Lill

päike

Kui osadel on kõikidele asjadele siin elus selgitus, siis mina ei kuulu kindlasti nende hulka. Ma ei tea, miks meie peres on just sellised lapsed. Miks mul on just see mees ja miks me ükspäev peaaegu täiesti lambist kolisime kohta, millest me enne kuulnudki ei olnud ja miks ma üldse pilti teen. Samas kõik on super ja ju siis pidi ilma minu suure pingituseta just täpselt niimoodi minema. Üks minu lemmikumaid tegelasi, kes käib ja teeb üllatuslikke tegusid, on päike. Juba aastaid on ta mind positiivselt üllatanud, paistes just siis kui teda vaja on ja hoidnud vihma kinni just siis kui pole õige aeg sadada. Fotograafi mätta otsast vaadates olen ma üks õnnelik inimene, aga eestlasele kohaselt ei tahaks ju ära sõnada, sest ülitöine õuepildistamise aeg, kus viimane kuupäeva kalendris on praegu juba 21.09, on ukse ees.

Kui päike juba on, siis on teine küsimus – kus ta on. Kas käib kõrge kaarega ja paistab lagipähe või käib madalama kaarega. Kui veel kuukene tagasi paistis ta hommikul Kärduka tuppa nagu 100vatine pirn, siis nüüd käib juba uut rada mööda. Nii on ka pildistamistega. Lepime kellaaegu ja kuupäevi kokku ja siis vaatame, kus ta parasjagu on ja kas temast ka abi on. Vahel on ta vales kohas, aga eile oli täpselt õiges. Eks muidugi on selgitus, miks me tund aega hiljem otsustasime pildistama hakata, aga ikkagi. Mulle meeldivad asjad, millele ei ole selgitust ja puhas õnn ja rõõm on avastada, mis tänu sellele saab :). Mina sain sellised pildid…

eile oli see ainuke päev nädalas, kuhu mitte ükski ilmateade päikest ei lubanud :)

Rubriigid: kodus, pered. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.