Lill

päkapikule

eile hommikul ärkasin üles ja mõtlesin, et ma ikka tahaks ka, et mul päkapikud käiksid. Mis ma siis tahaks….no vot ei teagi :). Midagi pole nagu vaja, sest kõik on olemas ja mida veel ei ole, see juba paistab ja kuidagi eriti läägelt hästi on kõik. Ma ikka hoian kõvasti tagasi, et mitte koguaeg keksida kui hästi kõik on, sest kõlab kuidagi kahtlaselt ja pärast on mingi jama. Ükspäev tuli isegi üks tark mõte pähe, et kuidas kahekümnendates tahame muljet avaldada tervele maailmale, kolmekümnedates sellele ühele ja õigele ning neljakümnendates iseendale. Praegu tundub, et selle viimasega läheb kõige lihtsamalt ja väga lihtne on täppi panna ja siis õnnelik olla. Kunagi kui ma blogi pidama hakkasin, siis ma lubasin, et ma selliseid postitusi ei hakka mitte iialgi tegema, aga noh nüüd siis hoopis selline aeg.

Ahh et päkapikud. Ma siis mõtlesin, et las üllatab, vaatame, kuidas hakkama saab. Eile hommikul aknast välja vaadates oli algus paljulubav :) ja ega tänagi kehvem pole. Äkki peaks isegi sussi akna peale panema.

Rubriigid: Krista, õues. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

2 kommentaari postitusele päkapikule

  1. Evelin kirjutab:

    Sa võiks endale hoopis jõulukaarte tellida :) Nii nagu sa ükskord sünnipäevakaarte tellisid. Ma millalgi just mõtlesin, et huvitav kui paljudel oli järgmisel aastal meeles kaarti saata. Mina muidugi plaanisin, aga kellel siis meeles on siin arhiivis surfata ja päeva ja aadressi otsida. Aga mina küll saadaks jõulukaardi ja ma usun, et mõned veel :) Ja siis olekski juba nagu päkapikud. Piparkoogilòhnaliste tervitustega Tartust.

  2. Elen kirjutab:

    Su kodu tundub nagu üks ideaalne postkaart :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.