Lill

puhkepäev

Selle asemel, et kirjutada päevakajalistel teemadel, nagu näiteks 2 last kooli ja logisitlised imevõtted või kui lihtne on saata 5 aastast lasteaeda või kuidas meil nüüd köögis on saar nii suur nagu mustmäe korteri terve köök või kuidas mul tööl või trennis läheb, meenutan hoopis ühte puhkepäeva :)

Mina, kes ma kunagi ei võida mitte midagi, ikkagi võidan vahepeal. Eelmine suvi, kui üks sõbranna laikis fb ühte lehte, kes loosis kõigi laikijate (appikene, kuhu me oma eesti keelega jõudnud oleme) vahel välja öö tuulikus. Ja mina võitsin. Aga kui ma vaatasin oma suvist töögraafikut ja loomupärast suhtumist, et küll saab, siis me eelmine suvi seda auhinda välja võtma ei jõudnudki. Mul endal ei ole ka kinkekaartidel ajapiirangut ja siis oli eriti armas kui kevadel tuuliku perenaine kirjutas, et äkki tulete sellel suvel siis külla. Tegime kalendrid lahti ja näed, siin ühel teisipäevasel päeval ongi see päev, mis kõigile sobib :)

Käisime veel hommikul tööasjus Pärnust läbi ja Muhus jaanalinde vaatamas, enne kui Saaremaa kõige kaugemasse otsa sõitsime. Vahepeal tundus, et saar läheb väga kitsaks ja Kärdukas ka protestis, et tema mingisse tolmusesse vanasse majja magama ei lähe, mis peale selle ka kohe ümber kukub. Me tee peal näitasime mõnda lagunenud tuulikut talle, kui ta küsis, et kuhu me magama lähme. Tuulik oli ehe. Vett kraanist ei tule, elektrit üldse ei ole, vaade on miljon ja tuulevaikne ilm oli super. Plaane oli kolm – piknik, ujumine ja mittemidagitegemine. Ma nüüd ei tahaks kuidagi läilaks minna, nii et mõelge ise kõigi nende ülivõrdes omadussõnade peale ja pange need siis ritta. Igaüks leidis omad naudingud ise. Minu omadeks jäid vaated, hallitusjuust, raamat ja tuulevaikus :). Õnneks ma nüüd enam isegi ei mäleta, kas mõni laps midagi kobises ka, aga seda mäletan küll, et õhtul mängisime ühte mängu, mille Kalle õde on välja mõelnud ja selles mängus pidi koguaeg midagi teiste kohta hea ütlema, nii et …. :)))) (see lääge osa jälle) Eks kui puhkust on nii vähe, siis ei lähegi asi käest ära ja võtadki viimast kasvõi sellest ühest päevast. Selliseid erilisi päevi oli suve jooksul veel paar ja kõik olid ilma tõrvatilkadeta, aga see oli ainuke, kus mul oli fotokas kaasas ja ma sellega ka pilti tegin. Ühel teisel päeval ei teinud mitte ühtegi….ok telefoniga tegin :)

Meie sihtpunktiks oli Ohessaare tuulik

tuulikut otsides avastasime sellise ranna. Vaatad natuke, kõnnid ja siis nagu muuseas hakkad ka kive laduma. Keegi sõitis veel mööda ja tulid ka laduma. Vägagi teraapiline :)

Kõige pealt piknik tuuliku juures.

jalutasime mööda rannaäärt ujuma…õnnelikud jalutajad…ma arvan, et me oleme juba vähemalt poolel teel ja tee pikkuseks oli 300m :). ma arvan, et asi ei olnud tees, vaid fotokaga emas

mina ju ei uju, aga sellest hoolimata tahaks ma järgmises elus surfar olla :)

meie öömaja

vaade aknast

Rubriigid: Kalle, Kärt, Keit Liis, Ketlin, Krista, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

Üks kommentaar postitusele puhkepäev

  1. Mari kirjutab:

    Neid pilte vaadates tuli kohe soe tunne südamesse, sest käisime samal päeval seal rannas. Mulle tehti abieluettepanek ja ladusime ka kivitorni. Järgmisel päeval tagasi sõites nägime praami peal teid ka, olime autoga teie taga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.