Lill

ootavad

Kunagi ammu kui ma blogi hakkasin kirjutama, oli kõik nii lihtne. Ainult mina ja minu väike maailm ja umbes kolm sõpra lugesid ka. Võis vabalt lõõpida nii mehe kui ka muude loomade üle ja itsitasime siis koos kolme sõbraga, et ehhh kas sai nüüd liiga palju. Ka lastest võis vabalt kirjutada… noh nii nagu tittedest ikka…ei näe, ei kuule ja ei oska isegi mitte rääkida, lugemisest rääkimata. Ja siis äkki kui tuli välja, et peale tuhande täiesti võõra inimese, loeb mõne sõbranna ema ka blogi. Lapsed kasvavad kiiremini kui seened, vot siis näed ei suuda enam üldse vabalt kirjutada. Samas aga peaks, sest kuna ma ju ei ole mingi sügav inimene, vaid selline, kellel on vaja koguaeg itsitada ja vales kohas täiesti lolli järjekindlusega valesid asju öelda, siis peavad ju minu kliendid seda teadma, et keegi ära ei ehmataks ja mina jälle uksest välja minnes jesss saaks öelda…mitte pead vastu seina taguda, et oli nüüd seda ja teist ja kolmandat vaja öelda ja ei suuda siis inimene tund aega ka vait olla. Te ikka saate aru, et mu igapäevane lubadus on vähem rääkida. Ükskõik kuhu ma ka ei läheks, ma alati luban endale, et täna ma olen rohkem vait….ok…ma nüüd nii koguaeg ka ei räägi. Kodus olen ma enamus aega täiesti vait :)

Ok ma räägin nüüd parem piltidest…läksin ukest sisse…jess…väga sobib…tund aega lõkerdamist ja rohkem juttu ja veel rohkem tegusid ja voilaaaa…asi purgis :)

Rubriigid: beebiootus, kodus. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

2 kommentaari postitusele ootavad

  1. Soodomajagomorra kirjutab:

    Eriskummaliselt vahetu. Ajab arvuti tagagi naerma.
    Tore paar.

  2. D. kirjutab:

    Mõnusad pildid! See on super, kui tekib kõigi vahel mõnus klapp ja kõik tunnevad ennast vabalt ja lõõgastunult. Fantastiline tulemus.

    (Siinkohal hästi natukene kade, et ma ei oska end vabaks lasta piisavalt :) )

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.