekiri muidugi välja arvata.

  6. Anneli kirjutab:

    Söögitegemisest ning Villeroyst rääkides – minu Villeroy vaimustus algas mulle kingitud Villeroy ahjuvormist. Seda on lausa lust kasutada! Juba 5 aastat on see üks mu lemmiknõusid ning kolides usaldan vaid iseennast seda ühest kohast teise viima.

  7. kiizuliizu kirjutab:

    oh, blogisid lugedes jääb jah mulje et kõik teevad oma asju väga lõdva randmega ja voilaaa…a see ongi nende võlu vist. paneb pingutama ja mingi hetk tundud ise teistele olevat see lõdva randmega mööbisaagija. Ausalt, olen olnud su blogi lugeja juba aastaid, sa oled ka see, kelle tegevus tundub nii loomulik ja voolav ja sups valmis kõik. õhuline ja valge. ja see ongi sinu võlu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.