Lill

Peaaegu viimane

Mulle meeldib mõelda, et mul on hooajaline töö. Ülekõige meeldib mulle näiteks pildistada peresid õues. Seal on ruumi ja õhku ja ma tunnen ennast kuidagi erilisemana kui ma suudan kasutada enda kasuks olemasolevat valgust, mitte panna täpselt paika seda, mida tehnika abil teha saaks :). Nii kui tuleb tubane aeg, läheb kõik kitsaks ja ma ei saa öelda, et siis ei saa pilti, aga siis ei saa neid pilte, mida saab õues. Samas saab ka toas ära kasutada õuevalgust, aga no vähevõitu on seda :).

Kust aga see hooaeg siis hakkab ja millal ta lõpeb :). Isegi täna pole veel kõik lehed puude otsast alla kukkunud ja kohe kui lumi maha tuleb on ju ka ilus ja valgust on rohkem kui praegu. Aga ütleme ikkagi nii, et hooaeg on peaaegu läbi ja ma ikka palju parema meelega töötlen praegu siin pimedas suviseid pilte kui mõtlen, et ahh jah muidugi saab ju praegu ka…. ja siis juhtub midagi sellist…

Eikega hakkasime kirju vahetama kuskil suve algul. Esialgne plaan pidada pulmi 15.10 tundus mulle juba nagu viimasel minutil ja ei tea, kas siis ikka on veel ilus. Eks ma nats ehmatasin ära kui ta ütles, et nad lükkasid päeva nüüd veel hoopis 30.10 peale. Näitas mulle paari raagus puudega pilti, et on ju ilus :) Oli ja nii see suvi siis möödus, et nagunii on, mis on ja ikka saab midagi head ja pole koledat ilma, vaid vale riietus…. eeee selle päeva kohta see vist ei sobi, aga oootame ja vaatame.

Pidasime plaane nii ja naa ja ma andsin ikka nõu nii palju, et ma arvan, et ma pole vist ühegi pulma puhul nii palju sekkunud :))) ja siis see päev jõudis kätte. Hommikul vaatasin ilmateadet, et noh soe just ei ole – paar plussi, aga vahepeal lubab natuke päikest. Kui me siis kõik ettevalmistused saime tehtud ja ka pildile-filmile püütud, siis läksime õue… Otsejoones päikese kätte, mis paistis täpselt peaaegu selle ainukese lehtedega puust läbi. Rohkem pole ju tegelikult vajagi. Kes see ikka aasta pärast mäletab või üldse tänagi teab, et see oli ainuke :). Kõik see kuidagi kruvis emotsioonid kõigil nii lakke, et lossi juures juba nägime ainult päikest ja maas olevad lehed sobivad sama hästi kui puus olevad… ja mis külm…ei ole midagi külm… koos lähemate sõpradega pilti tegema minnes, veenis pruut, samal ajal kaminas käsi soojendades, et ei ole midagi, muidugi lähme õue…Pulmakülalistest enamus olid sõbrad ja neid oli palju ja kõik kokku oli nii lahe, et isegi kuidagi kahju oli kui tööpäev läbi sai ja tegijate laua taga jutustades pidi ikka ennast kokku võtma, et tööpäev läbi ja nüüd peaks koju minema. Koju sõites mõtlesin ka, et ikka kuidagi eriti lahe on see töö kui ümber on ainult õnnelikud inimesed ja paljuski on ju nii lihtne see natuke enda poolt anda ja oi kui palju ikka vastu saab  :)…

Tuli nüüd jälle mitteminulik moosijutt, aga eile kui pruudi soovil talle ühte pilti valisin, siis juhtus see, mis alati ….palun väga…üks pilt.

Aga emotsionaalne nädal on see olnud, et ma ju saadan nüüd iga päev klientidele nende kaua oodatud pilte ja vastu kogun siis emotsioone, nii et mul siin pidevalt päike paistab….isegi kui toas tuli  põleb…koguaeg… :)

Rubriigid: pulmad. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

3 kommentaari postitusele Peaaegu viimane

  1. Krista kirjutab:

    SK … novot. Mina ei tea ja mul pole õrna aimugi :) Ma vaatan, et enamus fotograafidel on ka postituste juures kõik tegijad kuni viimase detailini teinekord. Mul kunagi ei tule meeldegi küsida ja pärast ei oska ka nimekirja saata pruudile, et ole nüüd kallis ja kirjuta kõik tegijad. Ehk, et mina tean ainult seda, kui suur kulu olen mina :)

  2. Lizzy kirjutab:

    Nii.jube.ilusad.pildid:)

  3. SK kirjutab:

    Puht praktiline küsimus…..kui pruutneitsid ja peiupoisid ühtmoodi riides, siis kelle kulu see on? pruutpaari?
    muidugi sa ei pea vastama, kui ei soovi, aga lihtsalt huvitab.
    kui viiasel ajal pulmapilte vaatan, siis ma isegi ei oska enam aimata, kui suuri summasi pulmade peale pannakse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.