Lill

piparkoogid

Meil läheb hästi. Lapsed terved…noh peaaegu. Ketlin siin üritab minuga võidu köhida, samas teised ei võta kuidagi vedu. Järjekordne tõestus, et iga köhatavat inimest ei saa vaadata kurja pilguga – et kui nüüd minu laps homme pikali on, siis see on sinu süü. Kärdukas magab mul kaisus ja pool õhtut köhisin tal selja taga ja ei midagi. Siiski ma ise ei julgenud ühegi beebi nina alla niimoodi minna ja nüüd mul jälle hea meel, et sellega ühele poole sain. Täitsa naljakas juba, et sellel sügisel olen mina see köhiv element, kuigi riskigruppi kuuluvad kõik teised :). Ei ole siin mingit loogikat.

Koolilapsel läheb koolis hästi. Isegi nii hästi, et esimeselt veerandilt tuli tagasi kiituskirjaga. Me muidugi arvasime, et neid jagati koolis vabalt, sest Ketlini pinginaaber ju sai ka, aga tuli välja, et nemad olid ka ainukesed. Nii armas – meie tublikesed. Ma usun, et nende lasteaia õpetajatel teeb see südame soojaks, sest nemad valmistasid neid kooliks rohkem ette kui meie siin kodus. Järjest enam ajad ta oma asju ise. Kui neil eelmine nädal oli klassiga Pärnusse teatrisse mineks, siis helistas ise klaveriõpetajale ja pütles, et ta ei jõua tundi. Kui eile, laupäeva õhtul mööda maja jalutas ja tegevust otsis, siis lõpuks tõi kooliasjad välja ja hakkas õppima. Ma küll imestasin, et laupäeva õhtul, aga noh olgem ausad, meie peres võib tööpäev olla iga päev  ja pigem kodune vaba laupäeva õhtu on erand :). Nii palju on koolis sulandunud, et täna käis juba esimesel klassikaaslase sünnipäeval ja  sõbrana on ta kadestamisväärt, sest järgmine nädal läheb ühe lasteaiakaaslase sünnipäevale, kellega nende lasteaiateed läksid lahku 5 aastaselt :). Järgmine nädal lubasin jälle Ketliniga kahekesi kinno minna – tema vaatab oma filmi ja mina oma ning pärast lähme kohvikusse ka :)

Esimesel lasteaia lapsel läheb ka hästi. Lasteaias meeldib ja on nagu väike tuulelipp seal sõprade vahel. Tundub, et lasteaias on ta isegi elevam kui kodus, sest eile oli ta mul siin kodus tööl seltsiks ja ei öelnud pool päeva ühtegi sõnu, kui võrrelda Ketliniga, kes oleks kõigi klientidega lobisenud :). Käis ka eile sõbranna sünnipäeval ja korraldasime logistika nii, et ühed külalised tõstsid ta rongijaamas pärast pidu rongi pealt maha. Äkki see maal elamine ei olegi lõpuks nii keeruline, et ainult taksojuhti peabki mängima. Noh rongijaama pean ikka sõitma, aga see ei ole nii kaugel ;). Kui Liisu tuba lõpuks valmis saab, siis saab omale täiesti oma pliiatsid ja ta võib need oma tuppa panna ja keegi teine neid ei saa :). Kui Ketlini kiri jõuluvanale oli ettearvatavalt pikk, siis Liisu pärast pikka mõtlemist soovis suurt laulvat petshopi. Mõtles siis natuke ja ütles, ei, tegelikult tahaks hoopis rapunzeli nukku. Kärdukas lahkelt lubas siis petshopi omale võtta.

Kärdukas on lahe. Meie meelelahutus. Kuna tal sõnedavalikus on palju naljakaid sõnu, siis lõbustamegi ennast pühapäeva hommikul pannkooke süües, sõnu korrates. Lumememm on tal lumemell. Ütle lume – lume, ütle memm- memm, ütle lumememm – lumemell :) haaa-haaa-haaa. p tähega on keeruline ja k tähte pole üldse, nii et fantaasial võib vabalt lennata lasta, sest eesti keeles on k vähemalt igas teises sõnas :). Kolme aastane on ikka väga lahe tegelane. Teised inimesed, kellele tema jutu järgi palju asjad ei meeldinud, on asendunud teise lapsega. Teine laps saab haiget kui sa niimoodi aukudes sõidad. Kui teised peavad õhtul kell 9 magama minema, sest muidu ei saa hommikul üles, siis Kärdukas on kohe pärast kella mind voodist välja lükkamas. Noh kui probleemi pole, siis las olla. Lõunaajal panevad teda magava need, kes saavad – lasteaed, minu ema ja auto. Ma ise pole enam ammu üritanudki.

Ühesõnaga elu nagu lill ja eks ma kärsitu ja karmi emana ikka imestan, et kas need on tõesti minu lapsed, kes nagu illikukukesed peaaegu alati ja probleem on alati minul(s) mitte neil, sest üllatus-üllatus 3 aastane ei saagi ise nii kiiresti riidesse kui 7 aastane. ….noh ja kuna meil siin on maailmalõpp tulemas juba enne jõule, siis tegime igaks juhuks piparkoogid ka ära ;)

Kassist peaks ka vahepeal kirjutama. Ta on ikka nii mõnus. Ühe loomaga kooselu ei saakski olla lihtsam ja mugavam. Hädad teeb õues ja kui midagi tahab, siis tuleb ja küsib. Palju küsimusi pole – süüa või õue. Tooas magab, kas lähedal või kaugel ja tundub nagu valvaks kõiki ja kõike. Väga sõbralik ja mõnus. Sülle küll ei roni, aga ta saab aru, et ega minu omasse ei mahugi eriti. Natuke on nõus olema kui keegi võtab, aga ainult natuke.

Rubriigid: Kärt, Keit Liis, Ketlin, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

Üks kommentaar postitusele piparkoogid

  1. Krentu kirjutab:

    Ma olen nii uhke Ketlini üle – tõesti tubli tüdruk! Kiituskirjad on toredad, aga mind rõõmustab alati see, kui nad saavad oma asjadega ise hakkama – helistavad õpetajale ise, peavad oma asju meeles jne.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.