Lill

Pulmad…

Ma nüüd alustan kolmandat korda :) Auto mille ma sain eelmise aasta 1.mail on tänaseks päevaks läbisõitnud 50 000km. Ma arvan, et julgelt rohkem kui pool sellest sõidan ma üksinda ja kui ma just tervet teed mõne sõbrannaga telefoniga ei jutusta, siis ma pean ju mõtlema. Suviste pulmadega tuleb neid üksinda kilomeetreid ikka päris palju. Ühes pulmas kus ma järjekordselt ei mäletanud ühte armast pere külaliste hulgas, kes alles paar kuud tagasi minu juures kodus pildistamas käis, püüdsin välja mõelda kui palju uusi inimesi ma ühe aasta jooksul näen. Ikka üle tuhande :) …äkki isegi 2…ja kuigi ma ei ole selline pulmas huilgav ja omale tähelepanu tõmbav tegelene, siis grupipiltide tegemine on minu “tähetund”, kus ma pean esinema. Ja noh kui veel blogi ka kõrvale panna, siis ei või ma ju rahulikult isegi autos nina nokkida, äkki keegi näeb ja ma ju pean meeldima :) Sellest meeldimisest ma kirjutan teinekord, aga Katiga ma enne pulmi ei olnud kohtunud, aga selle eest teadsid tema kaks parimat sõbrannat mind vägagi hästi :) Ka selle sõbrannade jutu jätan ma teiseks korraks, sest laupäeval käisin ma juba ühe sõbranna pulma pildistamas, keda ma Kati pulmas ma veel üldse ei tundnud…erinevalt temast ;)

Tundub, et minu “kmapaania” – räägi kõik südamelt ära, toob minu juurde ainult need inimesed, kellele ma sobin ja ma arvan, et mitte ainult piltide pärast :) Kuigi see suvi on olnud väsitav, on siiski emotsioonid käinud kõrgete kaartega ja nendel hetkedel ma saanu aru, miks ma seda tööd teen ja et liiga läila ei tunduks, siis mul on loomulikult ka neid hetki kui ma selles kahtlen…näiteks kell 2 öösel Saaremaa praamil avastada, et mu fotoka aku laeb kuskil Kuressaare lähedal peokohas ja mul järgmisel hommikul on ju ka pulm :) Kuigi jutt tundub, et suvi on läbi, siis see siin on pigem mu motivatsiooniks, sest viimane pulm mu kalendris on kirjas 21.09

Ma nüüd näitan mõned kevadised pildid ka ja püüan ka teisi näidata enne kui lumi maha tuleb…ehh ma tegelikult peaks praegu oma pildistamise vabal hetkel hoopis töötlema, sest nädalake veel ja ma olen oma ootejärjekorra juba kahe kuu pikkuseks venitanud, mul nii piinlik, sest töö suhtes olen ma kohustunne ise, aga ma püüan pingsalt silme ees hoida neid tänulikke nägusid, kui kaamera langeb ja ma ütlen, et nüüd on pildid tehtud :)

Rubriigid: pulmad. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

Üks kommentaar postitusele Pulmad…

  1. Katariina kirjutab:

    Ma julgen arvata, et sa oled ikka igas vallas kohusetunne ise, mitte ainult töös. Imetlen su tarmukust :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.